Hei!

Kõnetan eelkõige üksi jäänud väga väikeste lastega vanemaid, kes on saanud seni vanemahüvitist ja olnud lasteaiajärjekorras, aga algaval sügisel ei saanud lasteaiakohta. Ilmselt lõppes/lõppeb nüüd ka vanemahüvitis.
Kuidas tagate pere sissetuleku? Või saate tuttavate hoidjatega klappida töökoha graafikut? Või saate tuttavatelt niisama rahalist toetust? Kuidas toime tulete?

Inimene on siin hädas ja küsib nõu.Teie ilgute....
Mine räägi omavalitsus,et oled hädas,ehk ikka saad koha lasteaeda...Edu sulle,

Üks võimalus on see: kas teie kodukoha lähedal on eralasteaed? Omavalitsus peab katma eralasteaia kulud.

lapse isal on kohustus elatist maksta nii lapsele kui ka lapse emale kui lapse emal ei ole võimalust lapse eest hooldamise tõttu tööle minna

kui lapse isalt elatist ei saa sis on võimalikka lapse isa vanematelt abi paluda või elatist nõuda

Kohalik omavalitsus katab jah eralasteaedade kulusid. Meil siin Pärnus on küll sedasi. Pärnus on eralasteaed ja ümberkaudsed vallad toetavad seal käivaid lapsi ja linn ka oma lapsi. Raske ta muidugi on. Olen samuti üksikema. Kui minul emapuhkus lõppes, sain kohe tööle minna. Minu ema hoidis lapsekest. Muidugi peab küsima kohalikust omavalitsust toetust. Kohalikust omavalitsuse sotsiaalnõuniku poole pead pöörduma ja selt saad toetust. Nõuavad pangakonto väljavõtet. Pangakonto väljavõtet nõutakse iga kuu, avalduse pead esitama igal kuul 20 kuupäevaks, kui Sina tööl ei käi on veel mõningaid soodustusi. Näiteks arsti poolt retsepti rohud lapsele hüvitatakse mingil määral. Küsi julgesti. Muidugi tullakse koju kontrollima ootamatult, et kas elad lapse üksi. Äkki on varjatud elukaaslane.

Saad lapsehooldustasu 38.35. lapsetoetus 45.00. Võib olla saad ka üksikvanema toetust. Peaasi, et ei jää oma murega üksi. Pöördu oma valla või kohaliku omavalitsuse poole toetuse saamiseks. Eralasteaias on ka võimalus last viia mõnel päeval nädalas, vast saad mõne ajutise töö. Muidugi see oleneb ka Sinu elukohast. Kõike head.

Teil ei ole häbiraasu isegi vanematelt nõuda . Kas vanemad teid rasestasid või ?

Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:

Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
- kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (lapsehooldustasu määr 76,70 eurot/2=38,35 eurot);

seega emale makstakse ikka 76,70 eurot.

emale makstakse ikka 38.35 eurot. Selgelt ju eelnevalt öeldud, et 1/2 lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Lapsehooldustasu määr 76.70 ja see tuleb pooleks jagada. Teemaalgatajal on ikka üks laps.

Loe palun mõttega oma juttu, ära palun edasta jutu lõpul valeandmeid.

vanaema
29. juuli 2015, kl 06.58
Inimene on siin hädas ja küsib nõu.Teie ilgute....

Kui sa tõesti oled vanaema, siis saaksid ehk aru, et selline nõuande küsimine on ju tobe. Kust meie teame teemaalgataja olukorda? Ja mida annab teemaalgatajale kommentaar, et "mul hakkas õde/vanaema/tädi last hoidma"? Minu kodu lähedal on eralasteaed, panin lapse sinna - no ehk oleks teemaalgataja isegi selle mõtte peale tulnud, kui selline asutus ta kodu lähedal oleks olnud.... Igaüks teab ise oma olusid ja võimalusi, teiste kogemustega ei oloe midagi pihta hakata.

temaaalgataja ei küsinud ju nõu, mida ta tegema peaks, vaid just nimelt teiste kogemusi, kuidas nemad sellises olukorras hakkama on saanud. Ja mõnikord on neist ka midagi õppida.

Õppida, et kellelgi hoiab last vanaema? Või keegi sugulane?
Kui hoolega lugeda, siis pakkus teemaalgataja ise variante välja - kas peaksime nende hulgast valima talle õppimiseks?

väga raske aeg. elasin kuidagi üle perekonna toetuse, sotsiaalameti sentide, toiduabi ja tahtejõuga.

