Halb kogemus
sendisaagijad
| * 08. aprill 2009, kl 14.22 |
To fui:
Kas siis külalisi kutsudes tuleks oodata ja eeldada, et nad tulevad ja oma toidu kaasa võtavad, kui süüa tahavad?
Milleks selline raiskamine? Kui ma külalisi ootan, siis olen ise söögi valmis teinud, ka tordid-koogid küpsetanud ja kurb oleks näha, et pool või enamus sellest järgi jääb (kaasa arvatud külaliste toodud kraam).
Ja ma ei saa aru asja mõttest- kõigepealt toovad külalised külakosti ja siis pakitakse see neile ära minnes uuesti kaasa?
Eh, parem olen sendisaagija edasi...
Kas siis külalisi kutsudes tuleks oodata ja eeldada, et nad tulevad ja oma toidu kaasa võtavad, kui süüa tahavad?
Milleks selline raiskamine? Kui ma külalisi ootan, siis olen ise söögi valmis teinud, ka tordid-koogid küpsetanud ja kurb oleks näha, et pool või enamus sellest järgi jääb (kaasa arvatud külaliste toodud kraam).
Ja ma ei saa aru asja mõttest- kõigepealt toovad külalised külakosti ja siis pakitakse see neile ära minnes uuesti kaasa?
Eh, parem olen sendisaagija edasi...
| Muig 08. aprill 2009, kl 14.36 |
Kle *, sa inimestega suhtlemisest oled midagi kuulnud? Näiteks saab inimestega helistada ja rääkida läbi, et kes mida toob. Aga selline laua looka ajamine on mingi tõsine nõuka-aja komme, millega taheti ennast upitada. Tegelt ei taha keegi su rosoljet ja sprotte. Külla tulemise eesmärk on ikka suhtlemine, mitte enda seaks söömine.
| prilla 08. aprill 2009, kl 15.14 |
vot see külaskäimisel ja kaasatoomisel/-võtmisel on mitu aspekti. oleneb võõrustajast, mida tema pakub. kui on laual mitmekäiguline lõuna/õhtusöök, siis on tõesti mõtetu kaasa võtta torti. pigem siis kas joogipoolist, kommikarp, puuviljad vms. kui on teada, et rohkem selline näksikoosviibimine, siis tõesti võib omalt poolt kaasa võtta. mõned minu külalised kohati küsivad, mida kaasa võtta, juhul kui mul on kõik endal valmis olemas, siis tavaliselt ütlengi, et too midagi, mida ise juua tahad (et mul endal on seda-ja-seda). (kohvi ja teed saab loomulikult korralikus valikus ka minu poolt).
tasuta komme nt pangas vms kohas ei võta ma pea kunagi, samuti pole ma degusteerija-tüüp, võib olla siis vastupidi äärmuslik suhtumine, et pole teie almuseid tarvis, kui soovin, jaksan ka ise osta ;)
mäletan juhtumit kollektiivist, kus meil oli lõunal tee-kohvitamine. mina olin endale toonud tol hetkel suht kallist pruuni tükisuhkrut kaasa. esimesel korral mu käest küsiti. no kuidas ei paku, ikka annad. ise ma tegelikult tarbin suht vähe suhkrut, maksimaalselt 1 tk tee sisse. siis sattusin ma olema mõningat aega haige. tervena naastes avastasin, et minu suhkrule oli sisuliselt põhi peale tehtud - hea kui ma sealt ise viieteistkümnendikugi olin saanud. uut suhkrut ma igaljuhul enam ei toonud.
aga reisil on ka meil esinenud juhtumeid, kus meie maksame mehe venna laste söögid kinni, sest laste vanemad leiavad, et see on nii kallis, kas te ikka tõesti süüa tahate?
samuti on mul tuttav, kelle hääletoonist on jäänud mulje, et on pisut nagu kade või nii minu rõivaste ja jalanõude peale. hinnad küsitakse pea alati üle, kommenteerides, et jah tema seda endale küll lubada ei saa. samas saab ta endale lubada kümneid ja kümneid eelnimetatud asju turult ja pulstikast. et ostaks pigem vähem ja head, kui arvad, et need on asjad, mille pärast peaks kadedust tundma?
oeh, eks näiteid oleks veelgi, ei viitsi rohkem kirja panna, ja nagu olen täheldanud, ei viitsita siin pikki sõnavõtte ka lugeda, kellegi käest saad ikka sõimata ;)
tasuta komme nt pangas vms kohas ei võta ma pea kunagi, samuti pole ma degusteerija-tüüp, võib olla siis vastupidi äärmuslik suhtumine, et pole teie almuseid tarvis, kui soovin, jaksan ka ise osta ;)
mäletan juhtumit kollektiivist, kus meil oli lõunal tee-kohvitamine. mina olin endale toonud tol hetkel suht kallist pruuni tükisuhkrut kaasa. esimesel korral mu käest küsiti. no kuidas ei paku, ikka annad. ise ma tegelikult tarbin suht vähe suhkrut, maksimaalselt 1 tk tee sisse. siis sattusin ma olema mõningat aega haige. tervena naastes avastasin, et minu suhkrule oli sisuliselt põhi peale tehtud - hea kui ma sealt ise viieteistkümnendikugi olin saanud. uut suhkrut ma igaljuhul enam ei toonud.
aga reisil on ka meil esinenud juhtumeid, kus meie maksame mehe venna laste söögid kinni, sest laste vanemad leiavad, et see on nii kallis, kas te ikka tõesti süüa tahate?
