see ju Alu jutt

Suhtlemise puudus on mul olnud terve elu, ega see nüüd tekkinud ei ole.
Lapsepõlves ei tohtinud teisi tüdrukuid tülitada, hiljem oli mul juba nii tugev kompleks, et enam ei osanudki.

Noorena oli palju raskem. Olla 18 - 19 ja kellegagi rääkida ei ole -- see oli kohutavalt piinav.
Selles vanuses olid mul ikka meeletud kompleksid.

suhtlemisvaegus on sul tõepoolest.
kui ise kompleksidest jagu ei saa, siis pead abi otsima selle ala spetsialistidelt.

ehh
Ma ei saa sinu mõttest üldse aru.
Mis mõttes nurun kiitust ?

Suhtlemise puudus on, aga reaalis ei ole reaalselt kellegagi suhelda.
Näiteks kasvõi praegu, räägiks kellegagi, aga kellega ?

Ei pea vastama, et olen tubli.

Ma ei ole reaalis MITTE KELLELEGI kurtnud suhtlemise puudust, ma ei söandagi.
Samuti ei ole kellelegi rääkinud, et olen tossike, seda näevad ju teised isegi.

Siin kirjutan südamelt ära.

Eriti noorena kohutavalt häbenesin, et mul tutvusringkonda ei ole.

Lootsin, et teised aru ei saa, et ma ilma sõbrannadeta olen. Mul oli piinlik.

P, kaua sa ketrad sellest, mis oli siis, kui olid 18-19. mis see täna loeb enam. tänaseks peaks sul pikk tee käidud olema, aga sina kükitad ikka oma mätta otsas ja pole tahtnudki edasi edasi liikuda.
mida sinuvanustel peaks olema sinuga suhelda, kui sina oled ikka seal, kus 19 aastaselt.
appi, need teised sinuvanused on unustanud selle aja, nad on arenenud ja avardunud ja näevad maailmas muudki, kui ainult viginat, et oiäää, mul pole sõbrannasid ja naised mind ei taha.
krt, see on tõesti naiseks maskeerunud alu, kes kompas esialgu naisi mehena ja nüüd naisena, aga tegelikult ei oska ise oma sugugi tuvastada.

kellegagi pole suhelda? üksikul saarel elad või?
sry, kui oled eespool oma elust pikemalt kirjutanud. ma ei ole lugenud tervet teemat läbi.

ehh
Ohh, seda oleks pidanud tegema juba 30 aastat tagasi.
Nii vanas eas on juba raske.

Olen küll ja küll lugenud psühholoogilisi raamatuid ja mõistusega saan aru küll ja ega mul enam nii suuri komplekse ei olegi, aga naiste hulgas olen ikkagi VÕÕRKEHA.

Olen rääkinud psühholoogidega samuti.

Need suured kompleksid olid mul varem.

Praegu aga lihtsalt ma ei sobi sookaaslastele, nii kurb, kui see ka pole.

Keegi ei tule ju ütlema ka, mis ei sobi.

ehh
Mõne meesterahvaga saab rääkida, aga naistega küll ei saa.

tead, sõbrannatamine on ületähtsustatud. piisab tuttavatest.

nooh
Ma ei ole öelnudki, et ligi 50 aastasetel naistel on samad jutud, mis 19a.

Kordan, ma ei ole reaalis mitte ühelegi naisele öelnud, et mul sõbrannasid ei ole, ma ei söandagi sel teemal rääkida.

Kirjutan südamelt ära, sest suhtlemise puudus on niivõrd piinav.

Kuidas ma edasi liikuda ei ole tahtnud ? Lihtsalt ei ole elus sõbrannasid leidnud.

Minu ja teiste naiste vahel on nagu müür.

ehh
Tõsi ta on, sõbranna on midagi enamat.
Reaalis naissoost tuttavaid ju samuti ei ole.

Üleüldse mulle see sõna " sõbranna " ei meeldi. Eriti tänu kunagisele naistuttavale.

Probleem on krooniline naissoost tuttavate PUUDUS. Suhtlemise puudus.
See on ikka niivõrd piinav.

