Mis ta pidi siis vastu oma tahtmisi ja vajadusi sinuga suhtlema või? Sinuga?! Sa oled ebameeldiv inimene, ole tänulik, et ta niigi palju su aega veetis. Ja limukalikkus ja teiste tahtmiste täitmine ei tee inimest meeldivaks, nagu sa näid arvavat.

sa P ei saanud üldse aru, mida ma sulle kirjutasin.
mis loeb siin peigmees, kes kunagi oli, mis loeb su abort, mis kunagi oli.

jutt on sinust ja sellest, et kui sa enda elu kõrvale jätad, saad karistada. ilmselt looduseadus, sest ega me siia niisama ei sünni. ikka millekski ja midagimoodi oma asja korraldama.
kui me aga seda ei täida, seda loodusseadust, eirame meile pandud kohustust, meile antud võimalust, siis saamegi karistada.
sina said nii, mina sain naa, aga põhimõte on selles, et esmalt tuleb meil OMA elu elada, mitte sukelduda jäägitult teiste teenimisse ja teiste silmist nende soove lugema ja neid alandlikkusega täitma.
saad aru, mitte keegi ei TOHI teistelt võtta nende elu ja nende asjusse liialt sekkuda. sa võid vahel olla toeks, kui palutakse, aga kujutada ette, et oi, ma olen jube õilis, kui unustan ennast ja elan vaid teistele, on kuritegu enda ja selle teise vastu, on kirjutamata seaduste eiramine.
selle eest saad karistada.

näe asja laiemalt ja ära ulu taga seda, mille sa ise käest oled mänginud. see ei aita sind, see teeb asja su jaoks hullemaks, sest sa oled ennast vabast tahtest ise puuri lukustanud. uks on aga seestpoolt kinni, ainult sina ei taha seda märgata ja hüüad kedagi teist appi.
ava see uks, tunnista ja kahetse ja mine edasi. ainult, ole siiras.
edu sulle ja usu, ma tean, mida räägin. olen selle ise läbi teinud. ole tubli.

no jumala eest

Miks naistuttav üldse minuga suhtlema siis hakkas ? Kas mina sundisin või ?

Kordan, naistuttav suhtles minuga ainult siis, kui tal minult midagi vaja oli, kui ma talle kasulik oli.

Lisaks ma olin talle ju kuulekas ori.
Kunagi ei vaielnud vastu, absoluutselt kõigega olin nõus, mida naistuttav ütles.

Tal oli minuga hea mugav, sest kui kuhugi oli vaja minna või midagi vaja oli, siis mina olin alati olemas.

Lisaks oli naistuttav ´teiste naiste poolt samasugune tõrjutu ja põlatu.

Naistuttav ikka väga püüdis pääseda teiste naiste seltskonda, aga ta põlati ära.
Täpselt samuti põlati mind ära.

Me naistuttavaga olime mõlemad kaks üksikut hunti, teiste naiste poolt ära põlatud.

Kordan, naistuttav suhtles minuga siis, kui SEE OLI TALLE KASULIK.

Ükskõik, mida naistuttaval vaja oli, olin mina alati olemas.

Ei oleks iial uskunud, et hiljem tulevad sõnumid " pugemine on sinu töö ", " hale pugeja ".

Sest tõesti, ma olin alati naistuttava soovidega nõus.

Kui ta mulle halvasti ütles, siis ma vaikselt põdesin, mitte kunagi ei öelnud midagi vast, mulle ei tulnud pähegi, et ma midagi üldse öelda tohin.

Vaata, naistuttav alustas ise minuga suhtlemist, mitte mina temaga.

Sest tal ei olnud kellegi teisega suhelda.

Me mõlemad olime teiste naiste arust veidrikud.

Mina olingi tänulik. Tänulikkusest lasingi peigmehe ajal naistuttaval enda pool olla.

Saad aru, kui ma ei oleks olnud tänulik, siis ma ei oleks peigmeest ära ajanudki ja seda teemat ei oleks olnudki.

Mu tänulikkus mulle õnnetuse tõigi.

