muidugi ei kadesta keegi endast vanemat vanadaami, kadedad ollakse siis kui enda vanune või kui kõvasti vanem naine paistab tunduvalt noorem välja.

Just nimelt - arukas! See teebki inimese meeldivaks.

kuisma
Milleks see kellelegi nii oluline on, kas vastas istuv / seisev inimene on 45, 50, 55 ?
Miks vanusest üldse vaja juttu teha on ?

Saan aru, küsitakse arsti juures või siis soovib tööandja teada, kui vana tulevana töötaja on, et siis otsustada, kas sobib antud ametikohale või ei.

oluline on see ebakindlatele inimestele. neile on vaja pidevalt kellegi kinnitust, et nad näevad nooremad välja. ja et nad hüppavad kõrgemale ja kaugemale jne. enesekindlal inimesel on kama kaks, kas ta näeb neljakümneselt välja 38 või 42, tal on elus teised prioriteedid kui see, mida keegi kõrvaline ta vanuseks või jalanumbriks pakub.

Mu aasta noorem sōbrants näeb minust ilmselt 10a noorem välja. Ja mis siis? Mind see kuidagi ei häiri.

Mind pisut hâirib ebavōrdsus - ta on terve elu olnud sale ja pisike. Mina seevastu pontsakas. Tema patustamised pole sugugi sagedasemad, kui minu omad, aga ometi ei suuda mina mingi nipiga end 36 nr riietesse mahutada. Ja mis siis??? Peaksin ma seetōttu end kogu aeg süüdistama ja alaväärtustama, et olen suurem? Ei pea ju! Inimesed on erinevad. On tal omad plussid ja miinused, nagu ka minul. Igav, kui kōik oleks ühesugused.
Pōdeda mingi numbri pärast tundub naeruväärne. Pole siiani kohanud kedagi, kes aja möödudes aastaid kaotaks.

Siin oli kunagi üks kivipeaga kivike, kel oli vaid üks õige arvamus ja see oli tema arvamus. Kõik teised olid lollid, saamatud, mõtlesid valesti jms. Vaatleja on samasugune.
Kõige vähem saab kade või õel inimene ise aru oma kadedusest, küll aga paistab see teistele silma.
Vananeme kõik, aga mõned palju kiiremini, teised aeglasemalt ja mõnede jaoks aeg nagu peatuks, muutused on üliväiksed. Kujutage ette, kui klassikokkutulekule saabub naine, kes on teiste kõrval nagu nende laps, kortsuvaba, sama keha mis kooli ajal, mittemutilik riietus ja olek, ja siis kukutakse ohkima, kuidas see võimalik on jne. Iga järgmine saabuja alustab jälle sama jutuga, siis veel järgmine, kuni tekib olukord, kus kogu kokkutulek keerlebki selle ühe naise ümber ja mitte tema ise pole seda põhjustanud. Ei tunne teised end mugavalt ja ei tunne ka see naine end mugavalt, sest millegipärast hakkavad teised rõhutama oma tarkust, arukust, edu jms, üritades sellele nooruslikule omistada just vastupidiseid omadusi. Kogu üritus muutub üheks ärapanemiseks ja peasüüdlane on see omaealistest 10-15 a nooremana paistev naine, kes pole tegelikult millestki süüdi.

Ei kuku keegi ohkima. Vaadake vähem USA filme! Seal on jah eluküsimus, kui vana keegi klassikokkutulekul välja paistab. Reaalne elu on ikka tsipa teistsugune. Ma ei tea, millises seltskonnas te liigute või mis kooli kokkutulekud need on,kus arvustatakse koolikaaslaste välimust ja hinnatakse tema vanust. Ja kus rõhutatakse oma tarkust. Ei ole sellises koolis käinud, ei tea.

Aga tegelikult - on jah selliseid naisi, kellel kogu elu mõte on tema välimus. Muud lihtsalt ei olegi. Ja kui see välimus hakkab ära vajuma, siis on katastroof käes - neuroosid, depressioonid ja ma ei teagi mis veel. Appi - tunnen end halvasti, sest paistan vana välja (no tegelikult olengi ju vana:)).

kui pysikas peab tõesti olema et järjepidevalt kilgata kuidas 20 a tagasi 20 a noorem välja nähti. ja kõik on nii pahad, muudkui kadestasid, täna ka kadestavad. ja see kivipeaga kivike, no krt...

kallid kaaslugejad! anname õige sellele inimesele kellast 11:59 pysikluse medali. ja kivikese seljatamise eest veel teise.

