ma olin juba rahus lahkumas, et tänane panus unetute nurka on antud.

aga võta näpust, äkki nägin, et minust tahetakse presidenti teha!

olen kategooriliselt vastu!
olen selleks piisavalt pontsakas, teil ei õnnestu mind kuhugi suruda!

aga see kõlab muidugi nii hästi- et mul on parasjagu mõistust ja süda õigel kohal!!!

võite mind niisama ka kiita, sellepärast ei pea kohe presidendiks toppima:)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati -frukt- 25.03.2011 19.25.

pontsakus tuleb ainult kasuks, et sõnal oleks kaalu, aitab välimus mõjuda.

frukt, president on auamet ja mitte igavene vaid neli aastakest ainult. pärast kogu elu prii ülalpidamine. mõtle selle kõige peale.

praeguse presidendi proua oli ka alguses pontsakas, aga vaata nüüd, kui kena.

Kahju küll, et püha üritus läbi kukkus, aga nagu ma juba ütlesin, ega inimese enda nõusolekuta kandidaadiks esitada ei saa.

Kavalpea, selline, sinine skorpion
Tahtsid upitada kena ümmarguse presidendiks. Et siis ise halliks kardinaliks hakata. Mis!

Paljastatud! See mu väike kaval plaan oli küll!:)))

Aga mis värvi puutub, siis ma rohkem ikka kollase koorikuga....

tundub, et siin tuleb hoopis halli kardinali konkurss välja kuulutada:)

ma ise ka kunagi igatsesin seda kohta.

Sellisel juhul, kui kõik passivad niikaua
Oleksin täitsa nõus. Vaataks, mis asjast saab

Sinine oleks huvitavam

la femme ja frukt võivad siis kohad ära vahetada ja asi otsustatud. mulle sobib ka see variant. siin ei ole küll palju rahvast, aga selle eest on nad peaaegu kõik väärilised juhtorganeis olema.

Et siis frukt hakkaks minu selja taga niite tõmbama? See ei lähe kohe mitte üks raas!
Tundub, et me, naised, ei jõuagi kokkuleppele.;(((

Mul tuli praegu hoopis parem mõte - kanakarja peab ikka kukk juhtima.
Kuna meile teadaolevalt üksainuke mees siia on veel jäänud, siis teen uue ettepaneku - diip presidendiks!

Mind hakkas natuke huvitama, kes see salapärane isik on, kes end üheainsa R tähe taga peidab?
Analüüsin:
Seisab kahe jalaga tugevasti maa peal.
Laused napid, kuid konkreetsed.
Tühja juttu ei aja.
Ilmub harva.

Järeldused?

muideks, ta kirjutab peale unetute ka mujal. ja käekiri ikka samasugune.

aga meie hr.noh hakkas 50+ disoriks. seal palju häid vanu lugusid.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Rexx 26.03.2011 09.36.

Mis siis ikka - palju õnne ja edu hr.nohile vanas ametis ja uues seltskonnas!:)))
Omavahel öeldes - küll ta kunagi meie juurde tagasi tuleb!:)))

Ainult et presidendi koht on siis juba läinud!
Elagu president!:)))

ta elagu!:)))))

aga ega ka unetute president pole eluaegne amet. tuleb vaid oodata uusi valimisi ja loota, et osutub valituks.

Mh, vanasti räägiti siin palju ilmast, viimasel ajal on jutt aga poliitikale üle läinud.

Eks ta ole - on kaks kindlat asja, mis inimesi ajast aega huvitanud on: poliitika ja ilm.
Ainult et poliitikast rääkimine pidavat inimesed tülli ajama.
Loodan, et meiega seda ei juhtu!

kui aktsepteeritakse teise eriarvamust, siis pole tüli karta.

aga ilm on päikeseline täna, kuid vist külm. sedasi paistab aknast.

Õues on külm jah!
Praegu lausa burgaa möllab, maailm on kõik valge ja läbipaistmatu. Alles oli ilus ja päikseline! Täpselt nagu eile.

...ja juba see möödub - tuul raugeb ning päike piilub taas läbi pilve.
Niipalju siis ilmajuttu!:)))

Kindlate asjade juurde tagasi tulles - eks neid ole ikka maailmas rohkem kui vaid poliitika ja ilm.

Inglased on juba sajandeid naljatanud, et maailmas on kaks kindlat asja - surm ja maksud.
Einsteini arvates olid kaks kindlat asja universum ja inimese lollus.
Filosoofiline lähenemine kindlatele asjadele on ruum, mis seisab paigal ja aeg, mis liigub.
Inimlik vaatenurk on aga surm ja sugutung.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati la-femme 26.03.2011 11.23.

Sugutung oli on ja jääb ja mida aasta edasi, seda rohkem tundub, et see sugutung vaid inimkonda valitsebki.:)) Isegi unetutes kipub RR-i ilmudes jutt sellele kalduma.
Aga üksik R on salapärane tegelane. Lolliklubis ka käib ütleb paar kaunist sõna ja siis jälle kaob.