Kui ma näiteks reaalis mõnele naisele ütleks, tunnen naistuttavatest või sõbrannadest puudust, siis võin 100 % kindel olla, et vastus on, temal küll aega sõbrannatada ei ole.

Nii et ma ei hakka ennast lolliks tegema.

ma ei saa aru, miks sa peaksid ütlema kellelegi, et sul on naistuttavate puudus.
see oleks imelik ja sina selle jutu taustal veel imelikum.
täiesti arusaadav, et keegi ei taha sulle lihtsalt seda tühja kohta täitma asuda oma elu ja aja arvelt. ongi hea vabandus, et pole aega.
selge, nüüd sa kukud väitma, et sa pole kellelegi rääkindki, et tahad naisi.
polegi vaja rääkida, kui see on sulle otsaette kirjutatud.

ma ka põgeneksin sellise naistuttava eest, kes silmapilkselt tahaks sõbrannatama hakata.

iga asi võtab aega ja niisama lambist ei toimu midagi.

aga suhtlust naistega saaksid sa küll. kui mina saan, saad sina ka. ma pole mingi sõbrannataja iial olnud, aga ma olen naistega jutule saanud, olen meestega jutule saanud ja osad neist satuvad ikka teele tagasi ja räägime, kui kohtume. niisama tühjast, tähjast. aga need, kes tahaksid mulle koju tulla ja mingit erilist lähedast sõbrannatamist tekitada, need arvan silmapilk oma tuttavate ringist välja. kodu on minu privaattsoon ja no keegi ei otsusta peale mu enda, keda kutsun ja kas üldse kutsun. mitte keegi. igasugu ses küsimuses otsustajad saadan silmapilk puu taha.

kus sina nt tahaksid kellegagi koos aega veeta?
on sul mingi huvitav ettepanek.
kui on, siis saaks sinuga rääkida ja oleks toregi.
kui sa aga ainult pagulastest ja üksindusest tahad rääkida, siis no pole huvitav ja ongi vaid ajaraisk.
anna andeks.

Pee tutvus nyyd juba 14 a tagasi naistuttavaga, kellega suheldi vahelduva eduga aastaid. Molemad olid tagasihoidlikud ega leidnud sobrannasid.

Pee ja naistuttava suhe vottis uue poorde kui pee ellu ilmus peigmees. Naistuttav muutus pee vastu lahkemaks, hakkas sobrannatsema ja kolis peagi pee juurde elama.

Peega kooselades puges sobranna peele lahedale ning toimus ajupesu. Naistuttav sisendas Peele kui tahtsad on sobrannad ja et peigmees tuleb ara ajada. Mis veel hullem, tuleb teha abort.

Vaene pee oli segaduses, sest armastas ta ju peigmeest ja last soovid samuti, see oleks olnud paasemine yksildasest elust. Kuid sobranna manitsused said peest voitu ja yhe oige sobranna ja sookaaslase olemasolu tundus perekonnast tahtsam.

Pee oli sunnitud tegema abordi ja peigmehe ara ajama. Alles aastaid hiljem moistis pee oela naistuttava tegelikke kavatsusi, kuid oli juba hilja.

Shokina mojus peele naistuttavaga sonum:OLED HALE PUGEJA, PUGEMINE ON SU TOO, ROVE VANAMUTT.

Selline sonum loi niigi pee orna psyyhika taiesti sassi. Pee hakkas oma lugu kirjurama foorumites, otsides moistmist ja lahendusi, mida Peele ka pakuti, kuid ykski seletus ei sobi Peele. Nii ta siis aina kirjutab ja kirjutab.

aga pee ei tutvunud 14 aastat tagasi naistuttavaga, 14 aastat tagasi oli peel oletatavasti peika ja tegi aborti hoopistükkis ja siis algas kaugenemine sõbrannast hoopis.
nüüd terve see 14 aastat pee nutab taga sõbrannat, mitte peikat, mitte sündimata last.
kas neid ikka üldse oligi.
kas äkki polnudki seesama sõbranna see, kes astus p ja tolle meestuttava vahele ja kadusid sedasi mõlemad ta elust. miks muidu sõbranna niiväga tahtis et pee abordi teeks. aga seepärast, et hilisemaid probleeme lapsega ära hoida.