Kui minus ei oleks olnud selle vähese suhtlemise ees tänutunnet, oleksin löönud naistuttava nina ees ukse kinni ja ei oleks hakanud peigmeest minema ajama.

Aga olingi suhtlemise eest tänulik, lasin naistuttaval tänutunde pärast enda pool olla, nii kaua, kui ta tahtis.

Mõtlesin nii, naistuttav ikkagi suhtles minuga, kuidas ma ta nüüd üksiku ja õnnetuna maha jätan, nii ei sobi.

Peigmees ütles mulle küll, et naistuttav ei hooli minust, ei ole mulle mingi sõbranna, ta ju nägi.

Aga minu süütunded ja tänutunded olid nagu needus, mis ei lubanud naistuttavale selga keerata, kui mina olen õnnelik ja tema õnnetu ja üksik.

Ma ei ole püüdnudki meeldida.
Tegin seda, mida oma KOHUSTUSEKS pidasin.

Mind kasvatati nii, et minu kohus on teha seda, mida teised tüdrukud tahavad.

Kui naistuttavale minu kohustused nii vastumeelsed olid, miks seda rõõmuda ära kasutas ja mitte keegi ei palunud tal algselt minuga suhtlema hakata.

Nii kentsakas on su kommi lugeda.

Tänulik ma ju kogu aeg olingi.

Tänulikkusest ma ju naistuttava peigmehe ajal enda poole lasingi.
Et teine ikka suhtles natuke minuga, kuidas ma ta nüüd õnnetuna üksindusse jätan.

Et kui naistuttaval on halb, peab minul ka halb olema.

Et kuna natuke suhtles minuga, siis olen ma talle kohe võlgu.

Naiivselt arvasin, et naistuttav tunneb ka tänulikkust, et ei pidanud üksinda käima endale meest otsimas.

Me mõlemad olime ju teiste naiste poolt ära põlatud.

iti

Ma tegin seda, mida naistuttav minult soovis.

Tahtis, et ma peigmehe ära ajaksin. Ma ajasigi.
Ja palju muid asju.

Tegin seda, mida naistuttav minult tahtis ja ootas.

Ma ei sekkunud absoluutselt naistuttava asjadesse, absoluutselt mitte.

Olin alati olemas, kui naistuttav tahtis ja tegin seda, mida TEMA SOOVIS.

Naistuttav tegi seda, mida TEMA TAHTIS ja mina tegin seda, mida SAMUTI NAISTUTTAV TAHTIS.

Mina naistuttava asjadesse iial ei sekkunud, naistuttav tegi alati seda, mida ta ise tahtis.

Ainult mina olin truult naistuttava teenistuses.
Nagu truu ori, tegin seda, mida naistuttav KÄSKIS.

Ei ole ma ju võtnud

Selles suhtes sa küll eksid, et naistuttava asjadesse sekkkusiń.

Naistuttav elas oma elu ja võttis minuga kontakti ainult siis, kui tal midagi vaja oli.

Mina nagu truu koer, olin alati teenistusvalmis.

Naistuttav otsustas ise enda elu üle, ta tegi alati, mida TEMA TAHTIS.

Mina aga tundsin, et olen naistele midagi võlgu ja tegin alati seda, mida NAISTUTTAV TAHTIS.

Just nimelt nii oligi, et olingi AINULT SIIS TOEKS, kui paluti, õigemini kästi või sooviti.

Mina mingit isetegevust ei teinud.

Olin nagu koer valvel, kui mu tuge või minult midagi vaja oli, siis naistuttav kutsus ja mina kohe tulin.

Mitte mingit kellegi eest elu elamist ei olnud.
Tegelikult ma ju üldse naistuttavat õieti ei tundnudki, ta mulle oma erasjadest eriti ei rääkinudki.
No seda kurtis, et meest ei leia ja kutsus mind kaasa, et üksinda tal imelik minna.

Miks sul selline mule, et isetegevust tegin ?

Tegin ainult seda, mida naistuttav mul teha käskis. Just nimelt käskis, palumine ei olnud naistuttava komme.

Minu arvamusega ei arvestanud naistuttav iial. Kui ma ka vahel oma mõtte välja käisin, naistuttav ei teinud kuulmagi.