10 punkti Sulle! Üks ja sama käitumismudel tuleb välja praegu, st mis on selle foorumiga juhtunud. Inimesed, kes veedavad siin liiga palju aega lähevad omavahel tõsisesse konflikti ja maad võtab meeletu arveteklaarimine. See hullust sarisittur ajab samuti mingisuguseid vanu kasutajaid taga. Tõesti, see "pysikluse" hullus on nakkav. Ükski teema ei saa mööda minna ärapanemise saatel, nüüd siis jäi kivike ette. Aga ise on lilleke sõnnikusel väljal.

Vananemine ei ole rõõmustav protsess, väga häiriv, kui seda meelde tuletatakse. Probleem ei ole väljanägemises, vaid faktis, et vanusele üldse tähelepanu pööratakse.
Ei nähta inimest, vaid aastanumbrit.

Esiteks pole ma püsikas ja teiseks ei kirjutanud ma endast, vaid oma klassiõest. Seega ei saa süüdistada mind enesekiitmises. Mina näen täpselt nii vana välja kui passis on kirjas, aga nägin ja kuulsin pealt kuidas teised suhtusid naisesse, kes nägi oma east välja tunduvalt noorem. Kivikese egotsentriline eneseupitamine ja teiste mahategemine on silma hakanud.

Mina näen inimeses küll inimest, mitte vanurit ega aastanumbrit. Aga et seda näha, peab inimene end ise armastama, olema avatud, rōōmsameelne, optimistlik ja positiivne.
Vinguvas inimeses ei näe keegi midagi head ja selline hâdaldamine mōjub minule laastavalt.

Tunnen ühte 55-st naist, tema ainuke prioriteet on välja näha Barbi - roosad huuled, siniseks vōōbatud silmad, kriitvalgeks blondeeritud juuksed, solaariumipäevitus ja lumivalge/ erkroosa riietus (mitte, et selles eas värve kanda ei vōiks, aga riietus ei tohiks olla selline, nagu kannavad 16-18a).....iga kord mōtlen, et miks inimene ei lepi sellega, et aastatega peaks nukust saama proua.... Ainuke jutt on moe-ja iluteemad, no tegelikult tüütu ja naljakas.

Aga nagu ma varem ütlesin, mitmekesisus rikastab.

on kõvasti üleekspluateeritud. Mistahes eriarvamuse puhul on mõningatel inimestel vaid üks vastus- sa oled kade! Lihtne ja mugav elukäsitus.

Tegelikult tuleks endalt küsida: kui süüdistan kedagi kadeduses, ihnuses, sallivuses, sallimatuses jne, siis äkki olen ise kade, ihne, liigsalliv, sallimatu?
Psühholoogid väidavad, et inimesed ei omista teistele inimestele omadusi, mis neis endis puuduvad, sest need omadused on neile võõrad.

Kui enam midagi enda kaitseks öelda ei osata, siis järgnebki: olete kadedad. Ja õelad muidugi ka veel. Ütleja saab ise ka aru, et tema seisukohad on jamad, aga taganeda ju ei kõlba. Ja parim kaitse on teadagi rünnak. Nagu eelmine kirjutas: ütleja ise oleks antud situatsioonis kade ja nüüd omistab seda ka teistele.

Olen tuliselt nõus Vaatlejaga: inimeses nähakse ikka tema olemust, mitte eelkõige välimust. Nii et klassikokkutulekul on esimene reaktsioon: ohoo - Anne tuli! Mitte - oi, kui noor ta välja näeb, kuidas see õnnestus, kade kohe, vaadake kõik, meie oleme tema kõrval vanamutid jne. Nüüd tuli Juta - vaata, Juta, kui nooruslik on Anne...... Egas sinna ometi ennast näitama mindud. Aga mine tea - USA filmides ongi mineku eesmärk ennast eksponeerida. Inimese olemus nagu olekski ainult tema välimus ja püüd end nooremana näidata.

Vaatleja ennast erinevate nimede all kiitmas ja õigustamas.

Mis sest vanusest ikka häbeneda, naised ei saagi vanemaks kui 28 ja kõik mis on üle selle see on staaž :D

Ei tea, kuidas teistel, aga ma kardan 50.juubelit, elu olekski nagu läbi ..........
Tekitab meeletut masendust ja õudust ........

oma 50.verstaposti ma pelgasin selle nr. pärast - lubasin endale, et ei tõuse tol päeval voodistki jne. - aga päev nagu iga teinegi jõuab õhtusse ja inimene harjub kõigega.