aga peel oli siis veel ema elus, tal on vend, tal oli siis isa olemas, tal on mitu tädi ja tädidel lapsedki.
kuidas siis kohe isegi nii lähedaste inimestega ei saa suhelda üks inimene? ma ei usu, et isa talle tappa andis ja ema samamoodi, et peletasid tütre eemale ja panid eluajaks tal suu ja suhtlemise lukku. no kahjuks seda ei suuda mina uskuda. miski areng inimeses ju toimub ja pidevalt.
pealegi kui ma ennast peega võrdlen, siis mind hoiti samamoodi eemal, ema käis sabas igal pool ja ma ei tohtinud ka suhelda, sest mine tea, mida äkki räägin.
ma ihkasin kodust välja ja kaugele ja läksingi. sain lööke, kukkuasin ja tõusin, tegin vigu ja õppisin. ei kurda, kokkuvõttes, kuigi ega minulgi pole erilisi õrnu suhteid olnud naissooga. aga neid on ja ma ei tunne sest puudust ka. praegu olen täiesti üksi, kuskil teisel pool maakera on laps, mees mulla all, vendi-õdesid ei ole ja ma olengi üksi, aga see on rahulik ja hea olemine. tüütu oleks kuskil plikade kombel kudrutada ja kedagi taga rääkida või niisama tühja pläkutada.
ma ei suuda seda probleemi mõista, see tundub väljamõeldisena, et lihtsalt siin oma aega jahumisega sisustada.
head ööd.

See sobranna oli ju ainuke, kes peega viitsis suhelda, aga vastutasuks sai ainult klatsi ja soimu. Kes julgeb end enam sellisega siduda? Kui ma peed isiklikult tunneks, laheks teiselepoole tanavat, kui vastu tuleb.

usun küll, et P lugu väikse raha eest siin söödaks antud.

mille tõttu sa siis nagu huvitav oleksid, inimesena, P? et keegi viitsisk sinupeale oma aega reaalselt raisata? et mis ee kasu siis nagu oleks su käehoidjale?

nooh
Ma ei pidanud silmas seda, et kui ma ütleks, sookaaslastega suhtlemise puudus, et kuulaja peaks siis minuga suhtlema hakkama.
Ei, ei, niimoodi ma seda küll ei öelnud.

Kui ma näiteks kellelegi nii ütleks, siis muidugi ilma suhtlemise tagamõtteta.

Võiks koos väljas käia, külas, kuhugi sõita, üritustel, trennis jne.

Kordame jah

Naistuttav ei olnud üldse peigmehe maitse. Teda ajas vihale, et kuidas mul keegi on ja temal ei ole.
Selles oligi asi.

Suvel on juba 15 aastat möödas.

Ema surnud juba. Venna ja isaga muidugi räägin.

Pidasin silmas, et ei ole reaalis sõpruskonda, tutvuringkonda.

Ju sa saad piisavalt suhelda, aga mina ei saa, ei ole kunagi saanudki.

Naistuttavaga kõige suurem suhtlemine oligi siis, kui mul peigmees oli.

Järelikult on sul suhtlemisvajadus rahuldatud, aga mul on eluaegne probleem, et omasoolistega suhelda ei saa.

Ütled, ei vaja suhtlemist.
Kui sa seda üldse ei vajaks, siis ju siin ka ei suhtleks.

Naistuttav oli sama moodi üksik hunt, teiste naiste poolt põlatud.
Nagu minagi.

Selles suhtes olime paras paar. Kumbki ei kõlvanud sookaaslastele.

Naistuttavaga ei olnudki mingi õige suhtlemine.
Ta võttis minuga kontakti ainult siis, kui minult midagi vaja oli.
No näiteks tahtis minna endale meest otsima, aga üksinda olijat peetakse luuseriks, siis kutsus mu kaasa.

Kui mina naistuttavat kutsusin, ei tulnud ta mitte kunagi.
Tuli ainult siis, kui see talle kasulik oli.

Naistuttav võttis minuga alati kontakti ainult siis, kui see talle kasulik või vajalik oli.

Minu kutsumise peale ei tulnud ta mitte kunagi.

Nii et naistuttav minuga ainult siis kohtuski, kui tal midagi vaja oli.
Niisama mitte kunagi.

