...



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 12.03.2016 23.05.

mu meelest värvilistega on "asi ants"
ja nende suhtes minul puudub tolerants
see nende maailm minu jaoks on täitsa savi
ma ainult imestan, miks ennast nad ei ravi

piisa killu, särava kui päikse,
tõi silma tillu, mälestuse väikse.
igat soodsat äri, nagu rasket raha,
olles päri, ka sellega, et keeran ta..
..Sulle.



http://www.youtube.com/watch?v=r1yg4IG2zNk

;(

Pikksukk Pipi mina,
Nimi on mul kena,
Tiitleid juurde ma ei lisa,
Kuigi mul neid mitutuhat,
Sest et neegri keisri kohal,
Kurrunurru maal on mu isa.
Kes küll on mu ema,
Tuntud on ka tema,
Kadedus võib muuta kringliks.
Kui te kuuleks kui vaid priimad
On ta kroon ja on ta tiivad,
Ema on mul taevas ingliks.
Ei see kõik tee uhkeks Pipit,
Meie Pikkasuka Pipit,
Kelle nõrkuseks on trikid,
Väiksed nipid, suured trikid,
Väiksed trikid, suured nipid.....

:D

vireled päevatööl
miinimumpalgal
pimedas delfi öös
etendus algab:

keeran kui saan,
annan kui tahad
hommikuks nagunii
jätan su maha...

-



Toimetatud 3 kord(a). Viimati Anja-Nanja 18.03.2016 19.30.

Tean, tahad mulle keerata,
kes saakski seda Sulle keelata.
Ma pole kade, annan kätte,
kuid ainult Sulle, ambroosia lätte.
Täites Sind ja paksuks söötes,
igas paraskliimavöötmes.
Alati võib katsetada muud,
tähti taevas, päikest, kuud.
Kõik teed on avatud, ses krussis ajus,
kui kohtuvad me silmad sädemete sajus.
Mussi saatel, rütmi taktis,
mõtlemata, aint kirglikus afektis.
Teostumatud soovid saavad teoks,
ei ole kahtlust, see eluks ajaks seoks.
Kui pole oleks, vaid oleks on,
sa oleks printsess ja mina konn.

-



Toimetatud 6 kord(a). Viimati Anja-Nanja 18.03.2016 19.31.

Leebest saab kannataja,
Jõhker saab edasi.
Mul pole isegi vaja
leinata kedagi.

Kahju on enesest pisut,
koertest, kes koduta.
Tee aina edasi kisub.
Kõrtse on roduna.

Mida te sõimate, saatanad?
Kas vähesed elavad nii?
Kui pudelid nõnda sind vaatavad,
siis püksid või panti viid.

Aknad on ähmaselt kõrgel.
Rinnas on põletav vaev.
Leitsakus kooldund ja kõrbend
tänav õõtsub kui laev.

Räpane poiss selles lõõmus
möödujaid uudistab.
Nägu tal elav ja rõõmus.
Nina ta uuristab.

Uurista pealegi, ninna
pista või kogu sõrm.
Hinge vaid torkima minna
ei tohi, sest hing on õrn.

Minagi enam ei torgi.
Nüüd ma pean julgema
korjata kõrtsidest korgid
aukusid sulgema.

me möödarääkimiste naerune lootsik
triivib omasoodu
meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed
peegeldavad juba päikest
tähelepanematuse tähelaev
sõuab üksinda läbi musta mere ja
meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid
kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla

aga me ise
joome kollaste karikakarde teed
kevadisel pööripäeval
oma aja hämarduvas kohvikus
kus vaevakaskede lehed
värisevad rõõmsalt
nagu oleks nii kerge kannatada

Autumn Day


Lord: it is time. The summer was immense.
Lay your shadow on the sundials
and let loose the wind in the fields.

Bid the last fruits to be full;
give them another two more southerly days,
press them to ripeness, and chase
the last sweetness into the heavy wine.

Whoever has no house now will not build one
anymore.
Whoever is alone now will remain so for a long
time,
will stay up, read, write long letters,
and wander the avenues, up and down,
restlessly, while the leaves are blowing.

Der Panth

Sein Blick ist von Vorübergehen der Stäbe
so müd geworden, daß er nichts mehr hält.
Ihm ist, als ob es tausend Stäbe gäbe
und hinter tausend Stäben keine Welt.

Der weiche Gang geschmeidig starker Schritte,
der sich im allerkleinsten Kreise dreht,
ist wie ein Tanz von Kraft um eine Mitte,
in der betäubt ein großer Wille steht.

Nur manchmal schiebt der Vorhang der Pupille
sich lautlos auf—. Dann geht ein Bild hinein,
geht durch der Glieder angespannte Stille—
und hört im Herzen auf zu sein.


(Tõlge inglise keelde, by Stephen Mitchell)

The Panther

His vision, from the constantly passing bars,
has grown so weary that it cannot hold
anything else. It seems to him there are
a thousand bars, and behinbd the bars, no world.

As he paces in cramped circles, over and over,
the movement of his powerful soft strides
is like a ritual dance around a center
in which a mighty will stands paralyzed.

Only at times, the curtain of the pupils
lifts, quietly—. An image enters in,
rushes down through the tensed, arrested muscles,
plunges into the heart and is gone.

sonett 90

Siis vihka mind, kui pead,
ja kohe praegu,
sest praegu käib maailmaga mul riid,
löö parem saatusega ühteaegu,
kui et mind hiljem ahastusse viid.

Ah, valu järelväes sa ära tule,
kui nüüdne mure enam mind ei söö,
et kurblik-vihmasele hommikule
ei annaks aset
tuulevinge öö!

Ning hoobiks ära viimset hetke valva,
mil väikseist muredest ma olen nõrk,
vaid, hüljates mind enne, nõnda salva,
et teaksin:
pole miski muu nii mõrk.

Ei loeks ma ühtki valu enam valuks,
kui süda sinu kaotamist mul taluks.

-



Toimetatud 7 kord(a). Viimati Anja-Nanja 18.03.2016 19.32.

Tsurr, armastus!


Kes ütles: armastus? Või oli meelepete?
Kes julges öelda, astugu kolm sammu ette!
Kuis kellelgi küll vääratama juhtus keel
nii keerulise mängu lihtsa lõpu eel?

Kes söandas välja öelda selle, mis on tabu?
Ta pidi nägema ja kuulma siis, et nagu
välk oleks sähvatand, kõik surmavaikseks jäi.
Kes ütles: armastus? Tsurr, mängust välja käi

Doris Kareva

See lulla mis jalutama sai saadetud,
sõnafoto aegadest ammustest mida vaadeldud.
Päev uus, nagu ka aasta ja kuu
Las olnu kannab minevikku tuul.

Kõik, mis tehtud oli ja tuntud
omas ajas oli sügav ja siiras
Aja tuules kõik olnu siiski kuhtus
Suur saatus kõik teistpidi keeras.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Katsuhika 03.01.2014 00.25.

-



Toimetatud 8 kord(a). Viimati Anja-Nanja 18.03.2016 19.33.