Ei vanemad ei rasestanud, aga vanemad kasvatasid sellise poja, kes ei osanud oma kurge püksis hoida.

Ja see "kurg" siis rasestas teid vägisi või? Kas te ise ei näinud, et mehike pooletoobine ja vastutustundetu? Ma mõtlen, kas ei olnud aega vaadata enne pükste mahaajamist?
Ei saa lapsevanem vastutada oma poolearulise poja eest, eriti kui see veel täiskasvanu. Ta ju oli poolearuline lapsest saati - sellist ümber ei tee. Ikka tibil endal tuleks vaadata, kellega sängi tormab.

Sellised vallasemad peaksid ehk ka oma vanematelt laste elatisraha väljanõudma. Nood ju kah kasvatasid sellise tibi, kel püksid jalas ei püsi. Ja kes nüüd ei tule lapse kasvatamise-toitmisega toime, valmis kasvõi oma üheöö-jorsi vanematelt raha manguma. .

Kuidas palun? Mida sa julged endale lubada??? Ma olin just see naine, kes kasvatati täisväärtusliku perekonna unelmas. Mu ema ja isa elasid surmani abielus koos. Ka minu laps sündis abielust, aga tuli välja, et minu lapse isa siiski ei arvanud abielust nii, nagu ta väitis enne abiellumist ja abiellumise hetkel!

no pooletoobise mehe eest maksab tema kasvataja st mehe vanemad. Täiesti õigustatud käitumine ju lapse ema poolt. kas naine peaks siis ennast pooleks rebestama, et mees ei suutnud tilli pükstes hoida või ei jätkunud kondoomi jaoks raha. Kõik hakkab ikka poisi kodukasvatusest.

Laske aga käia ja andke kohtusse vanavanemad! Pärast aga kirjutage, kuidas läks ja kui suured summad teile määrati kohtu poolt:)

neid pooletoobiseid mehi on eestimaa täis. ei tea küll, kuidas neid niipalju tekkinud on ? kasvatatud täielikult vastutustundetuteks inimesteks, kes iseendagagi hakkama ei saa. või kui saavad, siis elavad pettuses, sest ei huvitu oma lastest. kõige imelikum asja juures on see, et omad vanemad kaitsevad selliseid ja süüdistavad ainult naisi. see näitab, et vastutustunne puudub juba vanematel, rääkimata siis poegadest. no kuulge, olles ise mitmekordne vanaema - mul oleks tõsiselt piinlik, kui mu lapselaps peaks vaesuses kasvama ja minul oleks igapäevaseks eluks raha küllalt ! oleks piinlik oma täiskasvanud poja pärast, kes ei suuda laste ees kohustusi täita. aitaksin last nii nagu jaksaksin, oma liha ja veri ju. kogu küsimus ongi kasvatuses. ja tehke silmad lahti - kõige suuremas vaesuses elavad meil paljulapselised pered ja üksikemad.

Eks nii paljulapselised pered kui ka üksikemadus ole oma valik. Kes käsib pooletoobiste meestega lapsi teha?

Armunud inimene ei taju reaalsust ja ei märka armastatud inimese vigu. Kui hiljem nende vigadega ei suudeta leppida, siis tuleb lahkuminek. Eks me kõik oleme vigu teinud...

Ilma nende paljulapseliste ja üksikemadeta oleks eesti rahvas tõenäoliselt ammu otsas...

kõik naised ei saa lapsi kohe. mees võib pooletoobiseks muutuda ka 10 aasta pärast. vaatad aastaid, et kuidas mängib teiste sõprade lastega - nagu musterisa. otsustatakse ühiselt laps saada. kui aga oma laps ja igapäevased kohustused, siis põgenetakse kodust ja leitakse, et pereelu ikka pole see kui röökiv titt ööpäevaringselt kaela peal. mees teinekord ei suuda aru saada, et lapse sünd mõjutab ka tema elu suurel määral ja naine pole lapse ainukasvataja. lahkubki mees pere juurest, ise veel pahane, et peab aastaid elatist maksma hakkama. jällegi üks üksikema juures, katkine pere ja nukker lapse hing, kes isata kasvab.

