Unetute nurgake
Sõnamaraton
z 25. veebruar 2012, kl 15.59 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 13.20 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Postitan siia päeva jooksul mõned õpetlikud lood raamatust "Ajatud lood".
Arusaadavatel põhjustel ei tohi ma kuigi palju lugusid siia üles riputada.
Kuna raamat praegu müügil on, siis on huvilistel võimalik see soovi korral endale soetada.
Mu eesmärk pole sugugi reklaami teha, aga kui see nii tundub, siis olen postituse või isegi kogu teema kustutamise ära teeninud.
Tahan teile lihtsalt üht head raamatut tutvustada.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/ajatud...
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Raha või idee
Keegi vaga mees sai kuulda, et tema küla lähedal kasvab puu, mida peavad pühaks paganad ja käivad seda kummardamas.
Otsustanud jälgile ebajumala kummardamisele lõpu teha, võttis ta kirve ja läks puud maha raiuma. Teel tuli talle vastu Saatan ja ütles: “Ära raiu seda puud maha!”
Vaga mees ei andnud järele ja nad hakkasid Saatanaga võitlema. Vaga mees sai Saatanast jagu ja surus ta vastu maad.
“Halasta mulle, annan sulle lunaraha,” ütles kurat, “igal hommikul leiad sa oma padja alt kuldmündi.”
Vaga mees jäi nõusse. Aga kurat pettis teda. Esimesel kolmel hommikul leidis vaga mees tõesti padja alt kuldmündi, kuid siis enam mitte. Vihasena võttis mees uuesti kirve ja läks puud maha raiuma. Taas tuli Saatan talle vastu ja jälle hakkasid nad maadlema. Seekord aga Saatan võitis vaga meest ning võttis temalt kirve ära.
“Mis nüüd siis juhtus?” sattus vaga mees segadusse. “Eelmine kord võitsin sind kerge vaevaga!”
“Haa!” vastas kurat. “Eelmisel korral võitlesid sa idee nimel, nüüd aga raha pärast!”
Arusaadavatel põhjustel ei tohi ma kuigi palju lugusid siia üles riputada.
Kuna raamat praegu müügil on, siis on huvilistel võimalik see soovi korral endale soetada.
Mu eesmärk pole sugugi reklaami teha, aga kui see nii tundub, siis olen postituse või isegi kogu teema kustutamise ära teeninud.
Tahan teile lihtsalt üht head raamatut tutvustada.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/ajatud...
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Raha või idee
Keegi vaga mees sai kuulda, et tema küla lähedal kasvab puu, mida peavad pühaks paganad ja käivad seda kummardamas.
Otsustanud jälgile ebajumala kummardamisele lõpu teha, võttis ta kirve ja läks puud maha raiuma. Teel tuli talle vastu Saatan ja ütles: “Ära raiu seda puud maha!”
Vaga mees ei andnud järele ja nad hakkasid Saatanaga võitlema. Vaga mees sai Saatanast jagu ja surus ta vastu maad.
“Halasta mulle, annan sulle lunaraha,” ütles kurat, “igal hommikul leiad sa oma padja alt kuldmündi.”
Vaga mees jäi nõusse. Aga kurat pettis teda. Esimesel kolmel hommikul leidis vaga mees tõesti padja alt kuldmündi, kuid siis enam mitte. Vihasena võttis mees uuesti kirve ja läks puud maha raiuma. Taas tuli Saatan talle vastu ja jälle hakkasid nad maadlema. Seekord aga Saatan võitis vaga meest ning võttis temalt kirve ära.
“Mis nüüd siis juhtus?” sattus vaga mees segadusse. “Eelmine kord võitsin sind kerge vaevaga!”
“Haa!” vastas kurat. “Eelmisel korral võitlesid sa idee nimel, nüüd aga raha pärast!”
la-femme 26. veebruar 2012, kl 13.25 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Koer naela peal
Keegi mees pani jalutades tähele, et ühe maja verandal istusid kiiktoolides vanaeit ja vanamees.Vanaeit kiikus niisama, vanamees luges ajalehte, nende vahel lebas aga koer, kes vaikselt kiunus. Mööduja imestas endamisi, miks pererahvas midagi ette ei võta, kui koer kiunub.
