Lihtsal inimesel on tegelikult õigus. Just niisugused nähtused siin maad võtavad ja ei tohiks seda mitte teha, nüüd on meil ju oma riik ja vabadus, miks me siis sellist rämpsu lubame? Siberiga ei ole siinkirjutajatel ka ka tõenäoliselt suuremat kokkupuudet olnud. Kindlasti on erandeid, aga netikommentaatorid ikka suuremalt jaolt nooremad ja keskealised. Nende vanematel ja vanavanematel ehk tõepoolest. Oleks hea, kui saaksime minevikku maha jätta halva ja kaasa võtta hea, aga ei suuda, noh, pole parata.

sain nii aru, et küsimus on selles, kas võõrriigi võim või oma... mustvalge vastandus iseenesest küll, jah? või mis mõttes räägitakse selle teema all sellest, "mis nüüd toimub"?

Nõus, et võõrriigi võim on must ja vabadus on valge. Aga see ei muuda olematuks head, mis on olnud meie eludes -armastus, laps, naer, raamatud, loodus, huvitavad inimesed - mis iganes:) või halba -vihkamine virisemine jne- mida on ka praegu (ja mitte vähe!)

Et sa teaks - ma olin enne baari kah siin Delfis ja kah Siili nime all, kui ei usu, vaata ehk on arhiivis vanu komme. Üks vana kooliõde tundis mu isegi siin siili jutu järgi ära. Vot ja nüüd olen tagasi. Baari saate kommimine oli rohkem meelelahutus ja muttidega pläramine, siin teised teemad, kahte asja korraga ei saa/jõua...

minu ema elus olid nii lapsed, armastus, naer jne, aga ta ei saanud elu lõpuni üle hirmust uksele koputamise ees - mälestusena ajast, kui koputamine võis tähendada Siberisse küüditamist. Kusjuures ei teda ennast ega tema lähedasi ei küüditatud, aga see painav hirm, see jäi. ühinen teemaalgatajaga.

See on muidugi küll naeruväärne, kuidas mõni seda aega püüab idealiseerida. Nagu siis ei oleks noored joonud ega suitsetanud (joodi muide veel palju rohkem kui praegu)või et siis olid inimesed südamlikud, heatahtlikud, rõõmsad, ausad (lokkav riigivargus!), seevastu nüüd mühaklikud, julmad jne. Kuidagi tuttav jutt, tuletab kangesti tolleaegset ajakirjandust meelde, kuidas NLis ikka kõik oli kõige parem.

ja veel. Täiskasvanud terved inimesed peavad töötama ja palka saama vasatavalt oma võimetele, haridusele ja mõistusele. Aga need, kes ise enda eest seista ei suuda või veel ei suuda, näit lapsed: kui nad satuvad elu hammasrataste vahele, siis nüüd nad nälgivad või on tänaval. Nõuk ajal hoolitses riik selliste inimgruppide eest.
Sarnaseid näiteid võiks veel tuua, mille puhul tahaks, et oleks endiselt nii... Kuigi siililegi selge, et kapitalismis on see võimatu:)

Praegusaegsed noored mühaklikud ja julmad küll pole:) Vähemalt enamik neist.

Ülistajatele: No kas see on näiteks normaalne? Olin umbes 18. Järsku uksekell. Kaks KGB kutti ukse taga. Tulid sisse ja küsisid, mida ma tean A.A-st (lühend siin niisiis ta nimest). Uurisid ja puurisid. Mina, et ei tunnegi. Nemad vastu, et tunnete küll. Jestas, siis nad ütlesid ta HÜÜDNIME JA MA SAIN ARU, KELLEST jutt. Ma ei teadnudki ta päris nime. Oli tahtnud välismaale põgeneda, mul polnud aimugi! Ema oli nii vihane, et sure ära! Jõhker luuramine inimeste järel. Kohutav! Mu vanaisa oli Rajveres ETKVLi esimees, pakuti talle Võsule suvilakrunti, ta ei võtnud vastu, ütles, et ei julge, pärast veel TULEVAD JA VIIVAD MU ÄRA! (Sicerit pidas silmas). Kas keegi vaatas hiljuti YLE TV ja Eesti ühisfilmi kahest kaksikust õest, kes omal ajal ära viidi? Kuigi neid lugusid on jutustatud sadu, ma terve filmi aja nutsin!