samuti on mul tuttav, kelle hääletoonist on jäänud mulje, et on pisut nagu kade või nii minu rõivaste ja jalanõude peale. hinnad küsitakse pea alati üle, kommenteerides, et jah tema seda endale küll lubada ei saa. samas saab ta endale lubada kümneid ja kümneid eelnimetatud asju turult ja pulstikast. et ostaks pigem vähem ja head, kui arvad, et need on asjad, mille pärast peaks kadedust tundma?
oeh, eks näiteid oleks veelgi, ei viitsi rohkem kirja panna, ja nagu olen täheldanud, ei viitsita siin pikki sõnavõtte ka lugeda, kellegi käest saad ikka sõimata ;)
| lihtne 08. aprill 2009, kl 15.17 |
lähed külla, võtad ikka kosti kaasa. niimoodi kohale tulla, et midagi kaasa ei too, aga laua taha potsatad - on inetu küll.
eestis niimoodi kahe palja pihuga võõrale kostile ei potsatata. läänes on see küll kombeks, et mingi suvaline sõber hüppab sisse ja elab su kostil mõned nädalad või kuud ja keegi sellest suurt numbrit ei tee. mõnel on see lausa elustiiliks. mul oli kunagi inglismaal selline kirjasõber, kes reisiski niimoodi mööda maailma, et sadas oma kirjasõpradele (naised! ta ise oli mees) sisse ja kasutas nende elamist tasuta hotellina.
aga eestis on kombed teised jah. pole suuremat solvangut eestlasele, kui tulla talle külla kahe palja käega, juua seal kohvi ja süüa kooki.
eestis niimoodi kahe palja pihuga võõrale kostile ei potsatata. läänes on see küll kombeks, et mingi suvaline sõber hüppab sisse ja elab su kostil mõned nädalad või kuud ja keegi sellest suurt numbrit ei tee. mõnel on see lausa elustiiliks. mul oli kunagi inglismaal selline kirjasõber, kes reisiski niimoodi mööda maailma, et sadas oma kirjasõpradele (naised! ta ise oli mees) sisse ja kasutas nende elamist tasuta hotellina.
aga eestis on kombed teised jah. pole suuremat solvangut eestlasele, kui tulla talle külla kahe palja käega, juua seal kohvi ja süüa kooki.
| Liisa 08. aprill 2009, kl 15.39 |
Minu meelest oleneb see külaskäimine olukorrast. Kui on näiteks suur sünnipäevapidu, eeldan tõesti, et kutsuja katab laua, ise toon kingi, lilled, ehk lastele kommi. Aga kui on selline "kui õige istuks täna õhtul meie juures?" üritus, võtan alati midagi kaasa, tavaliselt küsin, mida võiks võtta.
Üks sendisaagijate liik veel - need on need "kle helista mulle tagasi!" - inimesed.
Üks sendisaagijate liik veel - need on need "kle helista mulle tagasi!" - inimesed.
| just 24. juuni 2009, kl 11.59 |
| Ülla-ülla 24. juuni 2009, kl 23.06 |
Vene ajal töötasin ministeeriumis, kus üks vanapoolne preili keetis mune töö juures kannus keeduspiraaliga, et kodus elektrit kokku hoida. Teine proua keris alati tualettpaberit rullikese endale tasku, kui aga paberiga tualeti juurde sattus.
Sünnipäevade puhul on näha - on kolleege, kes kooki-kohvi-kommi-puuvilja pakuvad (mina nende hulgas), ja inimesi, kes ei tee väljagi, kui neile lilled tuuakse ja palju õnne soovitakse. Neid mitteväljategijaid on nii meeste kui naiste hulgas. Ministeeriumis oli proua, kes igal aastal sünnipäeva ajaks vaba päeva võttis ja siis hiljem õnnitlejatele kähvas, et ega mul täna enam sünnipäev pole.
Sünnipäevade puhul on näha - on kolleege, kes kooki-kohvi-kommi-puuvilja pakuvad (mina nende hulgas), ja inimesi, kes ei tee väljagi, kui neile lilled tuuakse ja palju õnne soovitakse. Neid mitteväljategijaid on nii meeste kui naiste hulgas. Ministeeriumis oli proua, kes igal aastal sünnipäeva ajaks vaba päeva võttis ja siis hiljem õnnitlejatele kähvas, et ega mul täna enam sünnipäev pole.
| liiga noor et ise teada 25. juuni 2009, kl 00.49 |
| to ülla-ülla 25. juuni 2009, kl 01.38 |
| KÜ juhataja 25. juuni 2009, kl 09.54 |
Meil on siin korteriühistus igasuguseid "sendisaagijaid" kes oma sendi saagimisega tekitavad igasuguseid probleeme.
Näiteks. Üks mammi, nii umbes 55-60 aastane, teeb nii:
1. Keedab ütleme kartulid ära.
2. valab keeduvee kaussi ja kasutab seda käte jms pesemiseks
3. valab selle vee siis ämbrisse ja peseb sellega põrandad !
4. ämbrist läheb vesi wc poti loputuskasti (samuti korjatakse kokku näiteks pesupesemise vesi ja ka see läheb wc poti loputuskasti)
Kokkuhoid missugune. Meie aga murdsime pead, kuidas tal kolme - nelja kuuga ainult 1m3 vett tarbib.