Sellist asja ei olnud iial, et naistuttav helistaks, et kuidas mul ka läheb.
Ikka siis võttis kontakti, kui midagi tahtis.

kulla P, sa ju näed, et mitte kellegi mitte kunagi reaalset pole sinu vastu huvi.

siin jah hea aega surnuks lüüa ka sinu igiliikurist teemaga.

no lepi siis sellega
Nii ta on jah.

Eks asi selles, et lapsepõlves tüdrukutega suhelda ei tohtinud, see oli teiste segamine.

Hiljem lihtsalt enam ei osanudki.

Mis teisi naisi minu juures eemale peletab, seda ma ju täpselt ei tea ja kahjuks keegi ei ütle ka.

Ikka virin...Vaata nüüd tulevikku! Vaata endasse! Kui leiad uue naistuttava, oletame , keegi kirjutab, saategi tuttavaks...Kuidas edasi? Või lõpeb kõik samuti nagu Lizaga? Solvad teda ja sõprusel lõpp.

Peel pole ühegi inimese kohta, kellega ta on lähemalt kokku puutunud, ühtki head sõna öelda. Jube inimene, ainult üks ving ja mustamine ja pee ülitähtis arvamus, mis peab peale jääma, nui neljaks.

tahtsin just sama öelda, et ükskõik kes või mis, P pole millegagi rahul, kõik on halvasti, kõik on vaid halvasti...ja tema vaene kannataja.

sa, P, oled tujurikkuja ja sinust tulebki kauge kaarega mööda käia. kõigil on omad asjad ja mured, milleks veel sinu hädakisaga seda aega rikkuda.
kui ringi mõtled ja mõista suudad, et sa ise oled oma elu rikkuja või mitterikkuja, siis tule tagasi ja räägi teisiti.

aa nüüd mine ja suhtle endaga ja tunnista endale oma tegelikku olemust ja probleemi. lase heal endas elada, aga ära tapa seda iga klahvivajutusega.

Olen nii palju kirjutanud, et ma ei ole reaalis mitte kellelegi öelnud, et suhtlemise puudus on ja naistega kontakti ei saa.
Ma ei söandagi seda reaalselt kellelegi öelda.

Naistuttavale olingi ideaalne kaaslane, sest tegin seda, mida tema tahtis ja iial ei vaielnud vastu.

Alles siis läksid mu silmad täielikult lahti, kui hiljem mind mõnitama ja tõrjuma hakkas.

Naistuttavaga tutvuse ajal, nii vilets kui see ka oli, ma teda me ühisele meestuttavale ainult kiitsin. Kuigi tegelikult mingit põhjust kiita ei olnud.

inimene, kes elab rohkem teisele, kui endale, saab alati karistatud. keegi ei taha, et tema elu õppetükid keegi enda omaks muudab ja arutult trügib su ellu.

see ongi nüüd su palk ja õppetund. õpi.

ka mina kord üritasin inimest teiste eest kaitsta, õigustasin ja aitasin.
praeguseks on see inimene mulle selja pööranud ja süüdistab mind seitsmes surmapatus. ülbe ja ebaõiglane, aga ju siis pole vaja kedagi liigselt kaitsta. ju võtsin talt ära tema enda elu õppetunnid ja nüüd on ta mu peale tigedust täis.

aga mina saan sellest aru, ma ei süüdista teda, ei süüdista ennast, jah, valus oli, aga elu läheb edasi, ega aeg sellest seisma jää.
õpi sinagi ja mine edasi, muud pole siin soovitada.

iti

Vaata, kui poleks olnud ohvreid, siis oleks teine asi. Mõtlen minemaaetud peigmeest ja aborti.

Selles häda ongi, et aeg seisma ei jää ja peigmehega või uue peigmehega otsast peale alustada ei saa.

iti
Oligi nii, naistuttav tegi head nägu täpselt nii kaua, kui see talle kasulik oli.

Kui ma talle hiljem telefonis ütlesin, et ma olin alati olemas, kui tal midagi vaja oli, siis saatis mulle sõnumi PUGEMINE ON SINU TÖÖ.

Olin täielikus shokis.