Võib tõesti olla nii ühte kui teist.
Kuid eesmärkide kohta tahaksin kirjutada ühe õpetliku loo.
Kerge allaandmine
Sabine oli kogu lapsepõlve käinud balletitundides. Ta tahtis saada esmaklassiliseks baleriiniks, kuid aja möödudes ei olnud ta siiski päris kindel, kas tal on selleks piisavalt eeldusi.
Kord tuli üks väga kuulus balletitrupp linna etendusi andma ja ta läks pärast etendust lava taha ning rääkis oma kõhklustest ballettmeistrile.
"Ma tahaksin väga saada priimabaleriiniks, kuid ma ei tea, kas mul on selleks nii palju annet," ütles ta.
"Tantsi mulle," lausus maestro. Paari minuti pärast raputas ta pead ja ütles: "Ei, ei, ei, sulle ei ole antud seda miskit, mis teeks sinust suure baleriini."
Sabine läks koju murest murtult. Ta viskas balletisussid kappi ja kandnud neid enam kunagi. Selle asemel ta abiellus ja tal sündisid lapsed. Kui lapsed olid piisavalt suured, läks ta osalise tööajaga ühte nurgapealsesse kauplusse kassapidajaks.
Aastaid hiljem tuli sama balletitrupp linna. Sabine märkas seda ja läks ballettmeistri juurde, kes oli nüüd juba väga vana. Ta meenutas maestrole, mida nad olid rääkinud, näitas oma laste pilte ja lisas, et käib nüüd kaupluses tööl.
Ja siis ta lausus: "On üks asi, mis häirib mind siiani: kuidas te saite nii kindel olla, et mulle pole antud seda miskit, mis oleks võinud teha minust suure baleriini?"
"Oh, ma vaevalt vaatasin, kui sa tantsisid! Seda ütlesin ma kõigile, kes mu juurde tulid" vastas ballettmeister.
"Aga ... aga, see on andestamatu! Te rikkusite mu elu, ma võiksin praegu olla suur baleriin! "hüüatas Sabine.
"Ei, ei ... Ma ei usu seda! Kui sul oleks olnud see miski, mis võinuks sinust teha suure baleriini, siis sa ei oleks hoolinud sellest, mida ma ütlesin." vastas ballettmeister elutargalt.
Iial, mitte iial ärge andke alla, mida iganes te ka teete.