to naeruväärne-naera siis!
Loomulikult käis tütar ka mehe vanemate kodus ja sai sealt mõtteainet. Aga kes siis oskab noore (kooselu kogemusteta) tüdrukuna kõike ette näha (sina ilmselt oskad)? Kirjutasin ka, et mees tundus igati tore, samas käis ju veel tööl, abistas kodus. Eks muidugi esimesed aastad armunutena ka püütakse rohkem teineteisele meeldida, kohanduda, tundmaõppida- see ju loomulik. Kuidas tüdruk pidi teadma, et mees ei tahagi, ei viitsi tegelikult tööl käia kui ta tundus igati tore ja meeldiv? Ei ta joo, ei suitseta, ei liiderda. Kena mees ka välimuselt.
Lapse sünni järel ja peale esimest koondamist ilmnes paljugi ja mehe "elukohaks-töökohaks" sai diivan koos arvutiga, kuni laiskus neelas ta. Oli muutunud teiseks lapseks naisele. Tegelik olemus avaldus kuna teda polnud millegi eest vastutama õpetatudki, ta ootas enda nunnutamist nagu ema-isa kodus senini asi käib (poeg juba 37a.).
Samas missugune naine ei looda, et kõik muutub jälle endiseks, et abikaasa läheb tööle ja on tavaline mees, mitte diivanipadi. Sest isana ta armastab oma last, kuigi ei viitsinud-ei suutnud temaga tegeleda. Ainult doseeritult, nii kokku 0,5-1 t päevas ehk oli. Ei aidanud rääkimine, aitamine töö otsingul, tulid tülid. Ja naine viis lahutusepaberid sisse, lahutus toimuski (vaatamata mehe vastuseisule).
Nii tekkiski jälle üks üksikema juurde. Ja ühiskond kritiseerib...