vot see külaskäimisel ja kaasatoomisel/-võtmisel on mitu aspekti. oleneb võõrustajast, mida tema pakub. kui on laual mitmekäiguline lõuna/õhtusöök, siis on tõesti mõtetu kaasa võtta torti. pigem siis kas joogipoolist, kommikarp, puuviljad vms. kui on teada, et rohkem selline näksikoosviibimine, siis tõesti võib omalt poolt kaasa võtta. mõned minu külalised kohati küsivad, mida kaasa võtta, juhul kui mul on kõik endal valmis olemas, siis tavaliselt ütlengi, et too midagi, mida ise juua tahad (et mul endal on seda-ja-seda). (kohvi ja teed saab loomulikult korralikus valikus ka minu poolt).
tasuta komme nt pangas vms kohas ei võta ma pea kunagi, samuti pole ma degusteerija-tüüp, võib olla siis vastupidi äärmuslik suhtumine, et pole teie almuseid tarvis, kui soovin, jaksan ka ise osta ;)
mäletan juhtumit kollektiivist, kus meil oli lõunal tee-kohvitamine. mina olin endale toonud tol hetkel suht kallist pruuni tükisuhkrut kaasa. esimesel korral mu käest küsiti. no kuidas ei paku, ikka annad. ise ma tegelikult tarbin suht vähe suhkrut, maksimaalselt 1 tk tee sisse. siis sattusin ma olema mõningat aega haige. tervena naastes avastasin, et minu suhkrule oli sisuliselt põhi peale tehtud - hea kui ma sealt ise viieteistkümnendikugi olin saanud. uut suhkrut ma igaljuhul enam ei toonud.
aga reisil on ka meil esinenud juhtumeid, kus meie maksame mehe venna laste söögid kinni, sest laste vanemad leiavad, et see on nii kallis, kas te ikka tõesti süüa tahate?
samuti on mul tuttav, kelle hääletoonist on jäänud mulje, et on pisut nagu kade või nii minu rõivaste ja jalanõude peale. hinnad küsitakse pea alati üle, kommenteerides, et jah tema seda endale küll lubada ei saa. samas saab ta endale lubada kümneid ja kümneid eelnimetatud asju turult ja pulstikast. et ostaks pigem vähem ja head, kui arvad, et need on asjad, mille pärast peaks kadedust tundma?
oeh, eks näiteid oleks veelgi, ei viitsi rohkem kirja panna, ja nagu olen täheldanud, ei viitsita siin pikki sõnavõtte ka lugeda, kellegi käest saad ikka sõimata ;)