Järgmisel päeval majast möödudes nägi ta sama pilti. Asjast häirituna otsustas mees, et kui järgmisel korral veel sama kordub, läheb ta ja küsib vanapaarilt, milles asi.
Kui ta varsti sealt jälle mööda läks, kiikus vanaeit endiselt kiiktoolis, vanamees luges ajalehte ning koer nende vahel kiunus kaeblikult.
Mees avas aiavärava ja läks vanapaari juurde.
“Vabandage,” ütles ta, “mis teie koeral viga on?”
“Ei midagi,” vastas vanaeit, “ta lamab naela peal.”
“Miks ta siis ometi püsti ei tõuse ja mujale ei heida?” imestas mees.
“Järelikult, kullake, on tal vaid nii valus, et kiunuda, aga mitte nii valus, et kohalt lahkuda,” vastas vanaeit.
Keegi mees pani jalutades tähele, et ühe maja verandal istusid kiiktoolides vanaeit ja vanamees.Vanaeit kiikus niisama, vanamees luges ajalehte, nende vahel lebas aga koer, kes vaikselt kiunus. Mööduja imestas endamisi, miks pererahvas midagi ette ei võta, kui koer kiunub.
Järgmisel päeval majast möödudes nägi ta sama pilti. Asjast häirituna otsustas mees, et kui järgmisel korral veel sama kordub, läheb ta ja küsib vanapaarilt, milles asi.
Kui ta varsti sealt jälle mööda läks, kiikus vanaeit endiselt kiiktoolis, vanamees luges ajalehte ning koer nende vahel kiunus kaeblikult.
Mees avas aiavärava ja läks vanapaari juurde.
“Vabandage,” ütles ta, “mis teie koeral viga on?”
“Ei midagi,” vastas vanaeit, “ta lamab naela peal.”
“Miks ta siis ometi püsti ei tõuse ja mujale ei heida?” imestas mees.
“Järelikult, kullake, on tal vaid nii valus, et kiunuda, aga mitte nii valus, et kohalt lahkuda,” vastas vanaeit.
noh 26. veebruar 2012, kl 14.00 |
nael 26. veebruar 2012, kl 14.09 |
VagrantCat 26. veebruar 2012, kl 14.16 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 17.22 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Jumala ilmingud
“Issand, räägi minuga,” sosistas inimene.
Ja rohi aasal laulis tuules. Kuid inimene ei pannud seda tähele.
“Issand, räägi ometi minuga,” palus inimene tungivamalt.
Kõmas äikesemürin ja sähvatas välk. Kuid inimene ei kuulnud ega mõistnud.
“Issand, näita ennast,” hüüdis inimene, “ma igatsen sind näha!”
Ja tähed sirasid taevas. Kuid inimene ei näinud.
“Issand, anna mulle ilmutus,” anus inimene.
Ja uus elu sündis koos kevadega. Kuid inimene ei märganud.
Inimene nuttis meeleheites: “Issand, puuduta mind! Anna mulle märk, et sa oled siin, et sa oled minuga!”
Ja Jumal laskus ning puudutas inimest.
Inimene pühkis käega liblika oma õlalt ja kõndis edasi.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Kolm liblikat
Kolm liblikat lendlesid ümber tule.
Esimene neist lendas tulele pisut lähemale ja ütles: “Tuli on soe!”
Teine lendas veelgi lähemale, pöördus siis tagasi ja teatas:”Tuli kõrvetab!”
Kolmas liblikas lendas päris leegi kohale ja tiirutas seal ringi, kuni kõrvetas tiivad.
Ta sai küll kõige rohkem teada, kuid ei suutnud enam minna tagasi teiste juurde, et sellest neilegi rääkida.
“Issand, räägi minuga,” sosistas inimene.
Ja rohi aasal laulis tuules. Kuid inimene ei pannud seda tähele.