Eelmisele
02. november 2015, kl 22.05
Armunud inimene ei taju reaalsust ja ei märka armastatud inimese vigu. Kui hiljem nende vigadega ei suudeta leppida, siis tuleb lahkuminek. Eks me kõik oleme vigu teinud...


Kui armumine mõnel nii mõistuse peast võtab (ei ole küll ise nii lolli inimest kohanud, aga noh ... võib-olla et siiski on selliseid olemas), et enam aru ei saa, kellega voodisse ronitakse, siis kondoomi peaks ikka suudetama kasutada. Vähemalt nii kaua, kuni ollakse suuteline aru saama, kes su kõrval õieti on ja kas selle3ga on ikka õige laps saada.

no oli, mis oli. nyyd vaja see laps ikka ilusti üles kasvatada. lapse isa pole ju surnud ,maksku alimente , need nõua kindlasti välja. räägi ka vanavanematega, ehk läheb süda haledaks ja toetavad mingilgi määral. ise ole ka tubli.

Helen, nõustun sinuga 100%. Just nii juhtus ka minu tütrega. Abiellus 2 a. kooselu järel mehega, kes tundus seni igati tore. Ka on tema vanemad kõrgharidusega, neil ka hästitasustatavad töökohad. Sündis siis tütrel väga oodatud laps. Mees koondati, läks aasta pärast uuesti tööle, jälle koondati...Nüüd juba ligi 4 a. töötu. Miks ta koguaeg koondati ja miks ta ei käi ikka tööl, mõistis tütar tema vanemate kodus käies seal nähtut lahti mõtestades. Pojakese eest hoolitsetakse seal nagu tite eest, ostetakse asju talle, makstakse ta võlgu, antakse raha ja keegi ei küsi, miks täiskasvanud mees nii lohe on ja tööd ei taha teha. Süüdi nüüd hoopis naine, kes eeldas ka mehe tööl käimist ja raha teenimist kogu pere heaks!
Ka selgus , et koondatigi igalt poolt sellepärast, et polnud tal tööharjumusi- ta ei saanud piisavalt kusagil hakkama.

Aga kus siis tütre silmad kaks aastat olid? Või siis ta ei käinud kordagi tulevase mehe kodus ja ei näinud kõike kirjeldatut? Kas kahe aasta jooksul ei saanud aru, et mehikesel polnud tööharjumust, et ta "on lohe" ja et ta "ei saanud piisavalt kusagil hakkama"?

mina pain emapalgast kõrvale, et sain kodus olla veel aasta. minu "kurg" on väga vastutustundlik isa, aga ikkagi tahtsin kindlustunnet, et on oma raha.

to naeruväärne-naera siis!
Loomulikult käis tütar ka mehe vanemate kodus ja sai sealt mõtteainet. Aga kes siis oskab noore (kooselu kogemusteta) tüdrukuna kõike ette näha (sina ilmselt oskad)? Kirjutasin ka, et mees tundus igati tore, samas käis ju veel tööl, abistas kodus. Eks muidugi esimesed aastad armunutena ka püütakse rohkem teineteisele meeldida, kohanduda, tundmaõppida- see ju loomulik. Kuidas tüdruk pidi teadma, et mees ei tahagi, ei viitsi tegelikult tööl käia kui ta tundus igati tore ja meeldiv? Ei ta joo, ei suitseta, ei liiderda. Kena mees ka välimuselt.
Lapse sünni järel ja peale esimest koondamist ilmnes paljugi ja mehe "elukohaks-töökohaks" sai diivan koos arvutiga, kuni laiskus neelas ta. Oli muutunud teiseks lapseks naisele. Tegelik olemus avaldus kuna teda polnud millegi eest vastutama õpetatudki, ta ootas enda nunnutamist nagu ema-isa kodus senini asi käib (poeg juba 37a.).
Samas missugune naine ei looda, et kõik muutub jälle endiseks, et abikaasa läheb tööle ja on tavaline mees, mitte diivanipadi. Sest isana ta armastab oma last, kuigi ei viitsinud-ei suutnud temaga tegeleda. Ainult doseeritult, nii kokku 0,5-1 t päevas ehk oli. Ei aidanud rääkimine, aitamine töö otsingul, tulid tülid. Ja naine viis lahutusepaberid sisse, lahutus toimuski (vaatamata mehe vastuseisule).
Nii tekkiski jälle üks üksikema juurde. Ja ühiskond kritiseerib...