Ja siis kaks-kolm korda aastas on torud umbes sest torustik on projekteeritud teatud veetarbimist silmas pidades, aga vee normaalse tarbimiseta jookseb umbe. Ummistuste likvideerimiseks aga peab raiskama üüratuid summasid.
Teine mammi, sama vana.
Käis kraapis sulailmaga ja kevaditi kogu tänavaliivatamiseks kasutatud liiva ja peenkruusa kokku, pani kilekottidesse ja andis ühistule pidulikult üle, et me hoiaks kokku uue liiva ostmise pealt. Meie süüdistasime algul koristajat, et see koonerdab ja tänavad tihti libedad.
Kolmas tegelane käis rätsepakääridega muru pügamas, et hoida kokku niidukibensiini ja niitja töötasu. Maja ümbrus oli mingeid isesuuruseid rohututte täis.
Neljas, seni tuvastamata isisk, käib ja keerab kogu majas kõik elektripirnid natuke pesast välja, et elektrit kokku hoida. No aega paistab tal olevat, sest neid lambikesi on kusagil 100 ümber (kuppel kah peal mis tuleb enne lahti võtta). Ja me niigi kasutame trepikodades, keldris ja trepikoja ees välisvalgustites 25 w pirne.
jne.
Issanda loomaaed on ikka tõesti suur.
Näiteks. Üks mammi, nii umbes 55-60 aastane, teeb nii:
1. Keedab ütleme kartulid ära.
2. valab keeduvee kaussi ja kasutab seda käte jms pesemiseks
3. valab selle vee siis ämbrisse ja peseb sellega põrandad !
4. ämbrist läheb vesi wc poti loputuskasti (samuti korjatakse kokku näiteks pesupesemise vesi ja ka see läheb wc poti loputuskasti)
Kokkuhoid missugune. Meie aga murdsime pead, kuidas tal kolme - nelja kuuga ainult 1m3 vett tarbib.
Ja siis kaks-kolm korda aastas on torud umbes sest torustik on projekteeritud teatud veetarbimist silmas pidades, aga vee normaalse tarbimiseta jookseb umbe. Ummistuste likvideerimiseks aga peab raiskama üüratuid summasid.
Teine mammi, sama vana.
Käis kraapis sulailmaga ja kevaditi kogu tänavaliivatamiseks kasutatud liiva ja peenkruusa kokku, pani kilekottidesse ja andis ühistule pidulikult üle, et me hoiaks kokku uue liiva ostmise pealt. Meie süüdistasime algul koristajat, et see koonerdab ja tänavad tihti libedad.
Kolmas tegelane käis rätsepakääridega muru pügamas, et hoida kokku niidukibensiini ja niitja töötasu. Maja ümbrus oli mingeid isesuuruseid rohututte täis.
Neljas, seni tuvastamata isisk, käib ja keerab kogu majas kõik elektripirnid natuke pesast välja, et elektrit kokku hoida. No aega paistab tal olevat, sest neid lambikesi on kusagil 100 ümber (kuppel kah peal mis tuleb enne lahti võtta). Ja me niigi kasutame trepikodades, keldris ja trepikoja ees välisvalgustites 25 w pirne.
jne.
Issanda loomaaed on ikka tõesti suur.
| libakütt 25. juuni 2009, kl 10.39 |
to KÜ juhataja
See oli libajutt, jah?
Väga paljud eurooplased (rõhutan - eurooplased!) kasutavad pesu- ja vannivett oma julkade allaloputamiseks. Sellist mõtteviisi isegi propageeritakse. Kujutad sa ette? (Eriti arukas on muidugi jutt, et selle muti vähese veetarbimise tõttu läheb kortermaja veesüsteem umbe!)
Kas peenkillustiku kokkupühkimine pole mitte lausa KOHUSTUSLIK? Muide, seda taaskasutavad ka peened firmad ja butiigid.
Kui inimesed kasutaksid kondijõul töötavaid muruniidukeid, oleksin rõõmus nii mina (müra pole), kui ka loodus (bensiin jääb põletamata).
Sendisaagijatest rääkides - ühistu, mis kasutab 25W pirne säästupirnide asemel... Sõna "sendisaagija" seostub mul just selliste lammastega.
See oli libajutt, jah?
Väga paljud eurooplased (rõhutan - eurooplased!) kasutavad pesu- ja vannivett oma julkade allaloputamiseks. Sellist mõtteviisi isegi propageeritakse. Kujutad sa ette? (Eriti arukas on muidugi jutt, et selle muti vähese veetarbimise tõttu läheb kortermaja veesüsteem umbe!)
Kas peenkillustiku kokkupühkimine pole mitte lausa KOHUSTUSLIK? Muide, seda taaskasutavad ka peened firmad ja butiigid.
Kui inimesed kasutaksid kondijõul töötavaid muruniidukeid, oleksin rõõmus nii mina (müra pole), kui ka loodus (bensiin jääb põletamata).
