Rebasel on vist kõige väiksem pesakond

Loodusliku toiduahela jaoks on tõesti kõik võrdselt vajalikud.
Rebasega seoses meenuvad sõnad: marutaud, rebasekrae, metsasanitar
jänesega: nahk ja jänesepraad
seaga: liha, sigade katk

Kui võtta nüüd need tegelased ja mõelda nendele kui kodujänesele, koduseale ja kuskil farmis kasvatatavale rebasele, siis muidugi osutub mõni neist kasulikumaks.

Tegelikult on küsijal ilmselt hoopis mingi nali seoses sellega varuks. Eks ootame, millega ta välja tuleb.

Ei-ei, ei ole mingit nalja! Asi on väga tõsine, aga küsin veel midagi - kas on vahet, mil viisil looma tappa - kuul kerre, nuga kõrri või haamriga pähe?

Jänes tapetakse kuuliga, siga noaga ja rebane, nagu selgus, haamriga. Kuidas see nende väärtusesse puutub, ei mõista arvata.

Jänese tapmine on siis kõige kulukam. Kas nii?

- "Kuidas see nende väärtusesse puutub, ei mõista arvata." -

Mina ka ei mõista! Küsimus tekkis mul seoses sellega, et kui jänes ja siga tapetakse ja takkapihta veel nahka pistetakse, siis on kõik korras, aga kui keegi enda sõnul ettekavatsematult püüdmise käigus rebase haamriga surnuks lööb, siis on kisa taevani, no nii suur kohe, et kaks inimest oma töökohalt tagasi astuvad.
Jah, kui see viieaastane laps veel kuuleks, millist häält siga teeb, kui tal noaga kõri kallal ollakse ... laps ei sööks võibolla eluilmaski enam sealiha. Mõned püssikuulist tabatud loomad võivad piinelda päevi, enne kui nad surevad, kes teab.
Tegu oli muidugi inetu ja tekib küsimus, kas see täiskasvanud mees ei oleks tõesti muud moodi olukorda lahendada saanud, kui haamriga, aga nüüd jääb tõesti mulje, et rebase elu on loomade seas kõige rohkem väärt.

põhimõtteliselt tapetakse loomi vaid selleks, et ennast toita..no vb oligi mehel muidugi suur nälg ja pere toita..ehk see ardument oleks karistust kergendanud :P

Tänapäeva tapamajades tegutsetakse humaansemalt. Vähemalt kui eeskirju järgitakse.

ega ikka kõiki loomi ainult toiduks ka tapeta, mõni peab hinge heitma, saades moe ohvriks, kasukas, krae, muff, saapad ja ridikülid. mõni peab aga oma või suguvenna pattude pärast vastutust kandma ja see läbi hingest loobuma, siis siis et liha süüa ei sünni, hing tuleb anda ikkagi
tänapäeval on elu muidugi karmiks läinud, varsti ei tohi enam kärbestki lapatsiga taga ajada, veel vähem teda teise ilma saata. see muidugi ei tähenda, et ma haamrimeest õigustaks, kaugel sellest. ainuke asi on see, et me ei tea õigeid tagamaid, iga üks räägib oma versiooni, mis meenutab lugu luigest, haugist ning vähist

Ma tahan veel küsimusi

Aga palun! Küsi ja sulle antakse!
"Kes ei saa aru, et eile oli täna homme, sel on ilmselt ka raske taibata, et täna on homme eile."
See on ühe ristsõna vastus. Minu arust ei ole see lause korrektne. Kui sina samuti arvad, siis paranda ära!

Selguse huvides lisaks ühe sõna "päev". Aga nii pole vist ette nähtud ja lubatud.
Kes ei saa aru, et eile oli tänane päev homme, sel on ilmselt raske taibata, et tänane päev on homme eilne.

Nii on parem küll, aga minu arust piisaks ka: eile oli ... ja homme on ...

Ma vist ei arva samuti. Mis algsel lausel viga on?

Tahetakse vist öelda, et eile oli nii ja homme on naa, aga seda joont ei jätkatud.
"Kes ei saa aru, et eile oli täna homme, sel on ilmselt ka raske taibata, et homme on täna eile." Kas pole parem?
Sõnademäng: eile oli täna homme, homme on täna eile."

Järjekindlam jah.

