Olen 2 imekauni tütre ema. Kasvatan oma lapsi üksiknda omal soovil. Suurema tütre isa juurest kolisime ära, kuna tal on suured probleemid alkoholiga. Väiksema lapse isaga polegi koos elanud, sest mees on psühhopaat. Miks oma lastele sellised isad valisin? Olin noor ja armusin, ega suutnud kainelt mõelda. Lapsed ei tulnud kogemata, vaid planeeritult, ent eluvõõrana ei osanud piisavalt palju ette näha või karta. Mõistagi olen ma oma tütardega miljoneid kordi õnnelikum, kui möödunud haiget teinud suhetes, aga vingun siiski. Jah, ma olen väga, väga tänulik ja õnnelik, et mul on au olnud kanda lapsi, neid ise loomulikul teel sünnitada, mõlemaid aasta imetada jne. Muidugi olen ma üliõnnelik, et ma olen ema, aga ma olengi ainult ema... Ma ei ole naine. Kogu mu aeg, armastus, hool, tähelepanu ja raha kulubki üksnes mu lastele. Mul pole enda jaoks absoluutselt aega. Ma ei mäleta enam, millal ma sain üksi wc-d külastada või dušši all käia nii, et vannitoa uks oleks kinni ja tõmbetuul mind maha ei jahutaks. Ma ei mäletagi, millal ma sain magada öö jooksul järejst vähemalt 3 tundi. Ma ei mäletagi, missugune tunne oli süüa ükskõik mida ise samal ajal rahulikult laua taga istudes - sööki nautides. Minu suurim meelelahutus ongi lastega toidupoes käimine, sest kellelegi külla me minna ei saa, teatrisse, kinno, väljasõidule vms ka mitte. Laste isad ei maksa alimente ja neilt pole isegi võimalik raha kätte saada. Üks meestest elab välismaal ja "mängib töötut" ning teine on Eestis ametlikult töötu, ent tegelikult saab juba 3. aastat väga korralikku ümbrikupalka. Minu sissetulek on 400 eurot bruto, sest töötan väikelinnas lasteaias õpetajana (on olemas vastav kõrgharidus). Kogu mu sissetulek kulub toidule ja esmatarbekaupadele, ent me oleme riigi silmis nii rikkad, et toimetulekutoetust küsida pole õigust :D
Miks ma üldse virisen..? Mul on hirm. Ma kardan, et ma ei saagi end iialgi naisena tundma. Ma kardan, et jäängi alatiseks ainult emaks, siis vanaemaks ja ämmaks. Kardan, et kibestun ja muutun õelaks või vastikuks. Tahaksin kasvõi korraks tunda end naisena. Kasvõi korraks käia kinos koos mehega. Teatris koos meesterahvaga. Ajada juttu meessoost isikuga. Aga ma kardan kõike. Nii väga. Igas mõttes...

Noh, ehk läheb siiski paremini. Head emadepäeva!

Ja kui leiad endas julgust või huvi suhelda, siis saad märku anda aadressile: elulahebedasi2013@hotmail.com
Tegemist ei ole armukese otsimisega.

Hirm ongi enamuse hädade põhjus, unusta hirm, keskendu praegusele hetkele või saa üle, mis iganes sinu jaoks töötab, aga laste olemasolu ei sega ennast naisena tundmast isegi siis, kui hetkel meest kõrval ei ole, kui vaja siis õpi ennast naisena kohtlema.

Mis see sulle annab kui sa käid teatris mehega? Muutub teatritükk sellest paremaks? Sul on ju olnud kaks meest ja ei midagi muinasjutulist lõppkokkuvõttes, nagu ma su jutust aru saan. Mida sa siis ootad, et tuleb kolmas, kes on täpselt vastupidine? Miks inimene loob endale illusioone ja siis muutub kurvaks? Selleks, et taas ja taas eksida ja end lolliks teha? Võib-olla siiski seda printsi lihtsalt ei eksisteerigi ja sellepärast sa oledki seal kus sa oled, mitte ei ole süüdi sinu sinisilmsus? Kui seda printsi ei ole olemaski, siis mida sa oma elus kaotanud oled? Sa oled mehi valinud, valed kõrvale lükanud, õigeid pole kusagilt võtta. Mis sa arvad, et teised on sinust paremas olukorras, et neid kantakse kätel või nende mehed on oluliselt paremad sinu laste isadest? Tead, sa oledki tegelikult õnnelik inimene, ainult sa ise seda ei mõista, selles on sinu õnnetus.