“Issand, räägi ometi minuga,” palus inimene tungivamalt.
Kõmas äikesemürin ja sähvatas välk. Kuid inimene ei kuulnud ega mõistnud.
“Issand, näita ennast,” hüüdis inimene, “ma igatsen sind näha!”
Ja tähed sirasid taevas. Kuid inimene ei näinud.
“Issand, anna mulle ilmutus,” anus inimene.
Ja uus elu sündis koos kevadega. Kuid inimene ei märganud.
Inimene nuttis meeleheites: “Issand, puuduta mind! Anna mulle märk, et sa oled siin, et sa oled minuga!”
Ja Jumal laskus ning puudutas inimest.
Inimene pühkis käega liblika oma õlalt ja kõndis edasi.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Kolm liblikat
Kolm liblikat lendlesid ümber tule.
Esimene neist lendas tulele pisut lähemale ja ütles: “Tuli on soe!”
Teine lendas veelgi lähemale, pöördus siis tagasi ja teatas:”Tuli kõrvetab!”
Kolmas liblikas lendas päris leegi kohale ja tiirutas seal ringi, kuni kõrvetas tiivad.
Ta sai küll kõige rohkem teada, kuid ei suutnud enam minna tagasi teiste juurde, et sellest neilegi rääkida.
diip 26. veebruar 2012, kl 18.48 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
Inimene on ka tavaline nähtus. Aga kui ta sinuga räägib, saad kohe aru, et inimene.
Suudame kujutleda maailma, kus ei ole jumalat, aga siiski on tuul, äike, tähed ja liblikad. Selles mõttes ei saa inimesele pahaks panna, et ta neid märke ei tunnistanud.
Milline peaks olema jumala märk? Mõni ütleb, et maailma mõistusega tunnetatavus näitab, et maailma taga on mõistus. Selline mõistus, mis on maailma loonud maailmast mõeldes, nüüd inimene loeb maailma uurides neid mõtteid. See on filosoofiline.
Teine variant, et jumal saab inimeseks ja tuleb räägib meiega nagu inimene. Siis me peaksime aru saama, et keegi siin on. Täpselt nagu kristluses ette kujutatakse. Aga kuidas saada aru, et keegi inimene on tegelikult jumal. Siin oleks jälle mingit tunnusmärki vaja.
Suudame kujutleda maailma, kus ei ole jumalat, aga siiski on tuul, äike, tähed ja liblikad. Selles mõttes ei saa inimesele pahaks panna, et ta neid märke ei tunnistanud.
Milline peaks olema jumala märk? Mõni ütleb, et maailma mõistusega tunnetatavus näitab, et maailma taga on mõistus. Selline mõistus, mis on maailma loonud maailmast mõeldes, nüüd inimene loeb maailma uurides neid mõtteid. See on filosoofiline.
Teine variant, et jumal saab inimeseks ja tuleb räägib meiega nagu inimene. Siis me peaksime aru saama, et keegi siin on. Täpselt nagu kristluses ette kujutatakse. Aga kuidas saada aru, et keegi inimene on tegelikult jumal. Siin oleks jälle mingit tunnusmärki vaja.
la-femme 26. veebruar 2012, kl 19.16 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Paneme nüüd jumala asemele inimese.
Me tihtipeale küll kuuleme, kuid ei kuula, mida meile räägitakse.
Ehk teiste sõnadega - ühest kõrvast sisse, teisest välja.
Vahel tuleb isegi öelda: anna andeks, ma ei pannud tähele, mida sa ütlesid.
Veelgi halvem, kui ei tahetagi lõpuni kuulata, mis teisel öelda on, vaid hakatakse vahele rääkima. Seda juhtub kahjuks väga tihti.
Ega ma isegi patust puhas pole, hoidun mõnikord lausa teadlikult poole jutu pealt sekkumast, kuigi ega see alati kerge pole, eriti kui kaaskõneleja jutt monoloogiks kipub kiskuma.
Me tihtipeale küll kuuleme, kuid ei kuula, mida meile räägitakse.