Sendisaagijatest rääkides - ühistu, mis kasutab 25W pirne säästupirnide asemel... Sõna "sendisaagija" seostub mul just selliste lammastega.
| k 25. juuni 2009, kl 10.52 |
meil tööl apteegikarp TÖÖTAJATELE, et kui vill tuleb, siis on plaastrit võtta ja kui pea valutab, siis buran olemas..
no küsis üks hädine klient - tal näpp verine, et kas teil oleks ja kas saaks..
sai, mis ma ikka hädalisega teen?
siis lippas marketisse (kus ka apteeginurk) suitsu ostma (odavam!) ja tuli lõõtsutades tagasi. plaaster tulnud ära, anna uus.
olin nagu veits üllatunud (kui mina ennast veristan, siis mul puudub võimalus töölt apteeki joosta, sellep. ongi arstimid töötajatele, mitte "vabalt käijatele" võõrastele) ja mainisin, et sealsamas ka apteek olemas, kuis tubakal käisid.
jajahh, on küll, ostsin isegi KOJU paki plaasterid!! aga siit saab ju niisama..
vot eta daa!
no küsis üks hädine klient - tal näpp verine, et kas teil oleks ja kas saaks..
sai, mis ma ikka hädalisega teen?
siis lippas marketisse (kus ka apteeginurk) suitsu ostma (odavam!) ja tuli lõõtsutades tagasi. plaaster tulnud ära, anna uus.
olin nagu veits üllatunud (kui mina ennast veristan, siis mul puudub võimalus töölt apteeki joosta, sellep. ongi arstimid töötajatele, mitte "vabalt käijatele" võõrastele) ja mainisin, et sealsamas ka apteek olemas, kuis tubakal käisid.
jajahh, on küll, ostsin isegi KOJU paki plaasterid!! aga siit saab ju niisama..
vot eta daa!
| lihtsalt 25. juuni 2009, kl 11.00 |
Minu tutvusringkonda kuuluvad ka nn rohelised, kes ei lase vett niisama torust alla, vaid kasutavad seda wc-s. Neil on põhjenduseks looduse säästmine, samas annavad nad heategevuseks ja aitavad rahaliselt hädasolijaid.
Kõik nende tuttavad-sugulased ei kiida sellist käitumist heaks ja mõned noorrikkurid suhtuvad üleolevalt.
Ise tean üht naist, kes käib tööl ja saab pensioni, elab üksi ja puudust ei tohiks olla, aga pesemas käib oma laste juures, sest vesi on kallis.
Kõik nende tuttavad-sugulased ei kiida sellist käitumist heaks ja mõned noorrikkurid suhtuvad üleolevalt.
Ise tean üht naist, kes käib tööl ja saab pensioni, elab üksi ja puudust ei tohiks olla, aga pesemas käib oma laste juures, sest vesi on kallis.
| Q 25. juuni 2009, kl 11.45 |
Mina olen kahjuks suhteliselt suur kulutaja. Ise teenin, raha on ja kokku ei hoia. Teised kadestavad.klatsivad ja sugulased nöögivad miljonäriks. Aga ise vanad nõmedikud ootavad alati, et neile kingitusi teen ja külakosti viin. Otsustasin, et nüüd on sellega kõik. Ma ei lähe neile isegi külla enam. Kulutan kogu oma raha vaid enda ja oma lapse peale. Külla neid kedagi ei kutsu ja ise nad õnneks peale käia ei julge. Said siis nüüd oma nõmetsemisega, igal asjal on tagajärg, eks kadedus läheb veelgi suuremaks :):), aga mina naeran vaid nende üle.
| KÜ juhataja 25. juuni 2009, kl 12.04 |
Libakütile:
Ei ole liba.
Umbe läheb selle proua enda torustik köögis ja vannitoas mitte kortermaja torustik. Normaalseks saab pidada 1m3 vee tarbimist/inimese kohta kuus mitte 1m3 tarbimist nelja kuuga. Torust läbi voolava vee hulk peab olema piisav, et kanda torustikust välja sinna sadestuvad toidurasvad ja toidujäätmed, pesuvahendite tahked jäägid, jms. Samuti tekitab just rasvainete ladestumisest tingitud probleeme lisaks see, kui hoitakse kokku soojavee tarbimisest ja torustikku tilgutatakse ainult külma vett.
Ma ei tea mida teevad need teie "eurooplased" aga kasvõi hügieeniliselt ja kultuuriliselt ei saa sellist solgiveega solgutamist normaalseks pidada. Mismoodi näeb tehniliselt välja "eurooplase" vannivee kasutamine wc loputamiseks? Teatavasti ei saa vannist ega duššialuselt vett kusagile ämbrisse niristada. See tuleb sealt välja tõsta mõne kopsikuga. Edasi tuleb wc loputuskasti kaan lahti kruvida ja arvatavasti lahti jättagi sest kogu aeg on sinna uut vett vaja tassida. Vannitäis pesuvett ei mahu korraga wc loputuskasti, seega tuleb seda musta vett kusagil säilitada. Ämbris? Kanistris? Tõstad kopsikuga oma musta pesuvee enne puhta veega enese üleloputamist ämbritesse? Ja siis saalid nende solgiämbritega wc poti ja vanni vahet? Aga külalised? Kokkuvõttes ongi just selline pilt nagu avaneb selle eelpool mainitud proua korteris. Sisenedes lööb ninna roiskunud vee ja mustuse hais. WC-s on loputuskast lahtine, sellest turritab püsti välja veelaskmis hoovastik, kastikaan seisab seina najal kõrval. Köögi ning vannitoa haisulukkudes puudub vesi mistõttu kogu kanalisatsioonitorustikust tulev hais tuleb elamisse. WC-s vett tõmmates tuleb sealt kolm korda mustem ja haisvam "vesi" kui kogu potti maha laetud toidujäägid kokku.
Sama pesupesemisest järgi jääva veega.
Sama toidunõude pesemisest järgi jääva veega.
Sama põrandate pesemisest järgi jääva veega.
...