See on loomulik, et tahad end naisena tunda.Selle eest ennast piitsutada ei tohi. Mõni tunneb ennast ainult naisena ja tahaks kangesti ka ema olla, aga mingil põhjusel ei saa. Kui elu on tasakaalust väljas, tunned end raskelt. Loomulik. Õnneks on elu miski, mis on alati pidevas liikumises. Las su ootused ja mõtted olla ka selles heas liikumises. Mitte kibeduse poole vaid heade muutuste poole. Kui lapsed on väikesed, siis see aeg on täiega raske üksinda üle elada, aga lohuta ennast mõttega, et umbes 5 aasta pärast on kindlasti palju-palju kergem kui täna.Seni, kuni pole võimalik kodust väljas käia täiskasvanud inimestega suhtlemas, proovi vaim värske hoida heade raamatute ja artiklite lugemisega.Isegi pool lehekülge paar korda nädalas lugeda (kui lapsed magavad) on arvestatav saavutus. Usu, see raske aeg läheb mööda, need tunded, mis sul täna on, on ajutised. Sa oled tubli, et tahad end kibeduse eest kaitsta. See on võimalik! Ela päev korraga, leia mingigi rõõmu põhjus iga päev ja ütle endale seda peegli ees! Ole hoitud!Sa oled tubli!

Tegelikult on sul hoopis materiaalsed probleemid. Esimene maslovi aste on täitmata, aga sina mõtled suhete ning teatri peale.
Inimene peab kõigepealt olema söönud, soojas ja tundma end turvaliselt.
Siis tuleb armastus jne.
Aga kuidas rohkem raha saada seda ma ei tea. Rikkale kenale mehele on kahe lapsega üksikema liiga suur suutäis, kardetavasti, selle peale ei tohiks loota. Töötada ka rohkem ei jõua. Töökohta vahetada? Õpetaja asemel müügiesindaja olla ei sobi kõigile. Välismaale laste kõrvalt ei lähe ja seal koristaja olla oleks sulle alandav.

Milleks teemaalgatajale vaja meest, et ennast naisena tunda?
Kas nii saab üldse keegi mõelda?
Inimene ei ole üksikuks loodud, s.t ta soovib armastust, hellitusi, seksi ja palju muud, et ennast suurepäraselt tunda. Naine ilma meheta on üksik (kui ta just lesbi ei ole).
Ma ei kujuta ette, et elan terve oma elu ilma füüsilise naudingu ja mehe kallistusteta. Üks asi on elada koos lastega ja nende eest hoolitseda, teine asi on tunda ennast armastatuna mehe poolt. Kahju, et mõni sellest tundest aru ei saa (või on pettunud ja kibestunud).

miks peaks aru saama, et naine on naine vaid läbi mehe keppimise?

armastust tunda läbi mehe? veider väide pole vä?
armastus on ikka inimese enda peas, ses mõttes pole eriti lugu, kas väliseid armastajaid ka on või mitte.

Sul on primitiivne mõttelaad.
Mõnele inimesele ehk piisabki vaid sellest, et ta iseennast armastab, kuid enamus soovib siiski enamat. See "enam" on igaühe jaoks erinev. Üks tahab vaid käe hoidmist, mõni tahab suudlusi, mõni jällegi kirge täis seksi.

"et naine on naine vaid läbi mehe keppimise?"

:D Naine on naine koguaeg, aga naiseks olemise juurde käib ka seks mehega (see on üks osa elust ja ei tasu seda alatähtsustada). Mitte keegi ei väitnud, et seksimisega muutub naine naiseks! Seks on mõlemapoolne ja rahuldustpakkuv tegevus... Sinusuguse mõtlemisega isikule muidugi on naine mehe pandav. :D

kirge muidugi tahaks igaüks, aga reaalsust tuleb ka vaadata. fakt on, et tuleb vaadata suht omasugust vennikest: kaks last kahe eri naisega, palk nu 600 (meestel palks suurem tihti, sellep siia panin etema numbri). kas selline mees läheks loosi, tekitaks kire? kui ei, siis väga mõtet unistada pole, et kõvasti etem mees + hea ka veel just temaga peaks kirge tundma. kõike juhtub, aga no eeldada ei saa.