Ehk teiste sõnadega - ühest kõrvast sisse, teisest välja.
Vahel tuleb isegi öelda: anna andeks, ma ei pannud tähele, mida sa ütlesid.
Veelgi halvem, kui ei tahetagi lõpuni kuulata, mis teisel öelda on, vaid hakatakse vahele rääkima. Seda juhtub kahjuks väga tihti.
Ega ma isegi patust puhas pole, hoidun mõnikord lausa teadlikult poole jutu pealt sekkumast, kuigi ega see alati kerge pole, eriti kui kaaskõneleja jutt monoloogiks kipub kiskuma.
diip 26. veebruar 2012, kl 19.17 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
Mis on ime? Ristsõnas on vasteks tavatus. See on siis väga väikese tõenäosusega sündmuse realiseerumine. Samas neid sündmusi ju juhtub kogu aeg. Keegi võidab loto peavõidu, aga ei hakka veel sellepärast jumalasse uskuma.
Või võtta imet kui loodusseadustega vastuolus olevat sündmust. Aga kust me teame, et ei ole lihtsalt avastatud uut loodusseadust?
Või võtta imet kui loodusseadustega vastuolus olevat sündmust. Aga kust me teame, et ei ole lihtsalt avastatud uut loodusseadust?
la-femme 26. veebruar 2012, kl 19.22 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
diip 26. veebruar 2012, kl 19.28 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
VagrantCat 26. veebruar 2012, kl 19.40 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
diip 26. veebruar 2012, kl 19.43 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
diip 26. veebruar 2012, kl 19.54 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
noh 26. veebruar 2012, kl 19.59 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 20.37 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Sakslased on vist veelgi uskmatum rahvas kui eestlased. Neil on paljud pühakojad maiste asjade teenimiseks ümber ehitatud.
Aga võib-olla sellepärast, et nad on rikkamad ja neil on selleks vahendeid, et vähemalt kirikute ajaloolised hooned säästa ja mitte lasta neil laguneda, nagu meie maakohtades seda kahjuks näha võib.
Aga võib-olla sellepärast, et nad on rikkamad ja neil on selleks vahendeid, et vähemalt kirikute ajaloolised hooned säästa ja mitte lasta neil laguneda, nagu meie maakohtades seda kahjuks näha võib.
diip 26. veebruar 2012, kl 21.00 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 21.18 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
diip 26. veebruar 2012, kl 21.52 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 22.18 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 26. veebruar 2012, kl 22.27 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Prohvet
Kõrgel mägedes väikeses külas elas kuulus prohvet. Ta oli väga vana.
Kõik külaelanikud kuulasid teraselt iga tema lausutud sõna ja teda peeti pühakuks. Polnud teada ühtki juhtumit, mil targa ennustused poleks täitunud. Kui ta ennustas sõda, siis tuli sõda. Kui ta lubas külma talve, siis paukus pakane.
Ühel päeval pöördus prohvet külaelanike poole kurvalt ja pisarsilmil ning ütles: “Homme päike ei tõuse!” Seda öelnud, sulgus ta oma onni.
Külas algas paanika.
Mõni otsustas lõpetada elu enesetapuga, teised haarasid kimpsud-kompsud ja jooksid kuhu jalad viisid, lootes sel kombel hukust pääseda. Rahulikumad ja hingelt tugevamad hakkasid palvetama.
Hommikupoole ööd kogunesid vähesed külla jäänud inimesed küla keskele väljakule, et üheskoos maailma lõpule vastu minna.
Ja siis tõusis päike. Rahvas ruttas targa onni juurde, hüüdes: “Petis! Valelik!”
Aga onnis oli haudvaikus.
Prohvet oli öösel surnud.
-----------------------------------------------------
Aednik ja kirjanik
Kord said kokku aednik ja kirjanik. Nad vestlesid tühjast-tähjast.
Äkki ütles aednik: “Kuule, mul on suurepärane idee sinu uue raamatu jaoks. Mul endal pole tuju seda kirjutada ja ausalt öeldes pole see ka minu rida. See-eest sinul peaks välja tulema suurepärane teos.”