Te võite oma killustikku ja liiva kokku ju korjata kusagil pealinna Boutique ees kui seda talve jooksul ohtralt on puistatud. Meil siin paraku kevadel peab kivikese kivikese haaval muru seest või kõnnitee plaatide vahelt üles otsima. Mingit liiva või killustiku "vaipa" lume sulades pole. Samuti ei pea normaalseks kui inimene sula ilmaga käib ja lumelörtsi ämbritesse korjab, selle soojas sulatab, ning järgijäänud pudi mulle järgmiseks aastaks kasutamiseks tagasi annab.
...
Vikat on selle asja nimi millega saab niita mitte rätsepakäärid. Kes kasutab linnas haljasaladel vikatit? Lisaks on olemas ka kondiaurul töötavad muruniidukid. Et siis normaalne, kui tädike käib kääridega muru nüsimas??
Ei ole liba.
Umbe läheb selle proua enda torustik köögis ja vannitoas mitte kortermaja torustik. Normaalseks saab pidada 1m3 vee tarbimist/inimese kohta kuus mitte 1m3 tarbimist nelja kuuga. Torust läbi voolava vee hulk peab olema piisav, et kanda torustikust välja sinna sadestuvad toidurasvad ja toidujäätmed, pesuvahendite tahked jäägid, jms. Samuti tekitab just rasvainete ladestumisest tingitud probleeme lisaks see, kui hoitakse kokku soojavee tarbimisest ja torustikku tilgutatakse ainult külma vett.
Ma ei tea mida teevad need teie "eurooplased" aga kasvõi hügieeniliselt ja kultuuriliselt ei saa sellist solgiveega solgutamist normaalseks pidada. Mismoodi näeb tehniliselt välja "eurooplase" vannivee kasutamine wc loputamiseks? Teatavasti ei saa vannist ega duššialuselt vett kusagile ämbrisse niristada. See tuleb sealt välja tõsta mõne kopsikuga. Edasi tuleb wc loputuskasti kaan lahti kruvida ja arvatavasti lahti jättagi sest kogu aeg on sinna uut vett vaja tassida. Vannitäis pesuvett ei mahu korraga wc loputuskasti, seega tuleb seda musta vett kusagil säilitada. Ämbris? Kanistris? Tõstad kopsikuga oma musta pesuvee enne puhta veega enese üleloputamist ämbritesse? Ja siis saalid nende solgiämbritega wc poti ja vanni vahet? Aga külalised? Kokkuvõttes ongi just selline pilt nagu avaneb selle eelpool mainitud proua korteris. Sisenedes lööb ninna roiskunud vee ja mustuse hais. WC-s on loputuskast lahtine, sellest turritab püsti välja veelaskmis hoovastik, kastikaan seisab seina najal kõrval. Köögi ning vannitoa haisulukkudes puudub vesi mistõttu kogu kanalisatsioonitorustikust tulev hais tuleb elamisse. WC-s vett tõmmates tuleb sealt kolm korda mustem ja haisvam "vesi" kui kogu potti maha laetud toidujäägid kokku.
Sama pesupesemisest järgi jääva veega.
Sama toidunõude pesemisest järgi jääva veega.
Sama põrandate pesemisest järgi jääva veega.
...
Te võite oma killustikku ja liiva kokku ju korjata kusagil pealinna Boutique ees kui seda talve jooksul ohtralt on puistatud. Meil siin paraku kevadel peab kivikese kivikese haaval muru seest või kõnnitee plaatide vahelt üles otsima. Mingit liiva või killustiku "vaipa" lume sulades pole. Samuti ei pea normaalseks kui inimene sula ilmaga käib ja lumelörtsi ämbritesse korjab, selle soojas sulatab, ning järgijäänud pudi mulle järgmiseks aastaks kasutamiseks tagasi annab.
...
Vikat on selle asja nimi millega saab niita mitte rätsepakäärid. Kes kasutab linnas haljasaladel vikatit? Lisaks on olemas ka kondiaurul töötavad muruniidukid. Et siis normaalne, kui tädike käib kääridega muru nüsimas??
| elanik 25. juuni 2009, kl 12.41 |
| uhke naine 25. juuni 2009, kl 12.50 |
Autor: y
Aeg: 04-02-09 12:45
selliseid on ikka tohhuiaaaaaaa....mehed,kes kutsuvad naised kohtama ja siis lasevad maksta naisel,ka enda eest loomulikult
mismoodi see võimalik oleks? ei kujuta ette, et maksaksin mehe eest, no ei kujuta. et häbenen öelda ja maksan? no kuulge, irvitan ju selle mehe üle ja kui tal raha pole, siis jäägu või minu poolest nõusid pesema, mina kõnnin minema. ilmselt tasub seltskonda valida - mul on korra vaid tekkinud olukord, kus pidin ise oma veiniklaasikese maksma, muigasin, maksin ja see jäi meie viimaseks kohtumiseks.
Aeg: 04-02-09 12:45
selliseid on ikka tohhuiaaaaaaa....mehed,kes kutsuvad naised kohtama ja siis lasevad maksta naisel,ka enda eest loomulikult
mismoodi see võimalik oleks? ei kujuta ette, et maksaksin mehe eest, no ei kujuta. et häbenen öelda ja maksan? no kuulge, irvitan ju selle mehe üle ja kui tal raha pole, siis jäägu või minu poolest nõusid pesema, mina kõnnin minema. ilmselt tasub seltskonda valida - mul on korra vaid tekkinud olukord, kus pidin ise oma veiniklaasikese maksma, muigasin, maksin ja see jäi meie viimaseks kohtumiseks.
| autoluksepp 25. juuni 2009, kl 12.54 |
| Studiofix 25. juuni 2009, kl 13.11 |
1 tuttav pensionär teeb paraku samasuguseid totrusi - teleka paneb käima umbes 1 kord nädalas pooleks tunniks (vist vaatab mingit prillitoosi vms), õhtuti istub pimedas ning mis kõige tipp - oma (tahked) väljaheited teeb ajalehe peale ja viskab prügikasti. Ikkagi ju vee kokkuhóid.
