Uskumatu õelus ikka valitseb mõne inimese sees. Teisel on raske, küsib nõu ja teie parastate tema olukorra üle, aga nõu ikka ei anna. Minu laps sündis abielust, oli just mehe poolt väga soovitud laps. Planeeritud, muidugi. Ka sissetulekud-väljaminekud olid arvutatud, pere-eelarved tehtud, millest oli näha, et saame lahedalt hakkama.
Ja ülla-ülla, aga ka abielumehed võivad jalga lasta. Uhh, ma peaksin oma silmad nüüd mõne arvates peast välja häbenema, et oma "juhututtavast" abikaasal omale tite taha lasin teha? Ja kui ma nüüd haliseda veel julgeksin, et üksi on raske aastast last kasvatada, teades, et vanemahüvitis varsti läbi saab ja laps kohe lasteaeda ei saa...
Aga teemasse - näiteks mulle on antud nõu panna kuskile kuulutus ja võtta veel lapsi enda juurde hoiule, kui ise nagunii lapsega kodus olen. Veel võib leida kellegi, kes on sarnases olukorras ja vastastikku graafikutega tööl käies saavad mõlemad teineteise lapsi hoida ja tööl käia. Võib otsida tööd, mida saab kodus teha. Selliste eest tavaliselt head palka ei maksta, aga midagi ikka raskel ajal.