Milline see omasugune siis? Las siis "vennike" teenib 600 eurot, kui ta muus mõttes piisavalt mees on. Kahepeale kom. kulusid maksta on igati odavam, kui üksinda. Ei näe probleemi. Kui teemaalgataja praegu saab oma laste kasvatamisega hakkama, siis milles küsimus? Arvad, et 600 euro ja toetava mehe abiga siis ei saa elatud?
Kõik ei ole alati raha taga. Vahel vaja teise inimese mõistvust, toetust ja kõike seda muud, millest enne kirjutasin... alles siis tunned, et lisaks olemasolevale on elu päris õnnelik.
Kuidas see raha üldse kirge tekitab?

Tundub, et Delfis on terve rodu alaväärsuskomplektides vaevlevaid isikuid, kes oma "imelisi" arvamusi kõigi eest väljendavad. Paraku kõik ei ole teiesugused.

Vaadates kirjapilti, siis arusaadav, miks maailmatunnetus veidi viltune.

teemaalgataja, ära võta endale kinnisideed "mees". sa oled õnnega koos, sul on kaks imekena tütart. ehk alles 10-15 aasta pärast mõistad, kui suur õnn see tegelikult on. ja ära riku seda ära... teatris ja kinos võib käia ükskõik kellega, seda ei pea tingimata mehega tegema. sama hästi võid seda koos tütardega teha, kui nad juba piisavalt suured on. sa oled ju naine - naine, kes on sünnitanud kaks last. kui sa lõpetad selle mõtlemise, et "tahaks meest", siis hakkavad mehed ise sulle tähelepanu pöörama. ole see, kes sa oled ja ole uhke selle üle, mida oled saavutanud. eks kõigil on paremaid ja kehvemaid aegu, need tuleb lihtsalt üle elada oma väärikust kaotamata. küll see mees ka kunagi tuleb :)

ee.. mis mina ette jäin? minul pole sellist muret. paratamatult on ulmelõbus lugeda teemat, kus eri meestega lapsi saanu mingist järjekordsest mehest uneleb. ma just küsiks, et kas omasuguse mehega ka kirg tekiks? et no kui ausalt küsiks endalt, kas tekiks?

Ja mida siis teemaalgataja selle uue leitud mehega peale hakkaks? Saaks kibekiirelt kolmanda lapse (põhjendus: nooruse rumalus!) ilma et meest tundmagi õpiks! On ju näha, et naine ei suuda endale partnereid valida ega täiskasvanu kombel mõeldagi - saab planeeritult(!!!!) lapsi joodikute ja psühhopaatidega.
Kui praegu kulub kogu aeg lastele (ei saa isegi üksi kempsus käia ega öösiti magada!), siis kust leitakse veel aeg selle uue mehega tegelemiseks? Ega naine ometi arva, et uus mees kohe laste eest hoolitsema hakkaks? Seega - aeg mehe jaoks tuleb laste arvelt!

no kui sa lastega mehe võtad, olgu või poolekohaga isa ja tema lapsed exmoori kaelas, siis see mees ju jookseb niipea, kui exil vaja abi, lastel ka.

niisiis kahe peale saab teil 4 last olema kohe, ja siis on veel aega teatri käia, väljas käia ja keppida.
et ikka naisena end tunda saaks? selle piskese näruse 600 euri eest ei saa isegi lapsehoidajat palgata, et siis õnnelikuna järjekordselt uue, aga muidu second hand mehega koos teatrisse hõljuda.

kulla naine, sind kasutataks ära kui kerget ja meeleheitel saaki.
sa võid ju unistada, aga reaalsus on kahjuks teine. ei ole näinud lastega või lasteta mehi lastega naise kannul komkurssi korraldamas.

Mingi turumajandus. Kellegagi tutvudes lüüakse kokku eelkõige deebet ja kreedit. Nagu mingi madalalaubaline sente arvestav matsirahvas kuskilt Kivirähu pilajutust.
Kui oled naisena oma väärtust teadev, oled ise särav ja huvitav, on nn. järjekord ukse taga olenemata laste arvust või perekonnaseisust.
Kui aga kes iganes üritab teile selgeks teha, et eksisteerib mingi naiste "turuväärtus" olenevalt vaid laste olemasolust, arvaku pealegi. Kaamel ka arvab. Kuid kas peab sellest end segama laskma?
Iga tark naine saab aru, et see on selliste meeste iseenda lohutuseks välja mõeldud isiklik egoupitamise teooria, sest tõeliselt ihaldusväärseid naisi nad kätte pole saanud ega saama ei hakka.
Mida üldse teha mehehakatisega, kes räägib inimese nn. turuväärtusest nagu orjakupeldaja? Kusjuures alandab ta mitte ainult naisi vaid ka lapsi.