aga kahjuks leidab sarnastes teemades alati tüüpe, kes okupatsiooni kuidagi pehmendama ja õigustusi otsima hakkavad, äraandjaid eestlasi meelde tuletavad jne. Vihkan väljendit "kas sellist Eestit siis tahtsime?" . Seda kasutab teatud seltskond- enamasti poluvernikuid-teadvustamata, et meie olemegi ju see tänane Eesti Vabariik, kui ei meeldi, kui ei saa hakkama, mine mujale. Meil on vabadus!
Okupatsioonis ja rahva genotsiidis ei ole võimalik leida ühtegi õigustust, eesti rahva tolerants on olnud niigi liialt suur. Uurige ajalugu, õigustajad. Selline masendav harimatus ja kitsas silmaring oma ajaloo tundmises ongi meie paljude hädade põhjustajaks. Näitena kasvõi valimistel osalemata jätmine inimesed ei teadvusta olulist.

Tõepoolest, ka mind ajab see lause "Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" täiesti vihale. Mul endal elujärg pole kiita, aga mul on VÕIMALUS seda parandada, kui VIITSIN. Vene ajal polnud üldse kellegi mingit võimalust. Ainult teadmine, et elad okupeeritud riigis, VANGLAS KÕRGETE MÜÜRIDE TAGA - kurb ajalugu ja kõik. veel üks pisike põige mälestustesse: läksime kahe sõbrannaga (mina konservatooriumis viiulimängija, sõbrannad samas lavakunstikatedris) ühe Tuglase seltsi inimesega Viru hotelli hommikust sööma. Issand. Jälle kaks KGB kutti nahkpintsakutes juures. Võeti meid kinni. Viidi mingisse trellitatud tuppa. Pinniti, mida me siin teeme. Meie korralikud üliõpilased nüü l...i mõõtu küll välja ei andnud. Absurd. Pigem oli asi Tuglase seltsi tegelases. Küsiti, kus töötame või õpime. Ütlesime, et konservatooriumis. Küsiti, et KAS SELLEL ASUTUSEL ON MISKIT PSITMIST KONSERVIDEGA. Lubati välja lasta visata. Pärast tuli sekretär meile õu järgi ja ütles, et ta KAOTAB meie toimikud ära...

aga siis sul veab ju, nimelt nõukogude võim lagunes ära! Mina näiteks vihkan õelaid inimesi, kes teisi kiusavad, narkomaane ja taskuvargaid. Ei paista aga, et on mingit lootust, et nendest õnnestub lahti saada.

VEABKI, ET LAGUNES ÄRA.
Ehk täpsustaksid, KES kiusab. Miks sa siis ei ignoreeri? Sul on alati see võimalus.

Olen ka lihtsa inimese seisukohtadega päri. Nii ta on jah. Vanasti olid bussid-trammid rahvast täis, aga huumorimeel oli olemas. Nalja sai palju. Lugege endisaegseid meenutusi. Nüüd nohistavad kõik oma nurgas või kaovad kuhugi ära.

Vastupidi - inimesed olid mornid, tigedad ja hallid. Ma ei ole absoluutselt lihtsa inimese seisukohaga nõus.

Nüüd on esmatähtis raha. Tead, et kõik toimub ainult raha pärast. Isegi arste ei saa enam eriti tõsiselt võtta, sest temal on ka esikohal arveleht. Sellega ta tegeleb.

Ei oskagi võrrelda,sest ei ole olnud noor eesti ajal,aga noorus on teadagi rõõmsam periood,mäletan EÕM-i ja tudengiaega ikka väga roosiliselt,tundub,et tänapäeval on noortel raskem.Vanasti sai kortereid lihtsamalt,isegi stipist võis kuidagi ära elada!Aga Nõukogu võimu aega tagasi ei tahaks ja ma ei saa aru,miks ka Delfi foorumis nutetakse taga vene kanaleid,minu meelest võiksid need hoopis olemata olla! Liiga palju venelasi on meie ümber,tööl ja tänaval ja igal pool,see on siis nõuka aja pärand.
Kahju.