Lugesin ei tea kust, et kui intenetisuhtluses üksiku lause järele punkt pannakse, näitab see jahedat ja tõrjuvat hoiakut. Mida sellest arvata? Kui punkti võtta kui lausete eraldajat, võiks pikema teksti viimase lause järele ka punkti panemata jätta. Kuigi mõte on vist pigem see, et kes kirjavahemärkide peale mõtleb, see ilmselt ei tunne ennast vabalt;)

Seda ma vaatan, et nooremal generatsioonil pole kalduvust üldse lsuse lõppedes mingeid mlrke kasutada. Sain ka targemaks.

Küsiks siinsetelt, kas keegi teab, kuidas nimetati aasa, kus leidis aset ajalooline Ragnaroki lahing aaside ning kurjuse jõudude vahel ning mis mõõtudega oli aas? Asuge guugeldama

Vígríðr (ei tea, mis tähed need on, kopeerisin Wikipediast). Välja suurus olnud "igas suunas" 100 ljööd. Uurisin välja, et skandinaavia ljöö peaks olema 10 km.

Teema hakkas huvitama ja sain teada, et "väljaku suurus 100 ljööd igas suunas", on suhteline mõiste. Ameeriklane Henry Adams Bellows, kes on tõlkinud "Vanem Edda" inglise keelde, kasutab ljööde asemel miile ning lisab tõlkemärkmetes , et "sada miili" on "üldine fraas, mis näitab tohutuid kaugusi.
Wikipedia:
In his translation notes for these stanzas, Henry Adams Bellows notes that "a hundred miles" is a "general phrase for a vast distance".

---------------------------------------------------------------------
Üksiku lause järele võib olenevalt olukorrast peale punkti ka küsi-või hüüumärgi panna. :)
Aga et lause lõpus mingit kirjavahemärki ei ole, see on küll keeleuuenduslik trikk, millest ma esimest korda kuulen. Mind häirib see, kui keegi ütleb, et internetis kirjutades on kõik lubatud ja õigekirja reegleid ei peagi järgima. No mida!

Tubli, diip!

Tegu oli Vigridi aasaga ja selle tasandiku mõõdud olid 100 x 100 penikoormat. See on siis norralase Tor Age Bringsvaerdi andmetel.

Nüüd on teil vaja arvutada, kui pikk on penikoorem.:)

Penikoorem on ka eri maades erinev. Täitsa usun, et 100 penikoormat võis lihtsalt suurt vahemaad tähistada.

Ei mõista midagi selle pühapäevaga peale hakata. Ilm ehk läheb ilusaks, hea väljas jalutada.

Kas küsimused said otsa?

https://ilmateade.delfi.ee/uudised/vananaistesuvest-kujuneb-uuel-nadalal-marg-uleminekuperiood-sugisesse?id=91164905#cxrecs_s

Millal see vananaistesuvi meil oli?

Täna, eile, üleeile jne.:)

Esmaspäeval oli ilus soe suvepäev, teisipäeval algas sügis ja kolmapäeval oli jätkuvalt sama kena ilm, ainult et juba vananaistesuvi. Ikka täiega huvitav!

Noojah, suurem jagu septembrist on ju kalendri järgi pärissuvi:)

Et asjasse rohkem selgust tuua, pöördusin Ilmateenistuse poole ja sain teada järgmist:

Üldiselt mõistetakse vananaistesuve all septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond. Muutlik ja sajune ilm, mis võib küll väga soe olla, ei kvalifitseeru vananaistesuveks.
Praegust perioodi võib pigem nimetada klimaatiliseks suveks (klimaatiline - ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle +13 °C ).

"Kui öökülmadega jaheda perioodi järel saabuvad uuesti selged soojad ja kuivad päevad (kuigi jahedate öödega), võiks säärast aega nimetada klassikaliseks vananaistesuveks, kui soovite", oli klimatoloog Ain Kallise vastus.
Mõlema vastusega olen väga päri, sest öökülma pole ju veel olnud.

esimene öökülm oli juba ära, päeva st. ööd ei mäleta aga näpistamas ta käis

Kuskil oli umbes selline küsimus: kui päev enne üleeilset oli kolm päeva pärast neljapäeva, siis mis nädalapäev parasjagu on?

Äkki kolmapäev?