Miks sa päeval magad ja mõnikord öösel üleval oled?

Millal ütlesin, et päeval magan ?
Kui hommikul vara tööle vaja minna oli, siis muidugi läksin varem magama ja ärkasin varem.

Koristamas käin peale lõunat või õhtul, ei pea hommikul vara tõusma.

Nüüd ma pean korraks ära käima, lähen linna pagulasi üle lugema ja alkoholivarusid täiendama. Purjus peaga on mõnus sõbrannale sõnumeid saata.

eelmisele
Sina vist tõesti oled purjus, aga mina olen täiskarsklane.

Küsin tõsiselt, kas tunned igavust ? Vastasel juhul sa niimoodi siin ei lõõbiks, see on ju igavusest.

Keegi on täna ikka väga aktiivselt minu nimel kirjutanud, ma alles praegu ärkasin üles, sest hakkasin juba eile sünnipäeva tähistama.

See on kopi ühest su eelmisest postitusest. Või pole see jälle sina?

Loomulikult polnud see mina. Ma tõsiselt imestan, et sa aru ei saa, naised pidid ju väga targad olema.

Minul pole üldse kombeks niimoodi NÄHVATA, nagu teisiku kommis.

Mu meelest on aru, kui keegi lõõbib.

Ei tähista ma midagi või mida mõeldakse tähistamise all.
Alkoholi ? Seda ma ei tarbi.
Seltskonda ? Seda mul ei ole.

Sul on ainult su undamine ja hala. Mage sünnipäev tõesti.

Rega end ära, Kurb, ausõna, enamik ei ole kõneeksperdid, et libasid sõeluda. Sa ju nagunii sama nimega, milles probleem?
Need libad nagu ahvikari sul ümber, ära tüütab.

Ma ei oska.

Naistuttav oleks osanud, aga tema ei oleks seda meelega teinud. Miks ta muidu mulle sõnumi saatis:PUGEMINE ONGI SINU TÖÖ.

Mul oli siis just sünnipäev.

Ehk liba-Kurb, mis nühid siin teise vastas? Ei saa muidu rahuldust, va koeranägu?

Tanaseks synnipaeval ei oskagi midagi teha ja libajaid on kaks

Millest sa räägid? Sul on peas midagi sassis, ei tee enam kommidel vahet.
Mis rahuldusest sa räägid, ma olen ju üksik!
Ühte pidevalt üksinda olevat meest olen küll näinud.

Sellepärast olen spetsiaalselt ringi vaadanud, kas on veel mõni naine, kes pidevalt üksinda.

Mõtlesin veel, et kui keegi on samamoodi ükski hunt, siis julgen juttu teha.
Aga mitte ükski ei ole silma torganud.

Enamus naisi ilmselt jah tahavad püsisuhet.

Miks ma nyhin siin foorumis juba 4 aastat ei tea.

Elus olen nii palju kohvikus käinud üksinda.

Ka siis, kui naistuttaval veel mind tunda oli vaja, käisin enamjaolt ÜKSINDA.

Mäletan, üks meesterahvas ütles, et mul ei olegi sõbrannasid, ma olen KOGU AEG ÜKSINDA, see oli 17 - 18 aastat tagasi.

Me ikka vähe käisime naistuttavaga koos, siis jah, tuli minu juurde passima, kui mul peigmees oli.

Su elu on olnud yks suur kohvikutes kaimine ja selleparast sa oledki yksik. Oleks sa kohvikutes jolkumise asemel midagi teinud, oleks su elu teine.

P yksildane elu kohvikutes.

Haha,
Imestan, kust ma siis naisi oleks pidanud leidma kui mitte kohvikutest? Veider, et sa ei taipa.

Mu nooruspõlves ei olnudki mingeid kohvikuid.

Ühiselamus toakaaslastel oli tuba pidevalt külalistest pungil täis, väga seltskondlikud tüdrukud olid.

Mina istusin aga üksinda nurgas, ei saanud kellegagi jutule.
Väga piinav oli.

Ei läinud mitte ühtegi õhtut mööda, kui toakaaslased ei oleks külalistega lobisenud, naljatlenud.

Mina istusin alati üksinda, ei käinud mul ühtegi külalist.

Hahaa

Vaata, meil on külm kliima.
Kui välja lähen, siis kaua väljas külmetad, ikka tahad kuskile sooja minna.
Lisaks olen väga külmakartlik.

20 - ndates eluaastate esimesel poolel küll eriti kohvikuid ei olnud.

Tahad natuke jalutada üksinda toas istumise asemel, aga üsna kiiresti hakkab külm.

