Ühel päeval ilmus maja trepile kass. See oli pehme kasukaga ja peab ütlema üsna "jultunud". Vähe sellest, et ta kohe autokatusele ronis, kus Rexil oli kombeks vahti pidada. Ta hiilis koguni garaaaži ning välgutas siis pimedas nurgas ülbelt oma siniseid silmi. Rex kihutas sedamaid garaaaži suunas, aga uksel jäi ta pidama. Ta heitis vaid ühe pilgu tagasi ja see sai talle saatuslikuks. Kass oli alla hüpanud, saba nagu lipp püsti, jalutas kass eemale.
Oleks ta tuhatnelja kihutanud, siis oleks Rex tal minna lasknud. Oleks kass natukenegi jooksnud, ka siis oleks ta võinud rahulikult taanduda. Kuid ta jalutas, jalutas just nagu muuseas üle õue ja seda ei suutnud Rex välja kannatada.

Ootame huviga järge!:)))

huvitavam oleks muidugi kui keegi sulesepp võtaks nüüd kätte ja teeks ise jutule järje ja siis järgmine jne :P

Ometigi, enne kassi poole sööstmist istus koer nõutult maha ja kallutas pea mõtlikult viltu. Tema peas liikus mõtteke, mis tekitas temas hämmastust. Kuidas üks sinisilmne kass teda ometigi ei pelga? Aga äkki see kass polegi tavaline kass vaid tegu on ebatavalise kassiga? Sellise imeliku kassiga, kes ajab koeri taga ja kogu ümbruskonna neljajalgsed haukujad kardavad teda või hoiavad eemale.

Rexile meenus, et kord kui ta oma nõbuga kohtus, rääkis see talle oma kodukandi kassist, kel ka olevat olnud sinised silmad. Peale selle taevasinise silmapaari olla olnud sel kassil ka kohutavalt riiakas iseloom. Igal õhtul laskis perenaine oma kassi akna peale jalutama. Ega see muidu pai olekuga miisu seal kaua passida viitsinud, üsna pea maandus ta akna all murul ja liikus kindlat trajektoori pidi oma õue territooriumil.

Ta vaatas vägagi tähelepanelikult üle kõik kivitagused ja pesunöörialused, kõndis saba püsti tähtsalt edasi, kuni jõudis tagasi oma trepikoja ette. Häda neile rumalukestele koertele, kes oma peremeeste või perenaiste käest õhtul putku olid pannud ja oma kodunt liiga kaugele eksinud. Eksinud selle kassi koduterritooriumile tema õhtuse jalutuskäigu ajal. Need õnnetukesed said tunda selle pisikese kassi nõelteravaid küüsi ja vahel ka hambaid. Pärast sinisilmse kassikese nõelteravate küünte ja vahel ka ülbemate või juhmimate koerte puhul, kes kohe jooksu ei mõstnud pista, ka hammaste käikulaskmist, kadusid koerad ülihelikiirusel saba jalge vahel, nina verine peas, kiunudes kodu poole. Enam nad selle maja ette patseerima ei julgenud tulla. Ainus koer, kes sai seal vabalt liikuda, oli pärit sealtsamast korterist, kust kasski. Temal oli voli kasvõi kassi ette pikali visata ja lõõtsutada ning sinisilm astus temast mööda nagu oleks tegu õhuga.

See valge Bolonka olla ka kord kurtnud, et ega kodus ta elu kiita pole. Kass olevat haaranud võimu ning enne söövat kass ta taldrikust toitu ning siis kui preili sinisilmale sobis, lubas ta ka koera söögi ligi. Ühesõnaga täielik koeraelu!

Rex mõtles, et kust kohast see kass ometi nüüd välja ilmus. Seni polnud tema oma piirkonnas sellist kentsakat julget kassi märganud. Koer leidis kohe, et selle kassiga on parem sõber olla kui vaenujalale sattuda. Ta vaatas pika pilguga kassile järele ja leidis, et ah, mingu parem rahus oma teed, ei temaga tasu tülli minna. Pealegi talle isegi meeldis kassi säärane julgus.

see kõik võis olla ka hoopis nii...

http://www.parool.nl/parool/nl/21/FILM...
lehekülje allpool on video kogu loost.:)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Rexx 05.12.2010 19.47.

* Siin oli ebailus jutt sellest, kuidas koer Rex kapist välja tahtis tulla. *



Toimetatud 1 kord(a). Viimati diip 05.12.2010 20.26.

diip! niimoodi pole ilus!

mulle tundub, et diibi viimasest kirjutisest peegeldub tema enda kapist väljamurdmise soov.:DDD

Teema oligi sellise plaaniga püsti seatud, et igaüks võib ise oma äranägemise mööda jätkata, kuidas keegi lugu mõista tahab.

Minu lugu: Kui kass üle õue kõndis, siis see ärritunud koer tegi auh, auh, auh, kuigi kass ei teinud sest väljagi ja sammus aeglaselt, isegi demonstratiivselt edasi.

.....ta läks tagasivaatamata edasi ja ei teadnudki, et Rex teda ikka veel seiras, sest kass ei kuulnud seda klähvimist, kuna tal polnud ju kõrvu.

Ja lool lõpp.

ükski lugu pole nii lihtne kui esialgu paistab.

koerte ja kassidevahelistest suhetest on palju igalpool kirjutatud, samas ikkagi pole ühest vastust küsimusele, miks nad omavahel läbi ei saa.

pakutakse seda ja teist, kuid kõik jääb ikkagi oletuste tasandile, teaduslikult vettpidavat teooriat lihtsalt ei ole olemas:(