Stakt intju naintiis

Viru linnukesed
väljas laulavad
maasturi veljekesed
asfaldil kiunuvad.

Autod on kiired
ja tibid on kuumad -
nõnda me kimame
mööda kiirteed nimega Elu,
hetkeks vaid peatume.
Ainult siis, kui on sõidetud üle
süüta ligime.
Kraavi viskame koleda laiba
ja hetkeks ka leiname.

Kuid pole aega pikalt nutta,
sest elu on kiire ja karm.
Sõbrast poliisimees juurde ruttab
ja näitab, mis maksab ta arm.

Kõik oli kiire ja lihtne ja fun,
imestus tuleb vaid siis,
kui vaatame liisinguid, laene ja võlgasid:
"Kust küll veel need tekkisid?"

Nüüd tuleb osata võõraid keeli
ja arvutimaailma.
Kuhu küll kadusid neiud naiivsed
ja mehed kaheraudsetega?

bäkk tu ree naintiins

luuad valuutapoe ees ootavad sommi
(tšikid said hiljem neist, mõnest ka beib)
et saaks või pisutki lagritsamaitselist kommi
poes vahest saadaval on ainult vormi(tu)leib

punkarid muru peal siruli, peas Orto lakiga hari
jalas sandaalid (kel tutvusi, sel Hiina kets)
kõikidel kannul käib isiklik miilitsa vari
anarhism liigagi uudne veel, samuti Kalevi näts

vaikust täis öösiti on iga linn, küla, alev
sidrun peab vahti seal, parem kui silma ei jää
organiseeritult abistab milkusid hea rahvamalev
telekast Vremja kell üheksa teadagi saade nii hää

Viru ees dressides-tagides Tegijad lärmakalt mestis
"kaheksad" ja "üheksad" on pargitud näeb iga rumal
videodisko vaid kaheteistkümneni üldiselt kestis
soovide saade ja Erilaid raadios kui jumal...

olles relvitu ja tõsta käed
mõistus tõrgub uskumast kuni näed
luuavarrepauku kuulda kindlast allikast
äkki arusaamatus kõik küllap vast
miks küll telefon on väljalülitud
tõde alasti ja paljas toorelt nülitud
tundub aurav uudis arusaamatu -
tõsta riiulisse eluraamatu
paksu köite esimene osa
lootust on et tuleb ilus lisa
mitte teiste vaid Su enda pärast
uskumatu siiski- ah mis sest kärast

arusaamatus kuubis
miks on püss kuudis
jahiooaeg aegluubis
algab nii kui truubis
kuskil sovhoosi kluubis
vähemalt hea uudis

lihtsalt vaba - riimivaba
täitsa vabaltvõetav nn.naljapala - lihtne kirjake ühelt mehelt

Kallis naine, ma kirjutan sulle selle kirja, et öelda ma lahkun igaveseks.
Ma olen olnud hea mees sulle 7 aastat.
Viimased 2 nädalat on olnud põrgu...
Su boss helistas, et öelda mulle, et sa tulid täna töölt ära - see oli viimane piisk.
Eelmine nädal sa tulid koju ja sa ei märganud, et mul on uus soeng, et olin teinud su
lemmiksööki ja isegi uue paari boksereid ostsin.
Sa sõid 2 minutit, läksid otse magama,
kui olid oma kõik seebikad ära vaadanud.
Sa pole öelnud et armastad mind veel,
sa ei taha seksi või üldse midagi mis teeks meist mehe ja naise.
Emb-kumb, kas sa petad mind või ei armasta mind enam, ükskõik mis on, mina lähen ära.

Sinu EX-mees
NB: ära ürita mind leida. Ma läksin koos su õega. Ilusat elu sulle!

vat see on üks tubli ettevõtlik mees, mitte mingi tallanahk!

vastus lihtsale kirjale:

Kallis EX-mees, sain su kirja kätte.
See on tõsi, ma olen 7 aastat abielus olnud,
kuigi see on palju öeldud, et sa hea mees oled olnud mulle.
Ma vaatasin oma seebikaid,
kuna ei tahtnud sinu vingumist kuulata ja kahju, et see ei aidanud.
Ma märkasin, et olid omale uue soengu teinud,
kuid esimene asi, mis ma mõtlesin oli see, et sa näed välja nagu tüdruk.
Kuna ema kasvatas mind nii, et kui pole midagi ilusat öelda, ära ütle midagi,siis ma ei öelnudki.
Ja kui sa tegid mu lemmiksööki, kas sa siis ei teadnud,et pärast suurt tüli minu õega ma lõpetasin liha söömise - 7 aastat tagasi?
Ja need uued bokserid: ma panin need sahtlisse ja neil oli hinnasilt veel küljes (4,99 €).
Ma palusin jumalat, et see ei oleks kokkusattumus, kuna mu õde laenas mult hommikul 5 €.
Peale kõike seda, ma siiski armastan sind.
Kuna ma võitsin lotoga 10 miljonit eurot,
tulin ma töölt ära ja ostsin meile 2 piletit Jamaicale.
Aga kui ma koju tulin, olid sa läinud.
Kõik juhtub mingi põhjusega, ma arvan.
Ma loodan, et sul on hea elu nagu sa oled alati soovinud.

