Noa tagasitulek
Aasta 2011
Aastal 2011 tuli Jumal Noa juurde ja ütles: "Maa on jälle ülerahvastatuks muutunud ja täis õelaid inimesi. Ma kavatsen sellele lõpu teha. Ehita uus laev ja võta pardale kaks elusolendit igast liigist ning mõned head inimesed.”
Nende sõnadega andis ta Noale joonised ja lisas: "Sul on aega täpselt 6 kuud, siis hakkab lõppematult vihma sadama ja see kestab 40 päeva ja 40 ööd järjest.”
Kuus kuud hiljem vaatas Jumal taevast alla ja nägi Noad nutmas ...... oma õues, mitte laevas.
"Noa!" möirgas ta, "kohe on algamas vihmasadu! Kus on laev?"
"Anna mulle andeks, Issand," pomises Noa läbi pisarate, "aga ajad on muutunud. Kõigepealt oli mul oli vaja ehitusluba. Minu naabrid väitsid, et ma olen rikkunud maakasutusseadust, püstitades oma tagaõue liiga suure ja kõrge ehitise. Ma pidin maavalitsuses kulutama nädalaid, et eriluba hankida.
Siis nõudis elektrivõrk tagatist, et ma ei rikuks nende õhuliine, kui hakkan laevaga merele minema. Püüdsin neile selgitada, et meri tuleb ise minu juurde, kui nad ei teinud seda kuulmagi!
Keskkonnakaitsest ei antud mulle luba alustada ehitust enne, kui on läbi viidud põhjalikud uuringud oodatava üleujutuse kohta.
Seejärel vaidlesin veekasutusinspektoriga pikalt ja laialt vihmutussüsteemi mittevajalikkuse pärast.
Puidu saamine oli omaette probleem. Kohalikud keskkonnakaitsjad keelasid mul lähimast metsatukast puude raiumise, kuna seal pesitsevat üks haruldane öökull. Üritasin neid veenda, et vajan puitu just nimelt selleks, et päästa see öökull, kuid mu jutust polnud vähimatki kasu.
Kui ma hakkasin tasapisi loomi kokku koguma, et need hiljem laeva paigutada, sööstsid mulle kallale loomakaitsjad. Nad kaebasid mu kohtusse, kuna ma olevat piiranud metsloomade liikumisvabadust. Lisaks väitsid nad, et majutus on liiga kitsas ja olevat julm panna nii palju loomi ühte ruumi kokku.
Järgmisena tuli mulle kukile tööinspektsioon. See keelas mu pojal laevaehitusel töötamise ja tegi ettekirjutuse palgata väljaõppinud spetsialistid.
Tagatipuks lasid tolliametnikud kogu mu vara arestida, väites, et ma püüan ohustatud liikidega ebaseaduslikult riigist lahkuda.
Sellepärast anna mulle andeks, Issand, aga kulub vähemalt kümme aastat, et see laev valmis ehitada!"
Järsku ilm selgines, päike hakkas paistma ja uhke vikerkaar venitas end üle taeva laiali.
Noa vaatas seda imestades ja küsis: "Sa mõtlesid ümber, Issand, ja ei hävitagi maailma?"
“Ei mõelnud,” lausus Jumal mornilt, “kuid valitsus keelas mul seda teha!”