Kirjanik vastas muheldes: “Aitäh sulle! Tahan ka vastuteene osutada. Näe, siin on õunasüda, milles on palju ilusaid seemneid. Külva need maha ja sul saab olema uhke õunaaed!”
------------------------------------------------------
Raamatus on pikemaid lugusid ka, aga neid ma siia ei kirjuta. Kui kopeerimisega vahele jään, siis lühikeste eest on ehk karistus kergem.:)
Kõrgel mägedes väikeses külas elas kuulus prohvet. Ta oli väga vana.
Kõik külaelanikud kuulasid teraselt iga tema lausutud sõna ja teda peeti pühakuks. Polnud teada ühtki juhtumit, mil targa ennustused poleks täitunud. Kui ta ennustas sõda, siis tuli sõda. Kui ta lubas külma talve, siis paukus pakane.
Ühel päeval pöördus prohvet külaelanike poole kurvalt ja pisarsilmil ning ütles: “Homme päike ei tõuse!” Seda öelnud, sulgus ta oma onni.
Külas algas paanika.
Mõni otsustas lõpetada elu enesetapuga, teised haarasid kimpsud-kompsud ja jooksid kuhu jalad viisid, lootes sel kombel hukust pääseda. Rahulikumad ja hingelt tugevamad hakkasid palvetama.
Hommikupoole ööd kogunesid vähesed külla jäänud inimesed küla keskele väljakule, et üheskoos maailma lõpule vastu minna.
Ja siis tõusis päike. Rahvas ruttas targa onni juurde, hüüdes: “Petis! Valelik!”
Aga onnis oli haudvaikus.
Prohvet oli öösel surnud.
-----------------------------------------------------
Aednik ja kirjanik
Kord said kokku aednik ja kirjanik. Nad vestlesid tühjast-tähjast.
Äkki ütles aednik: “Kuule, mul on suurepärane idee sinu uue raamatu jaoks. Mul endal pole tuju seda kirjutada ja ausalt öeldes pole see ka minu rida. See-eest sinul peaks välja tulema suurepärane teos.”
Kirjanik vastas muheldes: “Aitäh sulle! Tahan ka vastuteene osutada. Näe, siin on õunasüda, milles on palju ilusaid seemneid. Külva need maha ja sul saab olema uhke õunaaed!”
------------------------------------------------------
Raamatus on pikemaid lugusid ka, aga neid ma siia ei kirjuta. Kui kopeerimisega vahele jään, siis lühikeste eest on ehk karistus kergem.:)
endine pliks 27. veebruar 2012, kl 00.00 |
la-femme 08. märts 2012, kl 18.32 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Lehvitan kõigile maratoonaritele ja soovin parimat jätku pidupäevale!:))))
Tilgake tõrva ka meepotti, et kõik naised, kes päev läbi pilvedel hõljunud on, jälle maa peale tagasi tuleksid:
Oma noore ea siin
võtse vana naise.
Egä päiv ta kiusas mind
ütest kotast teise.
Surnuaida lätsi ma,
palusi ta surma,
tule surm ja päästä mind
vanast naisest valla.
Kodu tulles löudse ma,
et vanamuur om surnu.
Surm oll temä äkitsi
jalalt maha murdnu.
Kirstu pantud, palusi,
pange tasakesti,
pange õtte illukesti,
et ei ärkäs üles.
Sis surnukandjid palusi,
kantke tasakesti,
kantke õtte illukesti,
vast mudu ärkäb üles.
Haudjalaskjid palusi,
laske tasakesti,
laske õtte tasakesti,
et ei ärkäs üles.
Hauakaevjat palusi,
viska liiva rutuste,
viska liiva rutuste,
vast mudu tõuseb üles.
Rahvapärimus
Head naistepäeva!:DDD
Toimetatud 1 kord(a). Viimati la-femme 08.03.2012 18.33.
Tilgake tõrva ka meepotti, et kõik naised, kes päev läbi pilvedel hõljunud on, jälle maa peale tagasi tuleksid:
Oma noore ea siin
võtse vana naise.
