Tere armsad lugejad/vastajad!
Kuidas suhtute sellesse, et isa oma lapse heaks midagi ei tee? Ei soovi näha, ega toeta last mingil moel.
Meele teeb kurvaks selline pohhuism.
Selle mehe põhimõtteks siis see, et kui on minuga lahus, on ka lapsest suva.

no ja mis sa halad, mis sa topid talle seda last kui ei taheta
kasvata ise, vajadusel võta hoidja ja lapse isaölt kohtuga nõua elatist k akui ta ise ei märka pakuda

Ma palusin Teie arvamust. Pole nagu toppinudki seda last talle. Lihtsalt meie teed viisid lahku juba minu raseduse ajal. Ja pole ka väitnud, et ma lapse kasvatamisega hakkama ei saa, et peaksin hoidja võtma või elatist nõudma hakkama.
Mind ei huvita raha vaid pigem see, et lapsest ei hooli. Laps pole meievahelistes arusaamatustes süüdi.

Deini Serg Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Mind ei huvi
> ta raha vaid pigem see, et lapsest ei hooli. Laps
> pole meievahelistes arusaamatustes süüdi.

no ega vägisi armsaks ei saada. Mis see sulle annab, kui keegi siin nüüd arvab et mees käitub valesti? Mis sinu või lapse jaoks sellest siis muutuks? Või sa tõsimeeli mõtled, et kui sa siis lähed ja viskad mehele ette, et näe, foorumis öeldi, et selline mees on paha-paha, siis mees hakkab kohe hooga lapsest hoolima või? Või arvad, et keegi juhatab sulle, kust mingit imerohtu saada, millega mees lapsest hoolima panna? Või mida sa selle postitusega nüüd taotlesid?

Milleks selline mõttetu halisemine siin. Kõik, mida sa teha saad, on nõuda mehelt elatist. Ja seda peaksid sa kindlasti ka tegema, et last tulevikus mehepoolsete nõuete eest kaitsta. Vägisi sa meest lapsest hoolima ei pane. Ja vaadates seda totrat postitust ma vist isegi saan aru, miks mees sinu ja lapsega midagi tegemist teha ei taha.

Ka abielus emad on üksikemad.

Õelust kajastub vaid siinsetes vastustes. Ma ei taotle sellega mitte midagi. Ma isegi ei suhtle oma lapse isaga, niiet midagi kellelegi ette viskama ma ei lähe. Ise otsustasin lahku minna.
Ja teema algatuse järgi hakata järeldama, milline inimene ma olen, on ka päris jabur.
Aga igaljuhul tänud arvamuse avaldamise eest.
Ehk tuleb midagi teemakohast ka, mitte ainult maha tegemist.

Deini Serg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Õelust kajastub vaid siinsetes vastustes. Ma ei ta
> otle sellega mitte midagi. Ma isegi ei suhtle oma
> lapse isaga, niiet midagi kellelegi ette viskama m
> a ei lähe. Ise otsustasin lahku minna.
> Ja teema
> algatuse järgi hakata järeldama, milline inimene
> ma olen, on ka päris jabur.
> Aga igaljuhul tänud
> arvamuse avaldamise eest.
> Ehk tuleb midagi tee
> makohast ka, mitte ainult maha tegemist.

Kui sa esitad lolli küsimuse, siis saad ka lolle vastuseid. Misasi see teemakohane vastus siis oleks? Ja ehk ikka selgitad, mida imet sa nende arvamustega siis peale peaks hakkama? Mis tähtsust sellel ometi küll on, kuidas mingid võõrad kellegi käitumisse suhtuvad? Hakkab sul kergem, kui ütlen, et mina suhtun hästi, kui mees sellise ajudeta tibiga suhted katkestab?

oligi minu arvamus oma kogemuse põhjal
kasvatasin ükinda 5 last
ei tundnud ees huvi ja ei seganud see kedagi

kas isa on last üldse näinud?

pole vaja saada lapsi meestega, kes sinust huvitatud pole. Kui ikka enna naiseks võetakse kui lapsed saadakse, jääks ka ära see "pohhuism" mis nii kurvaks teeb.

mhhh Kirjutas:
----------------------------------------------------
>
> Kui sa esitad lolli
> küsimuse, siis saad ka lolle vastuseid. Misasi se
> e teemakohane vastus siis oleks? Ja ehk ikka selgi
> tad, mida imet sa nende arvamustega siis peale pea
> ks hakkama? Mis tähtsust sellel ometi küll on, kui
> das mingid võõrad kellegi käitumisse suhtuvad? Hak
> kab sul kergem, kui ütlen, et mina suhtun hästi, k
> ui mees sellise ajudeta tibiga suhted katkestab?
Sorri, et üldse julgesin suu lahti teha. Vahest võiks peale õeluse ka maailmas midagi muud olla.