Ei ole liba see viimane asi.
Ei ole liba see viimane asi.
| KÜ juhataja 25. juuni 2009, kl 13.27 |
Jäi lisamata Libakütile:
"Sendisaagijatest rääkides - ühistu, mis kasutab 25W pirne säästupirnide asemel... Sõna "sendisaagija" seostub mul just selliste lammastega."
Säästupirnid? Korterelamu ühiskasutatavates ruumides? Ja kokkuhoid? Tule mõistus koju. Kui me jätame kõrvale need kulud mis tekivad sellest, et neid siis sealt ära virutama hakatakse siis:
1. Pirni eluiga. VÄIDETAVALT üks säästupirn põleb keskmiselt 6000-15 000 tundi ning tavaline pirn keskmiselt 750-1000 tundi. Vahe on keskmiselt kaheksakordne. Kogemustest võib öelda et võibolla tõesti 6000 tundi mitte aga 15000 tundi.
AGA: Säästupirni ei tohi kogu aeg sisse-välja lülitada, kui see töötab vähem kui viieminutiliste tsüklitega, siis lüheneb selle eluiga umbes seitse korda! Ruumides, kus käite vaid korraks (kelder, automaatne koridorivalgustus) ei ole säästupirnide paigaldamine hea idee. Kui panna säästupirni sinna, kus kogu aeg seda sisse-välja lülitatakse, siis väheneb eluiga kuni 7 korda ja sama perioodi jaoks on vaja veel 6 säästupirni.
2. Ohtlikkus. Kui säästupirn katki läheb, tuleb ruumi kohe umbes 15 minutit õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid. Tükkide eemaldamisel ei tohi kasutada tolmuimejat ega märga lappi, vaid tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna need kahekordsesse kilekotti ning viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästupirn reostab kordades rohkem ümbrust kui hõõgpirn ning on lisaks tervisele kahjulik.
(siin oleks paslik võrrelda seda solgiveega mässamist wc-s, et millised on need "euroopalikud" eesmärgid säästu saavutamisel ja mida siis komkreetselt säästa tahetakse)
Loe ka siit
http://www.kortsleht.ee/toomasleib-vali-uus-pirn
Ja kõige peamine: Maja üldvoolust 98% kulutavad soojasõlmede pumbad ja tarbevee pumbad. 25W pirnid põlevad vaid pimeda ajal ja siis ka mõne minuti. Millise kokkuhoiu sa saavutad pirne välja keerates või neid "säästupirnidega" asendades?
25W pirn võtab 25W energiat tunnis. 1Kwh kulutamiseks peaks ta põlema 40 tundi (1000W=1KW). 1Kwh maksab keskelt läbi 1,10 eek. Hakkab maksma ca 1,40 eek. Kui ka kõik 100 pirni põleksid mul kuu aja jooksul 40 tundi (mis on nonsens) siis kulutaks maja valguse peale 100 kwh mis võrdub 110 - 140 krooniga. Jaga see korterite arvuga 90. Tulemus: 140:90=1,55 eek korter. Kui see ei ole sendisaagimine siis mis on?
Teie Sendisaagiast Lammas.
"Sendisaagijatest rääkides - ühistu, mis kasutab 25W pirne säästupirnide asemel... Sõna "sendisaagija" seostub mul just selliste lammastega."
Säästupirnid? Korterelamu ühiskasutatavates ruumides? Ja kokkuhoid? Tule mõistus koju. Kui me jätame kõrvale need kulud mis tekivad sellest, et neid siis sealt ära virutama hakatakse siis:
1. Pirni eluiga. VÄIDETAVALT üks säästupirn põleb keskmiselt 6000-15 000 tundi ning tavaline pirn keskmiselt 750-1000 tundi. Vahe on keskmiselt kaheksakordne. Kogemustest võib öelda et võibolla tõesti 6000 tundi mitte aga 15000 tundi.
AGA: Säästupirni ei tohi kogu aeg sisse-välja lülitada, kui see töötab vähem kui viieminutiliste tsüklitega, siis lüheneb selle eluiga umbes seitse korda! Ruumides, kus käite vaid korraks (kelder, automaatne koridorivalgustus) ei ole säästupirnide paigaldamine hea idee. Kui panna säästupirni sinna, kus kogu aeg seda sisse-välja lülitatakse, siis väheneb eluiga kuni 7 korda ja sama perioodi jaoks on vaja veel 6 säästupirni.
2. Ohtlikkus. Kui säästupirn katki läheb, tuleb ruumi kohe umbes 15 minutit õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid. Tükkide eemaldamisel ei tohi kasutada tolmuimejat ega märga lappi, vaid tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna need kahekordsesse kilekotti ning viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästupirn reostab kordades rohkem ümbrust kui hõõgpirn ning on lisaks tervisele kahjulik.
