Väga mõnus oli. Braavo, Pixie!
Meil on aed valge – märtsi- ja lumekellukestest.
Trepikoja seinal ja astmel olnud juhendid said kasutatud keldris valgusruutudega „seinastendil“, kahes äärmises 3*3 ruudustikus.
Trepikoja laes oli minu mängus (binokliga) võtme kujund ja 24315 nende Mängu numbritega. Esimene oli neljasarnane, Mängus 2, teine väike nõrk „d“, mis Mängus oli 4, kolmas oli euro ja Mängus 3, neljas tagurpidi „P“, mängus 1, viies oli tagurpidi „D“ moodi kolmnurk, Mängus oli see number 5.
„Z“ moodi number Mängus oli 7 ja koosneb 5-st valgusruudust. See oli vastus, mille peale andis aparaat võtme.
Igaüks nimetab asju omamoodi, Pixie ütles pööning, diip – muuseum, mina vitraažakendega, sest ma ei teadnud veel talveaiast mõhkagi. Toas teatmeteoseid järjekorda pannes jäid Mängunumbrid meelde, Pixie juhendas ka.
Trepikoja laes olid segamini järjekorraga numbrid 1,2,3,4,5. Selle kivist-metallist? kuule ootava „aparaadi“ ekraanil oli rõhutatult Mängunumber 5 (kohe Toast välja minnes paremale, platvormile), leida oli ka vaja 5 vastet.
Toast väljudes oli viimane ülesanne Mängunumbritega 5,4,3,2,1, mida läbis allanäitav nool ja siis vajuski uks alla. Mingi idee oli viiest ja viiega.
diip: mina ei rääkinud veevärgi voolamissuunast vaid metall kraanidest, millel olid erinevad nn koodid vee avamiseks.