Lapse isa on last näinud. Ja üldiselt on asi palju keerulisem kui paistab...

Arvamus Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> pole vaja saada lapsi meestega, kes sinust huvitat
> ud pole. Kui ikka enna naiseks võetakse kui lapsed
> saadakse, jääks ka ära see "pohhuism" mis nii kur
> vaks teeb.
Teate see, kas paar saab enne või pärast abiellumist lapse, ei mängi siin küll mingit rolli. Lahutatakse neid abielusid ikka. Olin selle inimesega kaks aastat koos ja ei ole mina sugugi ainuke, kes läheb lapse isast teatud põhjustel lahku.

Ei tea teie koosolemise ega lahkumineku põhjuseid aga üks on kindel kui mees soovis seda last saada siis üldiselt ei kao isad laste elust peale emaga lahku minekut. Aga kui mees ei soovinud seda last saada siis on ju teine lugu.

Me soovisime seda last ühiselt, aga kuna mehe pahed tulid liiga hilja esile, ei suutnud me enam koos olla. Mina pole ei keelanud ega mingeid piiranguid lapsega kohtumiseks seadnud.
See inimene väidetavalt soovis kogu hingest last ja perekonda, aga ta ei suutnud seda hoida.

miks sa arvad, et nüüd järsku nagu suudaks?
su enda lause ju: ta ei suutnud seda hoida?

Mis annab alust arvata, et nüüd nagu suudaks last hoida?
ju sa selle lapse ikka ilma mehe nõusolekuta ja ilma abieluta said, ses mõttes mees rohkem ei suutnudki.

"Ise otsustasin lahku minna" - "ta ei suutnud seda hoida"

Kumb siis nagu on kas tahtsid sina suhtest välja või tema?

"Olin selle inimesega kaks aastat koos" - "mehe pahed tulid liiga hilja esile"

Midagi on siin natuke nihu. Keegi ei suuda oma tõelist palet 2 aastat varjata.

Ok Deini, vaatame asja nüüd tema nurga alt. Ütleme, et kõik oli ilus ja tore ja te mõlemad soovisite pere luua. Siis äkki ühel ilusal päeval (meile teadamata põhjustel) sulle enam ei sobinud temaga suhe ja otsustasit(kuigi ehk on pigem õige otsustasid) lahku minna. Ehk võib olla, et mehel oli see kõik nii valus, et ta ei suuda nüüd lapsega koos aega veeta kuna see meenutab talle teie suhet ja majanduslikult ta ei toeta kuna on ikka veel kibestunud, et kõik nii läks. Minu soovitus oleks räägi temaga ja püüa selgeks teha miks on ajsad nii nagu nad on. Seda muidugi juhul kui te tõesti nii väga alguses koos last tahtsite saada.

Võtame siis kokku: Ma läksin temast lahku, sest tema puhul olid ainult lubadused, aga ma ei ole selgeltnägija, et näha ette, milliseks inimene muutub või milliseks see suhe edaspidi kujuneb. Ei saa olla nii, et ainult üks osapool pingutab suhte nimel. Mõlemad peavad oma panuse andma suhtesse.
Hilisematel vestlustel ta küll väidab, et hoolib lapsest, aga meid ta näha ei taha.(väidetavalt ei ole üle saanud)
Ja muideks tema oli kategooriliselt selle vastu, et üldse abordi peale mõelda. Suuremad probleemid tekkisid raseduse ajal. Ja ei suutnud ta koos hoida meie peret, mitte last.

Kahjuks rääkimisest pole siiani midagi välja tulnud, sest ei soovi meist midagi kuulda, kuigi nüüdseks juba natuke alla aasta lahus olnud. Vahepeal veel üritasime, juba lapsele mõeldes, aga kahjuks selgus, et lubadused jäidki lubadusteks, aga tegudeni asi ei jõudnud.

Ütelme et su hea sõbranna palub sinult ühel päeval leanu 100 eurot ja lubab kuu ajapärast tagasi maksta aga ei maksa ning kui küsid siis aina lubab ja lubab. Ning siis äkki ühel päeval tuleb ta sinu juurde ja küsib veel 100 eurot leanu. Siit nüüd küsimus KAS ANNAD?

