Ma es tiia, kas to kisä, mes moo kõrvu jõudse, olle koa eige. Et ma olla teite mustakarvalise kiisuga menema lännu. Uma miilest lätsi moa iki varemp menema. Seie tullen es levva uma vana tiimatamitse kohta ülessegi, koskile väägade kaugele aiga maha jäänu vist. Vobla ollegi paremp, kis vana assja miilde tuletab tol silm pääst vällä, a moo silma olleva moole viil kalli, nii ma siss seie oma sõna poetagi.
Mes te arvate, et kut mool olle tolle pantheriga samal päiväl sünnipääv, siss ma olle to sama isik koa? Essite, kurask. Aastan oo päivi küll üle kolmesaa, a to tidrik leidse iki, et keikse eigemp aig ilmale tulla oo to päiv, mes veiks kõrra aastan ainumalt moole kuuluda. Mudugi mõista põle ta mede suguvõsan ainumas, mo vennal ja tütrel oo ka sama päiv uma sündimitse päivä tähistada.
Nii pallu ma tiia koa, et kidagi siin vällasöömisen süüdistada põle mõtet. Es lähe to kiisu teite mant tuuperäst menema. Siin olle koa öeldu joba, et iga asi saab kõrd otsa. Mede eluke ollegi jo tiil käimine. Siinne lobanurgake ollegi kut peatuspaik vai jalapuhkamitse kohake elutiil. Istud piltlikult üelden pingile ja senna kogunes aja joosul tõisigi puhkajit, kis umavahel rääkma nakasiva ja leidseva, et tore seltskond oo. Tolle asja man olle ainumalt üits asi viil. Kiigi es saa seie igavetsi jutlema jääda, kõrd tuleb päiv, mil oo vaja edesi liiku. Niimuudu ollegi lännu siit kunagitse jutleja ja asempele tulleva uue nime ja näu.
Mool põle medägi tarka kosta teitele rohkemp. Tuuperäst tii koa siit kehkadivei. Mudu muutu ma koa säänsess nigut to Endel, kis lahkesti voorumin keigile uma muljeid jagab, üelden uma kuldse lause "Sella saab puhtass tagantpuolt koa" vai kuda to tal ollegi.
Vobla to panther viil kõrra kaeb perrä, mes siin nurkan toimub, kis toda tiiab.
Illosat õdangut teitele, siitnurga hääd inimetsed.