Nii et see seadus poolenisti ei kehti, sest naistuttava ellu mina absoluutselt ei sekkunud.

Hoopis vastupidi oli, naistuttav dikteeris minu elu.
Sisendas küll ma olen nõme, pean endale ühe paksu joodiku meheks võtma, kes mulle absoluutselt ei meeldinud.
Lisaks käsk peigmeest ära ajada, abort jne.

Sa tegid seda, mida naistuttav sinult soovis = sa pugesid talle nii kuidas jaksasid.

Kuidas see sulle kohale ei jõua?????

P, sa ju elasidki selle teise naise elu, sul polnud oma tahet, sul polnud oma elu.
ja sa väidad, et see polnud nii.
no kui sa polnud sõltuv sest naistuttavast ja ainult siis, kui ta midagi tahtis, siis olid ta jaoks, mida sa siis siin taga nutad praegu.

sa mu arust just pidevalt sellest räägidki, et su enda elu oli 0, ja elasidki vaid selle naise jaoks, peaasi, et tema tahe on täidetud. ei lugenud peika, ei eostatud laps, tähtis oli vaid see naine, tema heaolu, tema olemasolu.

kui see pole enda elu hülgamine ja elamine vaid teisele, mis see siis sinu arust oli??
sa ju ei elanudki oma elu, sa olidki vaid naistuttava elu osa.
ja ära hakka tõestama, et sina ei tahtnud seda, et naistuttav ju tahtis ja et sina olid vaid ori.
just, sa elasidki ju tema jaoks ja keegi ei pannud sul käsi raudu, et ole mu ori.
sina ISE loobusid enda elust teise kasuks ja said karistada selle eest.
on selge.
sellega sa tekitasid endale võla ja sa pole midagi selleks teinud, et seda võlga vähendada või hoopis kustutada.

ah, ma ei viitsi rohkem.
tahad, saad aru küll.

@ 06.36
Pee veidras ajus ei ole see pugemine, sest ta ei saanud ju mingit kasu sellest pugemisest :D:D

Kasu ei saanud, aga kahju üle huilgab siiani ju. Kuo on kahju, siis pidi loogiliselt võttes olema ju ka lootus kasule?

Aga jah, Pee ja loogika, mida siit oodata on....

Mis kasu võib keegi saada inimese äraajamisest, kellesse on tõsiselt armunud ?

Kuna naistuttav hakkas mängima suurt kannatajat, siis mul tekkisid SÜÜTUNDED, et kuidas ma olen õnnelik ja teine õnnetu.

Kui oleksin teadnud, et naistuttav ei olegi minu õnne nähes suur kannataja, siis ma ei oleks ju ennast süüdi tundnudki.

Et inimene suhtles natuke minuga ja nüüd on nii üksik, siis ma ei tohi talle selja keerata.

Mis kasule, ütle mis kasule ?

Kas arvad, et ma mõistusega aru ei saanud, et peigmehe äraajamine on hullumeelsus ?

Ega ma siis ainult naistuttava ees süüdi ei tundnud.

Süüdi tundsin ennast KÕIKIDE NAISTE EES.

Näiteks kaks naist hakkasid peigmehe vastu huvi tundma.

Ma tundsin süüdi, et nii kena mehe teiste naiste eest ära võtan, nad ju nii tahavad peigmeest.

Süütundest hakkasin peigmeest nende naiste juurde ajama, et mine selle naiste juurde, ta ootab.

Kusjuures ma neid naisi üldse ei tundnud, mis kasu ma sellest sain, kui peigmeest teiste naiste rüppe ajasin ?

Lihtsalt tundsin ennast nende naiste ees süüdi, täpselt samuti, nagu tundsin ennast süüdi naistuttava ees.

Näiteks olime väljas. Mingid tüdrukud vaatasid pahaselt, et kuidas sellisel nõmedal jopskil selline kena mees on.

Oi, kuidas ma tundsin ennast süüdi, et nendelt tüdrukutelt kena mehe eest ära võtsin.

Läksin veel trükiks ajaks wc - sse, et tüdrukud saaks tulla peigmehega juttu tegema.

