Eelmises postituses on oma iva . . .
Noorest peast ei mõtle inimesed surmale. Noorest peast lihtsalt elatakse. Ja aega on maa-ja-ilm, aega on lõputult.
Aga vanemana - siis ükskord taipad, et tegelikult on elu lühike.
Hea, kui taipad seda siis, kui veel jaksad midagi teha, nagu mina.
Hullem on, kui näed vanainimest, kes nutab, et mis mu elu oli - koristasin, küürisin, pesin, rühkisin põllutööd teha, siis jälle koristasin, küürisin, pesin . . . (hiljutine kogemus maal naabriga).
Ei olnud tal aega kõrvitsapiruka jaoks.
Ja teda ei lohuta jutuga, et pärast surma saad õndsaks - selle võimaluse on meie ateistlik kasvatus ära rikkunud.
Eks see kristluse ja islami (ja mõnede muude uskude) paradiisi-jutt olegi rohkem lohutuseks, et sa ei paneks oma rasket maapealset elu tähele ja et sa loodaks hoopis selle surmajärgse tasu peale.
Väide, et see on Jumala Sõna, on tõene väide ainult padu-usklike jaoks. Teiste jaoks on see lihtsalt üks teooriatest.
Ja valiku nende vahel peab igaüks ikka ise tegema.
Mulle isiklikult sümpatiseerivad pigem mõned muud teooriad.
Üks neist on see keltide teooria, mille jäljed leitud kunagise Walesi piirkonnast ja mis olevat olnud druiidide põhimõte. See pole mitte see uuspaganlus, mis on loodud hiljem ja siis druiididele omistatud ja mida tänapäeval druiidide usuna viljeletakse, see viimane on täiesti uus konstruktsioon!
Vanem versioon väidab, et kogu unuversum ongi üks energeetiline olend, nagu üks jumal või kuidas iganes seda nimetada soovitakse. Sellel on materiaalne ilming (tähed, Maa, taimed, inimeste kehad jms.) ja samas ka energeetiline ilming (midagi maailmavaimu taolist, mille raasukesed on meie hinged).
Kui sünnime, eraldub pisike helbeke sellest maailmavaimust meie hingeks, kui sureme, läheb see raasuke ühtse maailmavaimu koosseisu tagasi, olles vahepeal kogemusi omandanud. Ja sellega muudab maailmavaimu kirevamaks, mitmekesisemaks, targemaks, paremaks, mis ongi meie elu eesmärk.
Midagi sarnast oli ka katarite usk - veendumus, et hing on meie kehasse vangistatud selle tavalise kristlaste Jumala poolt, kes lihtsalt auahnusest ja omandikirest meie Maa lõi ja inimesed sinna peale tekitas ja neid hingeosasid siis nende omaloodud inimeste käitamiseks kasutab.
Ja et hea oleks see maailmakõiksuse energeetiline killuke elu lõpul sinna kõiksusse tagasi saata, mitte uuesti maale piinlema vangistada (järgmise inimkeha sisse). Ja seetõttu polnud surm nende jaoks hirmus, see oli vabanemine.
Samuti on mitmeid muid ümbersünni-teooriaid, ei hakka neid siin ükshaaval välja tooma. Mõned on lihtsamad, mõned keerulisemad, kirjandust leidub üsna laialt.
Igaühe enda asi on endale sobiv välja noppida. Paljudel muidugi pole valikut, sest katsu sa islamist tagasi astuda - selle tasuks on surmanuhtlus! Aga meil, mittemoslemitel, on alati võimalus hullemad äärmused (näiteks seesama islam) oma valikust välja rookida ja vaadata, mis meile loogilisem tundub.