Üksikvanem
yksikisad
Liisa 03. juuni 2009, kl 16.37 |
Liisa 18. juuni 2009, kl 23.24 |
Tiit 19. juuni 2009, kl 00.42 |
Liisa 10. august 2009, kl 14.59 |
mulleka 28. jaanuar 2010, kl 22.28 |
huvitav 02. veebruar 2010, kl 12.11 |
ei ole huvitav 10. veebruar 2010, kl 08.27 |
Papss 10. veebruar 2010, kl 09.24 |
Olen ühe vahva poisi paps.Ja tundub,et tõesti kui saadakse aru,et tegu üksikisaga siis suhtutakse kuidagi teisiti!Vabandust kui pisut segaselt väljendan,aga olen seda täheldanud!
Kuid siiski peaks olema ennekõike ikka inimene sümpaatne...või mis?
Aga mis seal salata! Sellised mehed tõesti tublid ja vististi ka kohusetundlikumad!Heh! nüüd läks vist kiidulauluks.
Kuid siiski peaks olema ennekõike ikka inimene sümpaatne...või mis?
Aga mis seal salata! Sellised mehed tõesti tublid ja vististi ka kohusetundlikumad!Heh! nüüd läks vist kiidulauluks.
Issi 03. juuli 2010, kl 19.11 |
teise ringi üksikema 05. juuli 2010, kl 12.40 |
tartukas5 27. oktoober 2010, kl 21.16 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 6 |
huvitav 29. oktoober 2010, kl 10.23 |
ka lapsega kahekesi 29. oktoober 2010, kl 18.07 |
huvitav hakkasin kohe su jutu peale mõtlema ja sul võibki õigus olla, naine kes üksi last/lapsi kasvatab, ju ta tihti ei suuda/tahagi võistelda naistega kel kõige tähtsam välimus ja mehed. Tal on sada muud tähtsamat asja, muret ja muidugi ka rõõme. Ma räägin juba ikka üle kolmekümnestest naistest, kes oma laste juurest saba selgas tutvuma ei torma. Ja kindlasti hindab ta mehe juures ennekõike hoopis muud kui lastetu naine.
septime 08. november 2010, kl 14.13 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
Aike 08. november 2010, kl 14.58 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 207 |
Tore on lugeda et, inimesed soovivad suhelda ja koos teineteist toetada. Tegelikult pole ehk vahet kas on üksikema või ükskisa. Tegemist on inimestega kellel on vastutus kanda ja seda elupäevade lõpuni.
Minu kogemus on aastate tagune kus oli kah suhe üksik isaga. Miks see lõppes?
Minu lapsed ei olnud nii olulised ja väärtuslikud kui tema omad. Põhjus? Minu lastel on ema olemas ja nad saavad nagu nii kõik mis vaja. Tema lapsed aga vajavad meie mõlemil pühendumist 24/7.
Kas suudetakse lapsi lapsi kohelda võrdselt? Kas ei ole mitte oma laps rohkem oma ja ei saa salamisi rohkem materiaalselt? Kui ausalt suudavad täiskasvanud oma sees armastada mõlemi lapsi kui omasid? Kas lapsed üldse vajavad teisi oma ellu?
Küsimusi on meeletult ja minu isiklik kogemus muidugi annab varju sellele.
Kuid jah tore kui leitakse on osatakse väärikalt see teema lahendada. Õnne ei muud
Minu kogemus on aastate tagune kus oli kah suhe üksik isaga. Miks see lõppes?
Minu lapsed ei olnud nii olulised ja väärtuslikud kui tema omad. Põhjus? Minu lastel on ema olemas ja nad saavad nagu nii kõik mis vaja. Tema lapsed aga vajavad meie mõlemil pühendumist 24/7.
Kas suudetakse lapsi lapsi kohelda võrdselt? Kas ei ole mitte oma laps rohkem oma ja ei saa salamisi rohkem materiaalselt? Kui ausalt suudavad täiskasvanud oma sees armastada mõlemi lapsi kui omasid? Kas lapsed üldse vajavad teisi oma ellu?
Küsimusi on meeletult ja minu isiklik kogemus muidugi annab varju sellele.
Kuid jah tore kui leitakse on osatakse väärikalt see teema lahendada. Õnne ei muud
teele 08. november 2010, kl 19.59 |
Kuna mul omal lapsi ei ole ega tule, siis üksikisa sobiks imepäraselt, eriti, kui kusagil mingit õelat eksi pole, kes kangesti susida armastaks. Viimasel põhjusel ei sobi mulle isad, kes on küll üksikud, aga kelle lapsed elavad emaga - mees ja laps(ed) mulle sobiks, mees, laps(ed) ja veel mingi naine eriti mitte.
Nii Teele 08. november 2010, kl 20.26 |
no mida 09. november 2010, kl 11.29 |
N25 22. november 2010, kl 17.06 |
heiki2000 23. november 2010, kl 01.35 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2 |
N25 23. november 2010, kl 10.30 |
huvitav 23. november 2010, kl 10.37 |
Üksikisad lähevad väga hästi ''kaubaks'', samas staatuses naised mitte- kus on erinevus?
Last üksi kasvatav mees on vastutustundlik ja usaldusväärne inimene, kõigile sümpaatne ja kaastunnet äratav.
Last üksi kasvatav naine on saamatu äpu/ või kerglaste elukommetega, kes meest ei osanud hoida või veel hullem, lapse ilma meheta plaaninud.
Kiputakse unustama, et üksikisa lapsega võib olla oma egoismis või jõukuses eelmise naise niikaugele ajanud, et see lapsest pigem loobub kui mehega edasi sõdida jaksab.
Last üksi kasvatav mees on vastutustundlik ja usaldusväärne inimene, kõigile sümpaatne ja kaastunnet äratav.
Last üksi kasvatav naine on saamatu äpu/ või kerglaste elukommetega, kes meest ei osanud hoida või veel hullem, lapse ilma meheta plaaninud.
Kiputakse unustama, et üksikisa lapsega võib olla oma egoismis või jõukuses eelmise naise niikaugele ajanud, et see lapsest pigem loobub kui mehega edasi sõdida jaksab.
miki 23. november 2010, kl 16.07 |
üksikisa sobiks imepäraselt, eriti, kui kusagil mingit õelat eksi pole, kes kangesti susida armastaks. Viimasel põhjusel ei sobi mulle isad, kes on küll üksikud, aga kelle lapsed elavad emaga
hästi öeldud. üksikisa ise ok, aga mingi eks taustal, see ei ole ok. siis on nii, et elu kellegi teise mõjutada ja pool palka kulub ka võõrasse perre
hästi öeldud. üksikisa ise ok, aga mingi eks taustal, see ei ole ok. siis on nii, et elu kellegi teise mõjutada ja pool palka kulub ka võõrasse perre
N25 25. november 2010, kl 17.06 |
mia 28. november 2010, kl 00.58 |
...kahjuks on jah, üksikisad harvem nähtus. Tean isa kes ütles oma laste kohta "Mina nende lastega elu rikkuma ei hakka", tahan rahulikku elu, mitte probleeme ja nad ei hakka kunagi mu uut kaaslast aktsepteerima, vot sedasi...müts maha üksikisade puhul, et nad selle raske tööga mis on laste kasvatamine hakkama saavad.
Lisa postitus