Jah, ma olin meeldivalt üllatunud, kui RR alias v.... üle tüki aja siia tulles korraliku postituse tegi. Mõtlesin, et eemalolek on talle hästi mõjunud, kuid võta näpust - ei läinudki palju aega, kui ta oli jälle oma endises sõiduvees tagasi......

Oih, milline austav ettepanek. Et kui kedagi teist tõesti enam ei ole, siis peab diip kõlbama presidendiks. Ma tänan, kohe õnnelikult jooksen ametisse.

tore, et diip sai õnnelikuks ses ametis! nii see ju oligi mõeldud.:))

Tore jah, et diip õnnelikuks sai!;)))

Selle peale jutustan loo veel ühest õnnelikust inimesest.



Kord jäi üks kuningas väga raskesti haigeks. Arstid ütlesid selle surmahaiguse olevat, mille vastu nemad kuidagi ei saavat.
Kuningas ei tahtnud aga üldse surra ja ta oleks meelsasti veel kaua elanud, sellepärast saatis ta oma teenrid välja ja käskis kõik targad ja ravitsejad kokku kutsuda, et need teda aidata võiksid.
Kuid keegi neist ei suutnud midagi - haigus läks aina rängemaks.
Viimaks tuli lossi üks väga tark ja kuulus ravitseja, kes oma ametit hästi tundis.
Ta läks otsemaid kuninga juurde, vaatas selle hoolega läbi ning ütles:"Aulik kuningas, teie haigus on küll surmahaigus, aga siiski võite te jälle terveks saada! Te peate selga panema sellise inimese särgi, kellele üks täiesti õnnelik ja mureta elu on antud ja kes oma seisusega igatepidi rahul on, muidu on mu nõu otsas!"
Haigel kuningal oli hea meel, et veel elulootust oli; ta saatis jälle teenrid välja ja käskis enesele niisuguse särgi muretseda.
Mehed kõndisid külast külla ja linnast linna, küsisid kõik majad läbi, kuid ei leidnud ühtki niisugust inimest, kes oma eluga täiesti rahul oleks olnud ja kelle särk oleks kõlvanud kuningale viia.
Mehed olid püsti hädas - kusagilt ei leia särki, kas tõesti peab kuningas surema?
Tagasiteel juhtusid nad mööda minema ühest aasast, kus paarkümmend lammast oli söömas ja kepslemas ning karjus, kellel oli seljas lambanahkne kasukas, puhus rõõmsasti torupilli.
Kuningamehed läksid karjuse juurde ja hakkasid temaga juttu ajama.
"Vaata imet," ütlesid kuninga teenrid, "mis head sul on juhtunud, et sa nii rõõmus oled?"
"Ah-ah-haa!" naeris karjane. "Miks ma ei peaks rõõmustama - keha terve, süda kerge, lahke ja lõbus elamine on mul käes, need lambad on kõik minu omad, nad toidavad ja katavad mind, mis viga peaks mul veel olema?"
"Või nõnda," ütlesid kuningamehed, "ehk sa tahad meiega koos kuninga juurde tulla? Seal saad sa alles tunda ja näha, mis lõbus elu on!"
"Vaata imet!" hüüdis karjane. "Või kuninga juurde! Mis mul sinna asja? Ma olen siingi õnnelik! Mu seisus on juba ilus küll, ei ole mul vaja teie heldet soovimist!"
"No vaata, niisugust meest me just otsime!" mõtlesid kuningamehed.
Nad rääkisid karjasele oma kuninga raskest haigusest ja laususid: "Niiviisi seisavad nüüd asjad, et kui sa ise tulla ei taha, ole hea ja anna vähemasti oma särk meile, küll kuningas sulle selle heateo eest heldesti tasub."
Karjane jäi kuulama. "Mehed," ütles ta, "hea meelega annaksin ma kuningale oma särgi, kui see temale abi võiks tuua, aga vaadake ise, kulla inimesed - mul ei olegi särki!" Karjane tegi oma kasukahõlmad lahti, ja sina heldene aeg! Tal tõesti ei olnudki särki!. Mida nüüd teha?
Mehed läksid kuninga juurde tagasi ja rääkisid talle kõik ära.
Seda kuuldes kuningas suri.

Rahvajutt

millegipärast ootasin loole positiivset lõppu.

kuid sügavalt järele mõeldes sain aru, et just nii see pidigi lõppema.
eks kuningas oli eluaeg oma kuningriiki valitsenud ja arvas, et on oma rahva heaks kõik teinud...
nüüd aga selgus, et mõnel pole isegi särki selga panna...
kuidas on see võimalik???
selline mõte lööks tugevamatelgi jalad alt, saati siis haigel kuningal...

mu mõte jäi ennist pisut poolikuks.

tahtsin kõigile meelde tuletada, et me siis kõik oma suure valu ja vaevaga saadud presidenti oskaks hoida.

et me ei valmistaks talle pettumust, nii nagu selles rahvajutus õnnetu kuningaga juhtus!