(siin oleks paslik võrrelda seda solgiveega mässamist wc-s, et millised on need "euroopalikud" eesmärgid säästu saavutamisel ja mida siis komkreetselt säästa tahetakse)
Loe ka siit
http://www.kortsleht.ee/toomasleib-vali-uus-pirn
Ja kõige peamine: Maja üldvoolust 98% kulutavad soojasõlmede pumbad ja tarbevee pumbad. 25W pirnid põlevad vaid pimeda ajal ja siis ka mõne minuti. Millise kokkuhoiu sa saavutad pirne välja keerates või neid "säästupirnidega" asendades?
25W pirn võtab 25W energiat tunnis. 1Kwh kulutamiseks peaks ta põlema 40 tundi (1000W=1KW). 1Kwh maksab keskelt läbi 1,10 eek. Hakkab maksma ca 1,40 eek. Kui ka kõik 100 pirni põleksid mul kuu aja jooksul 40 tundi (mis on nonsens) siis kulutaks maja valguse peale 100 kwh mis võrdub 110 - 140 krooniga. Jaga see korterite arvuga 90. Tulemus: 140:90=1,55 eek korter. Kui see ei ole sendisaagimine siis mis on?
Teie Sendisaagiast Lammas.
| to KÜ juhataja 25. juuni 2009, kl 16.11 |
Räägid üldiselt loogilist juttu, aga ma arvan, et mujal maailmas, kus see roheline mõtteviis on arenenum on mingid süsteemid, kus see vanni-dušši-kraanivesi otse vetsupaaki juhitakse (või siis kuhugi vahepealsesse kogujasse, nagu ütlesid - duššivett on rohkem kui paaki mahub)
Üldiselt arvan, et see on väga hea kui kokkuhoidlikkuse saab ühendada säästva eluviisiga, aga ainult juhul kui suudetakse jääda normaalsuse piiridesse. Osad siin kirjeldatud kombed on ikka rõvedad (Studiofixi kirjeldatud vanainimese "vetsukombed" = ÖÖÖÄÄKKK!!). Sellised friigid, kes oma säästurežiimiga juba allapoole normaalset elustandardit vajuvad peaksid ikka arvestama sellega kui elavad korteris - hais ei hooli seintest ja levib ka teiste kodudesse, torustik on ju ka tegelikult ühendatud ja ühised alad (aed, kelder jne) on ikka ühised alad, mitte säästufriigi oma mängumaa
Üldiselt arvan, et see on väga hea kui kokkuhoidlikkuse saab ühendada säästva eluviisiga, aga ainult juhul kui suudetakse jääda normaalsuse piiridesse. Osad siin kirjeldatud kombed on ikka rõvedad (Studiofixi kirjeldatud vanainimese "vetsukombed" = ÖÖÖÄÄKKK!!). Sellised friigid, kes oma säästurežiimiga juba allapoole normaalset elustandardit vajuvad peaksid ikka arvestama sellega kui elavad korteris - hais ei hooli seintest ja levib ka teiste kodudesse, torustik on ju ka tegelikult ühendatud ja ühised alad (aed, kelder jne) on ikka ühised alad, mitte säästufriigi oma mängumaa
| qwert 25. juuni 2009, kl 17.50 |
kunagi sattunud ka sellise otsa. inimene pidevalt vaatas, mis on poes paarkümmend senti odavam. lõpuks hakkas nii vastu. ei salli selliseid inimesi.
raha kokku hoidmine on normaalne aga krt no 20 senti siia või sinna...toitu peaks ikka ostma nii, mis maitseb, mitte mis on superodav. ma ei räägi siin mingist puruvaesest mehest või üldse vaesest.
raha kokku hoidmine on normaalne aga krt no 20 senti siia või sinna...toitu peaks ikka ostma nii, mis maitseb, mitte mis on superodav. ma ei räägi siin mingist puruvaesest mehest või üldse vaesest.
| duss 25. juuni 2009, kl 17.51 |
| duss 25. juuni 2009, kl 17.57 |
| nõuandja 25. juuni 2009, kl 23.45 |
Kunagi üks "tark" õpetas kuidas vett kokku hoida. Kui kraanist lasta imepeenikese nirena vett, siis mõõtur ei näita seda. Korjas endale nii isegi pesupesemise vee ämbritesse. Kahjuks sooja vett nii korjata ei saanud ja nii ta siis pesigi pesu külma veega. Ise oli väga uhke, enda avastuse üle.
| KÜ Juhataja 26. juuni 2009, kl 10.23 |
Tere duss. Kes on Fucs?
Muidugi tean mida teeb "mutt" oma peldikus kui ta mulle nädalas korra helistab ja kurdab oma umbes torude või haisu pärast ("Nendel torudel on midagi viga sest kui keegi meie püstakus vett tõmbab siis minu kööki ja vannituppa tuleb peldikuhaisu. Ühistu peab midagi ette võtma."). Lisaks "muti" peldikule olen pidanud tutvuma ka selle "muti" vannialuse ning kraanikausiga köögikapi sisuga kus tal need torud jooksevad. Ja korduvalt.
Kas sa oma pandud lingi kommentaare ka lugesid?
Minuarust ütleb see kommentaar kõik:
Good Idea
written by a little kid, July 25, 2007
:)I think this is a great idea because the thought behind it is to be helpful....Any idea like that is great- even if it doesn't work- it's just a helpful idea. :)
Need imelised süsteemid vajavad vee liigutamiseks pumpa. Lisaks iga nädal vahetatavaid filtreid. Mõlemad tekitavad lisakulutusi. Kuna teema on sendisaagijatest ja raha säästjatest mitte Greenpace äärmuslastest aktivistidest siis kus on sääst?
