väga mönus lugemine!
riiete-kingadega on küll nii, et kunagi teismeeas vahetasim ekampsuneid- teksaseid, aga see hoog läks üsna ruttu üle.
ei laena kellelegi oma isiklikke asju!
olen kogenud kolleegidega sellist jama, et ostnud OMALE näiteks pizza või viinamarju või midagi, mida on palju ja siis on see harakakari ümber ja muudkui nokivad. ka küsimata. lasin kord kõige agaramal käppijal mu toit kinni maksta ja nokitud omale vötta. mõjus, enam ei kisuta!
aga suutäie saab ju TASUTA.
siis vihastasin eile ennast kenasti välja. panin eelm.nädal kaks vedelseepi (miski 0,5liitrised) meeste WCsse. esmaspäeval kolmanda, kuna JÄLLE KADUNUD! ja siis vaatan eile - no taas see hajunud!!! tasuta ju saab!
olen ka seda lugu siin rääkinud, et jõulu ajal oli kommi-küpsise kauss ikka letil. no tuleb mees, küsib et kas tohib vötta - palun, palun! ja siis kallab mauhti! kogu kupatuse omale kilekotti.
vahin nagu loll, tema selgitab rõõmsalt, et viib lapsele koju...
üldiselt olen täheldanud seda, et inimestel on see nii loomuomane - kui saab tasuta, ega siis võtmata jäeta. kas seda jama on vaja või mitte - aga ikka igaks juhuks.
see ei ole vaesus, see ei ole nälg ega puudus minu meelest, see on kuidagi...harjumus. vajadus? haiglane igatahes.
ahjaa - meenus kuskilt loetud jutt, et miski mutt keetnud kondist ikka kordi ja kordi suppi, kuniks isegi enam värvi ei tulnud ja siis ostis (!) kollast toiduvärvi, et supil mingigi jume oleks.