Tanavatel lonkimise asemel oleksid pidanud lahendusi otsima.

Mis lahendusi? Sookaaslased tahavad ju nalja teha, keegi ei taha tõsiselt pagulaste üle arutleda.

sa sogad

Ühiselamus elades oligi seltskond naisi ümberringi, ei tekkinud kellegagi kontakti.

Lahendusi ma ju otsisingi, kutsusin endaga jooksma, jooksin kunagi igal õhtul üsna suure ringi.
Kutsusin endaga trenni.

Noorena tegin ettepaneku koos matkale minna, kinno, õppide koos kitarri mängima jne.

Mitte midagi ei tulnud välja.

Ei saanud kedagi kaasa või midagi koos ette võtma. Mitte kedagi.

Imelik, et oled nii kindel, et ma ei ole teinud eri tegevusteks ettepanekuid.

Varsti saabki hirmus päev läbi ja nüüd tuleb harjuda, et olen juba 48.

Mõnes mõttes ei usugi, et nii vana juba.
Keskkoolistki möödas 30 aastat, õudne, kuidas aeg lendab.

Mulle pakuti täna, et sain 50. Ei olnud meeldiv tunne.

Alles olin 40, see oli nagu eile.

sa sogad

Tegin ka naistuttavale ettepanekuid eri tegevusteks, aga ta ei olnud kunagi nõus.

Näiteks minna trenni, tantsukursustele, sõita kuhugi jne.

Naistuttav ei teinud mu ettepanekutest väljagi.

Ainult siis võttis kontakti, kui soovis minna endale meest otsima.
Muud tegevused koos minuga naistuttavat ei huvitanud.

Ükskõik mis tegevusplaani ma välja käisin, mitte millegagi ta kaasa ei läinud.
Üsna masendav oli.

Juba ema käitus minuga nagu kõik sookaaslases.
Märatses näiteks sellepärast, et ma rääkisin paar sõna väljas mõne tüdrukuga.
Rohkem rääkida ei saanud, sest ema valvas ja kutsus siis mind pöörase häälega kohe tuppa, nagu oleks rääkimine mingi katastroof.

Või märatses sellepärast, et talle ei meeldinud mu riided ja ma nägin välja värdjas, aga need riided olid TEMA ENDA OSTETUD.

Või tundus talle, et ma nüüd mõtlen oma peas midagi tema KIUSAMISEKS.
Appi, ma ei mõelnud midagi ema kiusamiseks teha, tahtsin rahus olla, teistega suhelda., aga ei lastud.

Ega siis ema võõrastega EI MÄRATSENUD.

Teistega oli ta nii alandlik, madalam kui rohi, teised õiendasid hoopis ema kallal.
Ema mängis meiega ka tumma.

Kui ma midagi ütlesin, tegi näo, et ei kuulegi.

Siis muidugi rääkis, kui loengut vaja pidada oli, kuidas keegi mind ei salli.

Terve minu elu ema isaga üldse ei rääkinudki, kui midagi ütles, siis väga hädavajalikku või sõimas.

Parandus: sookaaslased.

Mina EI ole reaalis MITTE ÜHTEGI naist näinud, kes on tõesti üksik ja suhtlemise puuduses.

Ikka on naistel nii kiire - kiire, rääkimiseks ei ole aega.

Kui inimest armastatakse, soovitakse talle head, mitte HALBA.

Peigmees meeldis naistuttavale ning peigmehe pärast ta minu pool oligi.
Selleks, et meid LAHKU AJADA.

Igakord
Minu jaoks oligi NAISTUTTAVA ABIGA PEIGMEHE ÄRAAJAMINE väga oluline sündmus, sellest sõltus kogu edasine elu.

Kuidasmoodi se tuhmuda saab ? Võimatu.

Kurb veel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tanaseks synnipaeval ei oskagi midagi teha ja liba
> jaid on kaks
----------
ega see maugavuspagulase elu kah lill pole. kõige odavam on netis molutada, nagu näha. iga sent tuleb ju kokku koonerdada.

Sünnipäev minu vanuses ei ole rõõmupäev, nii et midagi ei olnud teisiti.
Libajate kohta ei oska midagi öelda, tõenäoselt ikka üks.

Aga muide täpselt sõnad saad öelda ka enda kohta, sa ometi ka netis.

Seda, miks mina siin kirjutan, olen selgitanud küll.

Mul on SUHTLEMISE PUUDUS, ei ole kellegagi suhelda.

Internet on ainuke koht, kus saab suhelda.
Reaalis see võimalus PUUDUB.
Lihtsalt ei ole sookaaslastst tuttavaid.