Kulla naised, mitte kellelgi ärge laske endale "pähe määrida" arvamust, mida te väärt olete.
Viimatimainitud riivatud egoga "elumehikestele" pole aga vaja mitte mingit tähelepanu pöörata. Teiste madaldamisega enda "turuväärtuse" kunstlik ülesklopsimine kuulubki selliste hädiste meeste arsenali. No ja las kõik need "panomehed", "rullnokad" ja muu sarnane kontingent ollagi seal, kus nad on. Ehk järgmistes eludes sünnivad nad juba mehena.

Kindlasti keegi särab ja on veetlev, kui tunneb end poolikuna ja elulugu on nagu on. Loe cosmot vähem ja vaata peeglisse parem..

Esimene häiritu, kellele ei meeldi, et naised oma väärtust teaks?
Cosmot pole kunagi lugenud ja ei hakka. Tundub, et oled selle sisuga rohkem kursis kui mina.
Peegelpildi üle ei saa nuriseda. Lapsed ei häbene ja meest kiidab heaks.

Kui naine teab oma väärtust, siis ta vallaslapsi ei sünnita!

Vaadates asjale filosoofiliselt ei saa subjektil iseeneses mingit väärtust olla. Väärtus tekib läbi objektsuse võrrelduna teiste sarnaseid omadusi kandvate subjektidega.
Seega Subjekt võib arvata oma väärtuseks midaiganes ja oma pilvel igavesti hõljuda.

re: naise väärtus
kas tänapäeval on ka vallaslapsed? osad pered elavad kaua koos, pole registreeritud, mitu last, siis ka vallaslapsed?
mingi statistika ütleb, et üle poolte abieludest lahutatakse. ikka tagajärjeks vallaslapsed?

re: mansion ghost
mis puudutab pilvel hõljumist, siis võin rippuda väärikalt ja mõnusalt ka seal, selle asemel, et väheväärtusetult olla sellise mehega koos, kes mulle ja mu lapsele justkui "halastanud" ning ei väsi seda välja näitamast.
ei saa selles mõttes aru hirmust olla ema või hirmust olla iseseisev naine. mõlemad on head asjad. kehva mehega on ikka mitu korda väärtusetum, see kontrollitud. :)

Aga miks sa, tasakesi, siis teed lapse sellise mehega, kes sinu juures elab ainult selle tõttu, et on su peale "halastanud" ning ei väsi seda välja näitamast? Kui tead oma väärtust, siis võiksid ju ometi valida parema.

´miks´, vaat siin ongi tasakaalu punkt valiku vahel, "kas" või "üldse mitte" - väärtuse määr.
See "halastaja" ongi võibolla parim, kes subjekti väärtuslikuks peab.

re: miks
väljendasin end ilmselt poolikult.
tõsi, ma olin sellise mehega koos küll. koguni seaduslikus abielus, millest sündis aga normaalne laps. selles mõttes, et mitte vallaslaps. :)
peale sellesama oodatud lapse sündi aga miski muutus kahjuks. kannatasin väga, kuid noore ja rumalana ei osanud meie pereõnne ka kuidagi päästa. arvasingi siis, et alistumine on parim, mida kodurahu jaoks teha saan. see oli aeg, mida ma tegelikult ei taha isegi meenutada. kuid see hoiak ja sõnad, et me oleme lapsega justkui alamad, et peame perepeale millegi eest justkui tänulikud olema, see on meeles.
lõpuks jäeti meid aga ikka maha. ajal, kui laps oli vaevalt aastane.
siit siis õpetus naistele, et ega selline koogutamine ka midagi päästa. :)

