algul on raske jah, aga kui põhjalikult valmistud, elab üle.
Viie aasta pärast sa nii enam ei mõtle, kas jätta või mitte.
Kui sa just nn, hilpharakas ei ole.
Kindalasti on lapsega muret palju, aga ka rõõme on kordades rohkem.
Nii paljud on hakkama saanud, miks siis sina ei saa?
Hea mehega koos kasvatada on muidugi lihtsam, aga kui siiani pole seda head leidnud.
Plussid- miinused paberile ja võrdle, kerge ei ole, aga arvan, et vähe on üksikemasi, kes kahetsevad lapse saamist.
Aga aastad on ka väga piiri peal, eks olene ka seljatagusest, kui see null on, siis peab mõtlema.
Mehele teatada?, see sõltub ikka suhte tüübist.