Pääsuke, okaspuu ja nahkhiir
Muiste mõtlend pääsuke, okaspuu ja nahkhiir hulga varandust koguda, seda väljamaale saata, ära müüa ja muud kraami tagasi tuua. Et suurt kasu saada. Teindki nii.
Pääsuke olnd rikas mees, ostnud suure hulga rauda ja vidand kokku, et laeva pääle panna ja ära saata.
Okaspuu olnd ka rikas mees, ostnud hulga riiet, vidand ka kokku, et ära saata.
Nahkhiir aga olnd vaene mees, põle mehiksel raha ühti olnd. Pole tahtnud teiste ees häbisse ka jääda, lainand suured summad raha ja ostnud kraami. Vidand ka teiste kauplejate juurde, et ühes ära saata.
Laev tellitud välja, kraam viidud peale, toimetus antud laevameeste hoolde, et need seda korda saadaksid. Laev pöörand rannale hända ja purjetand väljamaa poole. Meres tõusnud aga kange torm, uhtund laeva siia ja sinna. Viimaks läind nii valjuks, et laeva ära vigastand. Laev tulnd vett täis ja vajund põhja kõige raua, riide, muu kraami ja meestega.
Ka meie päevil lendavad pääsuksed ikka tormiga mere ääres. Paistab, kui oleks see neile kõige parem paigakene. See ei tähendeved aga muud, kui et nad oodata laeva varandusega tuleved. Mehikesed ei tea jälle ühti, et laev kohe hukka läks.
Okaspuu, kui tema ümbert ringi lähed, hakkab oma okkadega riidesse kinni.
Ta arvab, et laev väljamaalt tagasi on tulnud ja temale võõramaa riiet vastu toonud. Seepärast tahab ta möödamineja riiet vaadata ja seda endale võtta.
Mõnikord tõmbab veel nii tugevaste, et riie koguni katki käriseb.
Nahkhiir häbeneb päeva ajal välja tulla, arvab, et võlanõudjad võlga pärima hakkavad. Parem seni peidus elada, kui laev tagasi tuleb ja kasu toob.
Oota aga peale! Ei laev tule enam ühtigi. Mis põhjas, see kadund.
Eesti rahvajutt