Vaat, mis välja tuli, 07. 15.
Ei hakka isegi kommenteerima.
Eelmisele
Pidevalt üksinda olles tõesti mõtled kogu aeg. Inimene ju ei saa mõtlemata olla.
Selles olen veendunud, et oleksin naistuttava loost ammu üle saanud, kui oleks tekkinud uus kaaslane, tutvusringkond.
Kahjuks see PUUDUB ning kaua neid elupäevi veel antud on, 20 - 30 aastat, aeg lendab tohutu kiirusega.
Hakkasin just eile mõtlema, et appi, sain juba 48, kohe - kohe 50, kaugel see 70 - 80 on.
Üksildane vanadus ja üldse vanadus on hirmutav.
Üksildane on nagunii, midagi enam ei muutu.
Minu vanuses ei juhtu enam mingeid imesid.
Kui seda 30 - ndates ei juhtunud, siis nüüd ammugi mitte.