Egä päiv ta kiusas mind
ütest kotast teise.
Surnuaida lätsi ma,
palusi ta surma,
tule surm ja päästä mind
vanast naisest valla.
Kodu tulles löudse ma,
et vanamuur om surnu.
Surm oll temä äkitsi
jalalt maha murdnu.
Kirstu pantud, palusi,
pange tasakesti,
pange õtte illukesti,
et ei ärkäs üles.
Sis surnukandjid palusi,
kantke tasakesti,
kantke õtte illukesti,
vast mudu ärkäb üles.
Haudjalaskjid palusi,
laske tasakesti,
laske õtte tasakesti,
et ei ärkäs üles.
Hauakaevjat palusi,
viska liiva rutuste,
viska liiva rutuste,
vast mudu tõuseb üles.
Rahvapärimus
Head naistepäeva!:DDD
Toimetatud 1 kord(a). Viimati la-femme 08.03.2012 18.33.
la-femme 08. märts 2012, kl 21.49 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
VagrantCat 08. märts 2012, kl 22.40 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
la-femme 08. märts 2012, kl 22.58 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
VagrantCat 08. märts 2012, kl 23.02 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
la-femme 10. märts 2012, kl 23.02 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Kevädine jää
Keväd tulli,
sula olli.
Mia es tää,
kas viil kannab kevädine jää –
Vaja pruuvi
ütte tuuri
üle jää –
egäs ta kohe katik lää!
Peris sinna
tahas minna
liugu lasten,
kun om teiväs lombi keskel.
Külläp kannab,
järgi annab –
jää ju venib,
ku äste ruttu üle vehin!
Otsus tettu –
nüüd vaid ruttu
uugu võtta
ja siss üle jää
mia tõtta!
Esmält naksus
peräst praksus –
jää siss katik läits –
vette sulpsas siplev laits.
Peeter Lossmann
Päästeamet hoiatab: merejääl jalutamine on ohtlik!
________________________________________
________________________________________
Keväd tulli,
sula olli.
Mia es tää,
kas viil kannab kevädine jää –
Vaja pruuvi
ütte tuuri
üle jää –
egäs ta kohe katik lää!
Peris sinna
tahas minna
liugu lasten,
kun om teiväs lombi keskel.
Külläp kannab,
järgi annab –
jää ju venib,
ku äste ruttu üle vehin!
Otsus tettu –
nüüd vaid ruttu
uugu võtta
ja siss üle jää
mia tõtta!
Esmält naksus
peräst praksus –
jää siss katik läits –
vette sulpsas siplev laits.
Peeter Lossmann
Päästeamet hoiatab: merejääl jalutamine on ohtlik!
________________________________________
________________________________________
RR 10. märts 2012, kl 23.41 |
Siga ja hani sattunud kevadel jää lagunemise ajal Naroova jõel ühe jäätüki peale. Hani jäänud ette, siga taha tüürimeheks. Jõudnud kose lähedale. Hani nagu loots ees andnud nõu:
"Keeraks natuke!"
Siga jonni täis:
"Otse!"
Jõudnud kose ligemale, hani ütelnud jälle:
"Keeraks natuke, keeraks natuke!"
Siga aga vastanud:
"Otse, otse!"
Olnud juba üsna kose juures, hani veel hüüdnud:
"Keeraks, keeraks natuke!"
Siga ikka:
"Otse!"
Hani tõusnud siis lendu, aga siga läinud kosest alla kõigega puruks.
"Keeraks natuke!"
Siga jonni täis:
"Otse!"
Jõudnud kose ligemale, hani ütelnud jälle:
"Keeraks natuke, keeraks natuke!"
Siga aga vastanud:
"Otse, otse!"
Olnud juba üsna kose juures, hani veel hüüdnud:
"Keeraks, keeraks natuke!"
Siga ikka:
"Otse!"
Hani tõusnud siis lendu, aga siga läinud kosest alla kõigega puruks.
Lisa postitus