Saad aru, ma tundsin ennast pidevalt teiste naiste ees süüdi, sest uskusin, et ma olen loodud seda tegema, mida sookaaslased tahavad ning mul peab minema halvemini, kui teistel.

Peigmees on praegu koos selle naisega, kelle juurde mina teda süütundest ise ajasin.

Mis kasu ma sellest sain, ma üldse ei tundnud seda naist, ei olnud teda siis isegi näinud.

Hiljem muidugi kahetsesin, kui peigmees oli juba minema aetud.

Lühidalt.

Selle naise ees, kes nüüd peigmehe abikaasa on, olid mul täpselt samasugused süütunded.

Mul oli juba peigmehega suhe, kui see naine peigmeest taga ajama hakkas.

Ma tundsin samamoodi süüdi, et ei tohi seda naist õnnetuks teha.

Selle naise ees olid mul samasugused süütunded, kui naistuttava ees, kuigi ma ei olnud seda naist isegi mitte näinud.

Mis kasu ma sain süütunnetest selle naise ees, keda ma ühtegi korda näinud ei olnudki ?

Süüdi tundsin ma ABSOLUUTSELT KÕIKIDE NAISTE EES, keda minu õnn tegi õnnetuks.

Selgelt lootsid kasu: sa lootsid leevendada oma ,,süütunnet'' ja sellega tõsta oma aktsiaid nende naiste ees, kellele pugesid. Aint et pugemisega populaarseks ei saa, seda sa aimata ei osanud.

1. Sa tundsin ennast süüdi (whatever)
2. Süütunde leevendamiseks
või
3. Karistuse hirmus käitusid sa nii, nagu käitusid (veelkord- whatever)
4. Süütunne ei leevenenud.
5. Said ikkagi karistada (sõbrannasid ei tekkinud, tuttav ei suhelnud sinuga enam, saatis hoopis mõnitavaid sõnumeid)
Ergo:
6. Pugemine jäi loodetud kasuta, ikkagi oled sõbrannadeta ja vanad tuttavad põlgavad sind.

Appi, appi, naised üldse ei teadnudki, et ma peigmeest nende juurde ajan.

Peigmehe praegusel naisel ei ole õrna aimugi, et ma ennast süüdi tundsin ja peigmeest tema juurde ajasin.

Mis populaarseks ???? Teadsin kogu aeg, et ma naistele ei meeldi.

Naistuttav samuti ei teadnud, et ma süütundest peigmeest ära ajasin.
Naistuttav arvas, et ma olen lihtsalt ullike, keda saab käsutada.

Ma ei teagi, mida naistuttav täpselt mõtles, kui ma peigmeest minema ajasin.
Tõenäoselt arvas, et ma olen lollike.

Mismõytes ''arvas''?

Kui mul tekkis peigmees, siis ma tundsin ennast SÜÜDI, et oma õnnega teen teised naised õnnetuks.

Kui ma oleksin ette teadnud, et naistuttavale ei tee teise õnn nii haiget, siis ma ei oleks nii tugevalt süüdi tundnud.

Samuti oli teiste naistega.
Kui keegi peigmeest tahtis, tundsin ma ennast kohe süüdi, et kuidas ma teen mõne naise õnnetuks.

Naistuttav näitas välja, et teda teeb minu õnne nägemine õnnetuks ja mina tundsingi süüdi, et teen tuttavale naisele halba.

Tundsin, et seega ma ei tohi õünnelik olla.
Kuna minu õnn on teise õnnetus.
Sellepärast tundsingi ennast süüdi ja ajasin peigmeest ära.