kui nutud nutetud said, ajasin selja sirgeks ja kuskilt tuli tasapisi usk, et kõik läheb ikkagi hästi. usk endasse ka omandas uue tähenduse. jah, majanduslikult oli keeruline, lisaks olin samamoodi kui teemaalgataja pidevas unepuuduses, kurnatud mitmest töökohast ja õpingutest. kuid olin ometi oma väikese perega, mina ja laps, väga õnnelik.
meessoost tiirlejaid-piirajaid oli kusjuures ka, mõni isegi oma maja võtit ulatamas, kuid ma ise polnud mingitest suhetest tõepoolest huvitatud, kohesest kooselust veel vähem. mul oli oma lapsega koos turvaline ja hea, just täpselt: nagu pilvekese peal. :)
kuni tuli see üks ja see õige. keda samamoodi ei usaldanud alguses aga tema vaid naeris mu ebaluse peale.
mu lapsele sai temast suurepärane isa, hiljem sõber ja ärikamraad. minule mu elu armastus.

re: mansion ghost.
oletasid, et kehv "halastaja" on minusugustele ikka parem kui mitte midagi? tahtsid sinagi mind leebe teesklusega sama moodi paika panna ja alla suruda? ei õnnestunud sul seekord. lisaks ütlen, et lapsega naisel pole kunagi seda "üldse mitte". tal on alati tema laps ja tema ise. seda pole üldse vähe.
sama ütlen ka teemaalgatajale ja soovin talle ilusat eneseleidmist!

no gõust ootab, kuni ta moori mees ära sureb, sinna pilve peale või taha läheb ja ta korjab oma kogemustega moori ja lapse ka tagasi..
ta on sellin epüsiv ja ootab, kuni ta elua ainuke armastus jälle vabaks saab..


lihtsalt gõust ootab...

´tasakesi´
"tahtsid sinagi mind leebe teesklusega sama moodi paika panna ja alla suruda? ei õnnestunud sul seekord."

Pole kummitus ühegi tibuemmet vallutada ega allutada püüdnud. Olgu täiesti rahulikud omas väärtuses.
Ei maksaks solvuda kui tähelepanuavaldus piirdubki virtuaalse flirdiga, võõras pesakond on jäänud ja jääb igaljuhul kummitusest puutumata. Seega valiku puhul - parem "üldse mitte".

´pilve pealt´, tead või lahmid niisama?
Tundub, et ajad siiski hülgemõla.

Kunagi kohtusin ühe mehega, kelle oli kaks last erinevatest kooseludest. See mees soovis minuga uuesti kohtuda. Mind hirmutas see, et ta on kahe eri naisega lapsed. Mõtlesin kohe, et oh õudust, kas ma peaksin siis kohtuma mõlema ekskaasaga. Ma tean, et mina sellega hakkama ei saaks, ükspäev üks laps ja siis jälle teise pere laps meil.
Minus küll selline mees usaldust ei tekitanud. Aga võib- olla ta ei meeldinud ka mulle nii väga. Kui oleks ikka kohe ära armunud, siis ehk oleks asi teisti olnud.
Paraku miskit pole teha, kui juba mitme mehega/naisega lapsed, siis see turvatunnet uues parneris küll ei tekita.
Naine valib oma kõrvale valed mehed ja seda enda ebakindlusest.
Ühel hetkel saad oma kolmanda mehe, kellega jälle jamad kaelas ja siis mõtled, kui hea elu oli enne ilma selle meheta.

re: mansion ghost
ei, flirti ei lugenud ma kindlasti välja. pigem ikka seda esimesest kooselust meenuvat mehe üleolevust ja soovitust leppida kehvemaga. lisaks olla lausa tänulik selle kehva eest.
lause: "See "halastaja" ongi võibolla parim, kes subjekti väärtuslikuks peab", andis selleks piisava põhjuse.

kusjuures ei teagi, kas on sellise suhtumise juured mingis tagurpidises kristlikus ajupesus (naine peab mehele alluma) või muud moodi teise kividega surnuksloopimise igatsuses, ei tea.
aga igale oma, las olla.
lihtsalt üksi jäänud naised ei peaks selliste "isakeste" väljenditest end segama laskma, selles suhtes olen eelkõnelejatega nõus. oma väärtuse määrab iga üks endale ise. ennast misiganes näitaja järgi alandada aga ärge laske end kellelgi.

´tasakesi´, sa näid üsna rumal inimene olevat.
Mitte keegi teine, kui NAINE ISE, ei otsusta kellega ta koos elama ja sigima hakkab.

On see Sulle üllatuseks?

Ja valida saab nende hulgast, kes veidigi huvi tunnevad.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati mansion ghost 17.05.2015 14.21.