Minule tekitab küsimust ka sooja vee kasutamine wc poti loputamisel. Proovige järgi ja saate teada milline hais siis tuleb. Kui seda sooja pesuvett veel ka jahutama peab hakkama siis läheb asi juba mitu korda kulukamaks kui lihtsalt vee laskmine.
Ja arvata võib, et ega see vesi ka pärast filtrit kristallpuhas ei ole mis toob kaasa wc poti pideva määrdumise ning lisakulutused puhastusvahenditele.
Autor: nõuandja
Aeg: 06-25-09 23:45
Kunagi üks "tark" õpetas kuidas vett kokku hoida. Kui kraanist lasta imepeenikese nirena vett, siis mõõtur ei näita seda. Korjas endale nii isegi pesupesemise vee ämbritesse. Kahjuks sooja vett nii korjata ei saanud ja nii ta siis pesigi pesu külma veega. Ise oli väga uhke, enda avastuse üle.
See pole mitte vee kokkuhoid vaid vee varastamine. Samasugust tarkust kasutab ka meil mõni. Enamlevinud on siiski tolmuimejaga veemõõtja tagasikerimine. Mõõtjakerija või veetilgutaja võib ju ise ennast "säästjaks" nimetada kuid mina nimetan sellist inimest ilma keerutamata vargaks.
Muidugi tean mida teeb "mutt" oma peldikus kui ta mulle nädalas korra helistab ja kurdab oma umbes torude või haisu pärast ("Nendel torudel on midagi viga sest kui keegi meie püstakus vett tõmbab siis minu kööki ja vannituppa tuleb peldikuhaisu. Ühistu peab midagi ette võtma."). Lisaks "muti" peldikule olen pidanud tutvuma ka selle "muti" vannialuse ning kraanikausiga köögikapi sisuga kus tal need torud jooksevad. Ja korduvalt.
Kas sa oma pandud lingi kommentaare ka lugesid?
Minuarust ütleb see kommentaar kõik:
Good Idea
written by a little kid, July 25, 2007
:)I think this is a great idea because the thought behind it is to be helpful....Any idea like that is great- even if it doesn't work- it's just a helpful idea. :)
Need imelised süsteemid vajavad vee liigutamiseks pumpa. Lisaks iga nädal vahetatavaid filtreid. Mõlemad tekitavad lisakulutusi. Kuna teema on sendisaagijatest ja raha säästjatest mitte Greenpace äärmuslastest aktivistidest siis kus on sääst?
Minule tekitab küsimust ka sooja vee kasutamine wc poti loputamisel. Proovige järgi ja saate teada milline hais siis tuleb. Kui seda sooja pesuvett veel ka jahutama peab hakkama siis läheb asi juba mitu korda kulukamaks kui lihtsalt vee laskmine.
Ja arvata võib, et ega see vesi ka pärast filtrit kristallpuhas ei ole mis toob kaasa wc poti pideva määrdumise ning lisakulutused puhastusvahenditele.
Autor: nõuandja
Aeg: 06-25-09 23:45
Kunagi üks "tark" õpetas kuidas vett kokku hoida. Kui kraanist lasta imepeenikese nirena vett, siis mõõtur ei näita seda. Korjas endale nii isegi pesupesemise vee ämbritesse. Kahjuks sooja vett nii korjata ei saanud ja nii ta siis pesigi pesu külma veega. Ise oli väga uhke, enda avastuse üle.
See pole mitte vee kokkuhoid vaid vee varastamine. Samasugust tarkust kasutab ka meil mõni. Enamlevinud on siiski tolmuimejaga veemõõtja tagasikerimine. Mõõtjakerija või veetilgutaja võib ju ise ennast "säästjaks" nimetada kuid mina nimetan sellist inimest ilma keerutamata vargaks.
| Kosjamoor 26. juuni 2009, kl 10.34 |
Ee.. kuidas tolmuimejaga tagasi keritakse?:D
Kui keegi teine seda kinni ei peaks maksma (ma ei tea, kuidas käib vee arvestamine, kas siis peab terve maja plekkima, kui keegi varastab), siis oleks mina esimene , kes "varastaks", sest kas te ka ikka teate, kuidas käitub ja teenib raha Tallinna Vesi?
absurd
Kui keegi teine seda kinni ei peaks maksma (ma ei tea, kuidas käib vee arvestamine, kas siis peab terve maja plekkima, kui keegi varastab), siis oleks mina esimene , kes "varastaks", sest kas te ka ikka teate, kuidas käitub ja teenib raha Tallinna Vesi?
absurd
| uss 26. juuni 2009, kl 11.26 |
Mul on sõbranna mees selline, kes tuleb külla üks õllepurk käes joob selle gulinal ruttu ära. Siis küsib, et kas teil süüa polegi vä? Viisakalt tood süüa, siis joob sinu baarikapi tühjaks sööb laua tühjaks, laste kommid paneb ka nahka, magab 3 x peatäit välja (et ikka rohkem meie jooki veel sisse mahuks), kritiseerib kõike ja kõiki - eriti igasugu koonerdajaid ja kadekopse ning kui sa teda rohkem külla ei taha nagu eriti kutsuda, siis on imestunud ;)
| Eelmisele 26. juuni 2009, kl 11.49 |
Lisa postitus