Sinu vaikusest järeldan, et vastuseks on JAH, kuna sama toimis ka mehega ning kui sa ise ei suutnud aru saada, et tegu ei ole mehega, kes oleks sulle ja su lapsele toeks, siis saad süüdistada ainult ennast.

Loota ja uskuda, et keegi sinupärast muutuks või siis lapse pärast seda teeks on täielik rumalus. Kellelgi meist ei ole selgeltnägija võimeid aga tark inimene oleks ise juba suhte alguses aru saanud kellega tegu.

Ei olnud hetkel, mil kirjutasite, netis. Raha ja suhted on kaks erinevat teemat kuigi nii saab neid võrdsustada küll. Kahjuks mängis suurt rolli siin siiski armastus ja maailma nägemine läbi roosade prillide. Me keegi ei ole täiuslik ja teeme vigu, aga antud juhul ma soovisin teada, kuidas te suhtute sellisesse käitumisse, nagu kirjutasin. Ma ei soovinud, et hakkaksite üksipulgi minu vigu üles loetlema.
Tean hästi, et siin foorumis pean arvestama kõige ja kõigiga.

Sina ise ju valisid oma lapsele sellise isa. Kellelt siis nüüd veel küsid, et kuidas suhtuda?
Ilmselt tegid kaks inimest ilma asja läbi mõtlemata lapse. Ei vaevunud teinetesit tundmagi õppima - kohe voodisse. Mille üle siis nüüd imestad?
"Me keegi ei ole täiuslik ja teeme vigu"? Nojah - eks siis aktsepteeri ka mehe vigu. Ahjaa - sa ei taha ju, et sinu vigadest räägitakse! Ainult mehe käitumist tuleks arvustada!
Ja mis tähtsus on sellel, kuidas võõrad inimesed teie omavahelistesse asjadesse suhtuvad?

Kui mainisin, et kaks aastat koos olime, kuidas te saate väita, et kohe voodisse ronisime? Kahjuks need vead, mida mina tegin (pigem pingutused suhte nimel) ei ole võrreldavadki sellega, mida tegi tema.
Kulla inimene! Ma ei soovinud kellegi arvamust MEIE omavaheliste suhete kohta. Ma küsisin suhtumist sellistesse isadesse, kes oma lastest ei hooli.

Ok, suhtumine on mõistev, sest nagu sinu jutust aru saan siis see mees tegelikult ei olnud valmis isaks saama.

Kui sa ei saanud sellest oma suures armastuses aru siis ei ole ju mees selles süüdi. Ise sa väidad, et tegu oli ainult lubajaga mehega, kes tegelikult oma osa suhtesse ei panustanud. Sellest oleksid pidanud järeldama, et tema soov last saada oli samasugune nagu kõik need eelmised lubadused ja pingutused - TÜHJAD

Kahjuks sain ma sellest liiga hilja aru. Sugugi kõik mehed ei ole nii pohhuistid oma laste suhtes kui tema. Meie emadena, armastame oma last tingimusteta, aga lapsed on sama palju ka isa omad. :/

Just need isad, kes lapsi soovivad ja nendeks valmis on need ei ole nii öelda "pohhuistid". Ja seemne edasi andmine ei tee veel kedagi isaks.

Ning on kah rongaemasid siin ilmas.

Lapse kasvatamine algabki talle isa valikust.
Kui valikus mööda panid, siis pole mingit mõtet küsida, mida teised sinu halvast valikust arvavad. Ei teiste arvamus asja muuda. Ela oma elu.
Ja mitte ükski mõistlik inimene ei arva midagi mehest, kelle kohta ei teata muud, kui sinu kirumist. Tema käest pole ju küsitud ja keegi ei tea õieti, milles probleem tegelikult oli. Sinupoolsest versioonist üksi jääb väheseks selleks, et midagi asjalikku arvata.

Raseduse ajal läksite lahku?? Järelikult mees ei tahtnud last, sina sundisid talle lapse kaela!! Väga vastik inimene oled, aga küll sina ka oma karistuse ükskord kätte saad.
Miks peaks mees hoolima sellest lapsest, kui ta pole kunagi seda last sinuga tahtnud? Kui keegi tooks mulle praegu näiteks koera koju, paneks põrandale maha ja käsiks mind, et hakka armastama seda koera, siis ma küll kindel pole, kas ma suudan vastu tahtmist käsu korras teda armastada.