Õige! Mida teavad teised, tühised ja lameda hingeeluga naised sinu lopsaka hinge sügavustes toimuvatest kataklüsmidest! Ilmaasjata raiskad ennast selle tuima seltskonna ees, loobu oma mõistatusliku sügavamõttelise ja mitmekülgse ande pärlite pildumine tuimade delfiinitaride ette, mine ja piina parem perekooli või midagi.
Ah? Sobib?
(korgin juba šampapudelit lahti)

loen ja no täiearuline see inimene olla ei saa...

mis jutt....ajasin, ajasin peigmeest minema....
issand hoia, kas see peigmees oli nagu mingine loom, keda sina nagu aina ajasid...


ja no kohe mitte keegi ei teadnud, et sul süütunded...
ega ei teadnudki, sa ise siis ka ei teadnud...
nüüd oled uurinud puurinud psühholoogilisi raamatuid ja nüüd said teada oma olemuse tagamaadest...
aga kindlasti oli seal muudki, aint see süütunne tundub kõige süütum ja mugavam oma äraelamata elu õigustus olema.

aga ilmselt see, kuidas sa lömitasid ja omaenda elule vee peale tõmbasid, see juba tekitaski suhtumise, et pugemine on sinu töö...ja õigusega ka muide, selline pugeja ajabki öökima.
mitte üksi sina, aga KÕIK pugejad muide.
samasugused istuvad meilgi, võimuohjad peos, ja poevad nagu ilged limukad brüssli ees. ajavad samamoodi öökima....eks nendegi tulevik ole tume ja ettearvamatu...aint nad täna veel ei tea, millega kogu see limukalikkus nende jaoks kord lõpeb.
nii ei teadnud sinagi siis.
nüüd tead ja võid vaid haledalt niutsuda, et appi, kui loll ma olin SIIS....

Ma ise sain väga hästi aru, et naistuttava ja üldse naiste ees ennast süüdi tunnen.

Aga ma ei saanud selle vastu, süütunded on meeletu jõud.
Oma sisimas ma ei tahtnud peigmehest lahku minna, ei tahtnud teda ära ajada, aga miski sees sundis.

Alaväärsuskompleks oli ka, tundsin, kõik naised minust paremad, huvitavamad, ilusamad ja on peigmeest palju rohkem väärt.

Naistuttaval küll ei olnud süütunnetest aimugi, ma ei rääkinud sellest.
Kas ta üldse oleks arugi saanud ?

HILJEM kirjutasin naistuttavale sõnumi, et süütundest peigmeest ära ajasin.

Vastuseks tuli, et mu mõttemaailm on imelik ja täielikult teistest erinev.
Arvan, naistuttav ei saanud midagi aru, mida ma ütlesin.

sa siis endale teadvustasid, et sul just süütunded on??
ära aja paska.

aaaa, kes imeloom see peika sul ikka oli, et sa teda AJASID muudkui. saad aru, kui nõmedalt su tekst kõlab.

tõlgid ringi kuskilt vää?

ja kui see naistuttav sulle peaaegu võõras nagu oli, mis valu sul siis tema järgi nii hull oli ja on siiani. aaaah?

Brüsellile pugejaid on naistekas ka küllalt olnud.
Aasta tagasi tegi ang pikka ja põhjalikku propagandat, et me ikka peame võtma..
Peale seda enam ei julgegi siin kirjutada, vähemalt oma nime alt mitte.

ooot veel üks vastaks asi-
kunagi sa väitsid, et teadsid seda noort naist, kelle embusse sa oma peikat ajasid.
nüüd väidad et ei tundnudki.
mida värki?

aga asja tuum on see, et ajaga asjad muutuvad, mälu ei suuda detaile säilitada muutumatul kujul. niiet, P, su jutt muutub ajas.

shittagi
Teadvustasin küll. Sain väga hästi aru, et tunnen ennast naiste ees süüdi.

Naistuttav päris võõras ei olnud, aga lähedane ka mitte.
Oli lihtsalt tuttav, mitte lähedane tuttav.

Peigmeest taga ajav tüdruk oli mulle täiesti võõras.

shittagi
Kui hakkas peigmeest taga ajama, siis ma ei olnud seda naist üldse näinudki.
Ei ole kuskil öelnud, et seda tüdrukut varem teadsin.
Nägin siis, kui juba peigmehega koos oli ja mulle helistama hakkas, et hoidku ma eemale, peigmees on tema oma nüüd.
Siis kui me olime juba lahus.

Ise kirjutasid, et sa olid nii isane, et ei osanud peika särkegi pesta ega triikida ja peika läks naise juurde, kes teda räpasena kodust välja ei saatnud. Ajad jah kord nii, kord naasugust iba.