50. juubelipeo eelarve kulutasin ainuisikuliselt - täitsin ammuse unistuse - Austrias suusakuurortis!

Elad küll edasi, aga mis elu see on, vanaduses........ kõle, kurb, trööstitu.........
See on nii kohutav, et mõtled, tuleks haigus, mis võtaks kiirelt .......
Siis ei pea piinlema vähemalt selles kohutavas ängistavas vanuses .....

to ei no hakkab peale Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Esiteks pole ma püsikas ja teiseks ei kirjutanud m
> a endast, vaid oma klassiõest. Seega ei saa süüdis
> tada mind enesekiitmises. Mina näen täpselt nii v
> ana välja kui passis on kirjas, aga nägin ja kuuls
> in pealt kuidas teised suhtusid naisesse, kes nägi
> oma east välja tunduvalt noorem. Kivikese egotsen
> triline eneseupitamine ja teiste mahategemine on s
> ilma hakanud.

Ah et ei olegi pysikas? :)))Nii pädevale hinnangule on raske vastu vaielda :))) Aastaid kivikesega verbaalset sõnasõda, mis meelest ei kao ja sunnib isegi aega hiljem teist sopaga üle valama, pole tõesti pysiklus, ei ole! ;)))
Mis ajast pealtnägemine ja -kuulmine annab õiguse ja jumalakompleksi otsustada, mis keegi öelduga mõtles, mis keegi tundis ja kuidas seda hinnata tuleb? Miks sa surud oma arvamust kui ainuõiget peale? Ära tule nüüd mökitama, kuidas sa seda ei tee, loe oma teksti selge peaga. Ja eelmisel lehel kiidad küll oma nooruslikkust? Või nüüd ütled, et see pole ka sina? ;)))

rõõm lugeda, et delfi kommentaatorid ei põe kadedust. kadedust ei saa teiste eest varjata, sest see on enneaegsete kortsudena näkku kirjutatud, kes peeglit ei karda, võib ise järgi kontrollida;) mis puutub kellegi nooruslikku välimusse, siis seda ei maksa segamini ajada eelpool toodud sapiste näidetega. oma vanusest nooremana näivad naised ei pea endale labast grafitit näkku määrima ega end beibede kombel roosasse riietama, nad on looduse poolt hästi säilinud. naeruväärsed on minu meelest hoopis veripunaseks võõbatud suudega vanad naised, kes on enda meelest igavesti noored.

Ei mõista hukka 50a naisi, kes tahavad noored välja paista. Vanadus on katastroof.
Ise ei paista noorem välja.

Nüüd on selge, miks mõnel maal naised näokatteid kannavad:)
Ei saa siis mitte keegi öelda, et oled vanem või noorem. Ja kõik tunnevad end hästi eale vaatamata. Seega - loorid ette ja asi ants!

Mina pole püsikas, vaid aegajalt lugeja ja pole teie kurikuulsa kiviksega mitte sõnagi vahetanud, aga on hakanud silma tema üleolev ja irooniline teistesse suhtumine. Nüüd tean, et tema nime ei tohi isegi mainida. Tean nüüd ka seda, et foobiad ja luulud ning kõikide kellekski pidamine on võtnud siin juba epideemia mõõtmed. Kahjuks ei ole ma noor ega näe ka välja noorem ja selle nimel narriks end ka ei hakka tegema.

Jajaa, lugevus paistab, paistab kaugele kohe. Kivike on juba "meie"... Ja nüüd tuleb välja, et näotu ja ebaviisakas haukumine on ka "meie" kirjutatud. Näedsa, kus tehti liiga lugejale, püsivale lugejale, kes kole tihti sõna võtab lugeja kohta.

Loor on tõesti hea mõte, lähenev 50 ajab hirmu nahka, tekitab lootusetust, et kõik ongi lõplikult läbi ...
Tõsiselt kardan seda jubedat päeva.

No siis oled vales kohas. Pöördu psühhiaatri poole. Kui inimene oma vanust kardab ja häbeneb, siis on ikka psüühikahäirega tegemist.

Mitte ei usu, et on naisi, kes vanadust ei karda. Kes rohkem, kes vähem, kes hirmud alla surunud, kes teadvustab.

mutt Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mitte ei usu, et on naisi, kes vanadust
> ei karda. Kes rohkem, kes vähem, kes hirm
> ud alla surunud, kes teadvustab.

Ära pabista, tõmmud mehed vanust ei vaata, niida nagu vikatiga! Vali õige seltskond, mutt!