Sinu EX-naine, rikas ja vaba.

NB: ma ei tea kas ma olen sulle öelnud, et mu õde Marta oli sündides Mart. Ma loodan, et see pole probleem.

ma vist peaks nüüd oma eelmise sõnavõtu siin ära kustutama:(

aega ei saagi ja kas on vajaagi
tagasi pöörata - progress on edasikulg
nagu udusulg - liugleb üles ja alla
tuul pillutab ikka edasi sinna
kuhu just täpselt paras ja hää
vaja kulgeda ja minna
tal ja sul ja mul
jne.

Salve korjan peoga mõttekulda
sekka pisut vahtralehtede kirgast sära
ei enam tuulega segamini hulla
jääb peagi lukku suve keeratud värav

rõõmus sügismarss

läinud on suvi
ja läinud on soojus,
alles jääb ainult
külm pori ja roojus.

ridiradiralla taevaluugid valla !

kadus mul huvi,
kui päikene loojus.
külm õhkub vainult,
mu sees põhjapoolus.

ridiradiralla sügis jälle valla !!

roostetand kruvi
mu hinges, kurb loovus,
paraku läinult
kõik kaob nagu hoovus.

ridiradiralla vodkat klaasi kalla !!!

kaua sa kannatad kurbade naeru...
üks vahva vanasõna passiks siia praegu:
karda vähem - looda rohkem
söö vähem - mälu rohkem
ohka vähem - hinga rohkem
räägi vähem - ütle rohkem
vihka vähem - armasta rohkem
ning kõik head asjad tulevad Su juurde
nagu seegi heasoovlik luule

sõidaks kuule

loodan ikka aina rohkem
pettun - tulemuseks ohked

mälun rohkem - söön ma vähem
mis on selle tulem,
paksuks ma ei lähe?

ohkamast ma loobun,
hingamisest joobun
elu kohe ilusamaks loodud?

rääkima ei hakka
teisi sellega ei nakka
kedagi ei kiida takka
vaikin, olen vakka

vihata ma üldsegi ei taha
see emotsioon on teadagi, et paha

armastan, armastan, armastan
kõiki kalleid ma kallistan
nad roosamanna vahu sisse uputan
las igaüks vaatab kas välja sealt ujub ta
ning mida selle kõigega üldse peale hakata
kas ennast kuivama sättida ning puhtaks rapsida
või ilusti armastus karpi pakkida?
:DDD

nii külm ja toitev
su salmike `jama`
ja häste ta maitseb
kuit kefiiriga kama

Või kohe külm ja toitev
mitte meeliköitev?
Peaks olema kuum ja loitev
ja isegi ehk veidi suitsev,
sest külmad tuuled, vihm ja sügis
langend lehed, lendlev prügi
külma tunde hinge toovad
tule, soojuse sealt viivad.

Sulle siis maitseb kefiiriga kama
ja see ei tundugi praegu nii jama?
Kuigi ise jooksin kuuma kakaod
see kaotaks kiiresti soojakao
Kuid igale oma ja kes seda teab
milleks kefiiriga kama on hea
Võib-olla see leevendab sinu sees leeki
mida teised ei näe ega aimagi keegi?
:DDD

selle meeliköitev...noh...ma tahtse selle küll mujale riputada...aga siia sobib vist see muusika küll...ja pealegi..polegi ma teid tüüdanud ammu imala muusika ja kaunite maalidega:PPP ja luulet kirjama, ma enam ei hakka:PPPP

kes sind käseb
poob või laseb?
Õige mees
teab ise mida teeb
viina joob või keedab endal teed.
Hüppab läbi põleva rõnga
või riputab näppu kohvitassi sanga
:DDD

On möödas aasta,
sest on saanud ajalugu.
On huvitav ja veidi kurblik meel.
Kas tõesti naine see romantiline,
sain olla mina ja ei keegi veel?

Ei märka päikest ega vetevoogu,
ja muredesse mässin end.
Kas tõsti hetkel nõnda madal
saab olla minu hingelend?

Justnagu ootaks miskit,
käpp pikalt: "Andke almust!"
Sest kannatanud olen pikalt
ja nõuan saatuselt nüüd õiglust...

Veel heitunult ma torman mööda poode,
kus raamatuid on lademeis.
Nii tõstan teose, sirvin oode
ja lükkan riiulisse pagedes
poest, kus ei ole enam asu,
kust enam hing ei leia kosutust,
veel tummalt mõne raamatu eest tasun,
kuid ei ma leia sellest lohutust.

Jah, imestan, kes on see naine,
kes aasta tagasi siin luuletas
ja raamatuid ta neelas hulgi
ja kõigile nii leebelt naeratas???

lemikene kallikene
elu käibki üles-alla
nii see on
ja nii see jääb(:

eelmisel sügisel
tänan sind väga,
et aitasid minulgi näha,
et elu on ILUS!!!

Las minna
kaugele ära
ahnus ja häbematus,
las rusdes istun siin
rüpes käed.

Veel tõugata ei saa ma paati
kaldast eemale.
Vaatan kildusid enda ümber
ja tean,
et kõik saab korda
varsti.

Nutta pole mõtet,
ahastada, kaevelda.
See ei kleebi kokku rusukilde.
Lihtsalt istun hämmelduses:
"Kas sa siis ei tea, kuidas sa lõhud?
Kas sa siis tõesti ei tunne,
mille puruks oled trampinud?
Kas sa siis ei tea, et oled
lõhkumiskuninganna?
Kas sa üldse EI NÄE,
EI KUULE?"

Las minna kõik,
tolmuks muutuvad peagi killud.
Puhun need peo pealt laiali
maailma.
Tulevad uued seinad ja toad,
mis ehitatud armastusega.
Sest et et armastust ei saa puruks tampida.
Ta tõstab alati pead
ka kildude ja rusude vahel.

Head teed sulle, sa ahnusekuninganna,
sa rusudel tantsija,
sa lõhkuja ja lõhestaja,
sa valelik silmakirjateener,
sa isanda kuulekas ori,
kellele on antud käsk hävitada.
Ei saa hävitada
ise hävimata.

Las minna...
Armastus ehitab uued hooned,
ravitseb vaikselt ja kannatlikult
kõik haavad.
Paneb piiskhaaval voolama jälle elu.
Sulatab ja lahustab endas
kogu tolmu ja tuha.
Las minna...

Palju luuletusi seal, siia ei viitsi kopida

tiiuavalikblogi.blogspot.com/

detsembrikuu on ukse ees ja siia teemasse pole novembri jooksul ridagi kribatud? mis ma näen? luuletajate värsisepitsemisoskused on kokku kuivanud ja kärbunud vist. korralagedus! olgu aga tänase kuupäeva jooksul kas või üks riim siin olla!:)

novembrikuu on juba läbi
luuletajad, teile häbi!
unustatud siinne teema
lullajad mis küll nüüd teevad?
magavad ja söövad šoksi
mõni koob ehk villast sokki?
äkki vahel mõte hea
värsivormis keerleb peas?
tulge, kribage see siia
Pegasus see annab tiivad.:)

Koob tali puudele...selga valget kuube
mis eemal hoiaks pakase ja külma tuule
talvetaat vaid hiljaks jäänud veidikene nüüd
ja kurvalt kõlab, raagus puude nukker hüüd.

Kribada on vahel hea
seda alati vaid tea
naljasoont sa ära peida
meeltki eemale sa heida
Koostööd meitega sa ikka tee
mitte aga silmist välja vee
ikka püstipäi ja rõõmsal meelel
ütled seda, mis pakitsemas keelel:)

paneks mõne rea ritta
aga seda teha ma ei suuda
nägemin e täitsa null
aitaks siin vaid tugev prill:PPP
...vist küll:PP

Isamaalased üksi ja grupiti
müüvad Eestimaad hulgi ja jupiti
müügi vahel nad rõõmuga kisavad
armas eestlane armasta isamaad (Rudolf Rimmel 1991)

Klassikud ei valeta

Pool meetrit kõrge tuhkpuu heki sees
punast roosi ma päeval nägin oma teel
Kesklinnas, hotelli ja Emajõe ääres
kontrastina hall-porises ümbruses, verev

Ükskõik, kes selle torganud oli küll sinna
tuimalt mööda sellest ei saanud ju minna
Nii elus ja elav kesk heki lehetuid oksi
näis nagu ta kedagi ootaks või otsiks...

Kuid möödus temast vaid kiirustav mass
kel meeles mõlkus ehk töö/kodu, kohvitass
Näol ilmed nii mornid ja tõsised neil
käisid silmad maas oma tõsiseid teid

Ma läksin sealt edasi suunurk naerul
laia naeratust alla surudes vaevu
See roos oli minu jaoks kirgas hetk
halli vihmase päeva punav leek...

Üks väike rõõm las olla igas päevas,
üks pilk või naer või õis või värvilaik.
Üks päiksekiir või killukene taevast
või sõna hea, mis valgeks muudab kõik.

Käib päkapikk kodudes külas,
nii magus ja suur on ta süda.
Toob rõõmu ja elevust koju
on sõbraks tal tütar ja poju.
Ta meenutab kõigile õrnalt,
et oleme armsad ja head,
väiksed šokolaadised sõrmed
öösel silitavad te pead.:)