Jälle, mis jama see on, et kortereid sai lihtsamalt. Tuhkagi, ainult sissetulnutele anti. Teised "seisid" 20 aastat järjekorras.Samuti telefoni, auto, mööbli jne järejkorras. Olen ise elanud koos venna ja õe ja vanematega ühiskorteris ühes toas 7 aastat, kuni kooperatiivkorteri saime, mille võlga sai veel vabariigi algusaegadelgi makstud.
Ja mingil hetkel ei ole vahet, et asju pole, kuigi raha oleks osta või et asju on, aga raha pole. Kokku teeb sama.
Ma seda aega ei idealiseeri. Tol ajal olin laps ja noor. Kaasa olen võtnud parimad mälestused, mitte sellise hirmsa taaga nagu siil. Vaeseke. Sa vist räägid ka paarikümne aasta pärast sama juttu ja kuni surmani.
Kuid nt vene keelt, eriti uudiseid ja filme ning muusikat ma lihtsalt ei suuda kuulata, kuigi mõnikord oleks sealtki midagi kuulata-vaadata. Aga, ei suuda. (Vene keeles suudaksin asjad ära ajada ja saan enamikust aru.)

Praegu maksab iga asi, iga samm, iga liigutus. Lähed panka(notari jne) juurde pabereid ajama, maksad, astud ülikooli, maksad, lähed arsti juurde, maksad, viiakse haiglasse, maksad. Kes ütles, et abi on nüüd tõhusam. Vusserdis hoopis.
Kes ütles, et praegu on elu inimväärsem.Kui sul tänapäeval RAHA pole, oled suur ümmargune 0. Tänapäeval on tegijad ainult rahaahned nahhaalid, kes käivad hooramajas ja kasiinos maksumaksjate raha eest, ja nende puhul pigistatakse silm kinni.

Ikka läheb jutt igapäevastele asjadele. Aga Eesti ei olnud ju vaba, meil polnud OMA RIIKI - see on asi, miks ma ka kunagi nõukogude ajast ei saa ega taha head rääkida.

No aga kellel vene ajal raha oli? Ainult sahkerdajatel. Ja selle raha eest ei saanud sa la s....tagi. Mis kasu oli sest vene rahast, kui sellega midagi teha polnud? Miks sa arvad, et sa notari juurde ilma rahata pead saama? Ma olen mitu korda ülikooli astunud, ikka mingitel olmepõhjustel pooleli jäänud, kunagi pole maksnud. Ikka tasuta. Ahaa, üks asi võiks olla küll praegu: tasuTA kaugõpe.

Kullakene, vene ajal käisid needsamad riigijuhid samamoodi riigirahade eest lõbustsemas. Või arvad, et need villad kerkisid püha vaimu läbi ? Lenin oli pordumajade alal lausa doktorikraadi vääriline, Talvepalee vallutamise ajal veeti ta hullumajja sanitaride hoole alla rahunema, kuna oli maani täis ja suguhaiguste arsti jaoks oli ta raudselt unistuste patsient.

Mina näiteks arvan, et igaüks mäletab möödunud aegu oma künka otsast. Minul olid näiteks pioneeriajast ainult head mälestused. Lõkkeõhtud, ühised matkad, ekskursioonid. Meile ei maksnud see midagi. Kõik lapsed, kes tahtsid, said osa võtta. Riides käisime nii, nagu kellelgi võimalus oli, keegi ei pidanud kedagi väärakaks. Olime timurlased, aitasime vanu inimesi. Sõitsime hobusega mööda küla ja korjasime vanarauda ja paberit. See oli lõbus mäng. Midagi ideelist me selle taga ei tunnetanud. Praegusel ajal on kõige hullem see narkomaania. Mul on palju tuttavaid, kellel on kodus või suvilas vargad käinud. Lapsepõlvest ma niisuguseid asju ei mäleta. Pimedas ma praegu Tallinna vanalinna minna ei julgeks.

Timurlased! Tule taevas appi! Ja mis kuritegevusse puutub, siis oleks seda palju vähem, kui siia pool miljonit võõrtöölist ei oleks OMAL AJAL sisse toodud. Ja kas sa seda tead, et nende võõrtööliste normpind korteri saamisel oli TUNDUVALT SUUREM kui põliselanikel? Nad said eelisjärjekorras korterid ja said suurema korteri, kui neil OMA NORMIST vähem pinda oli. Hobusega sõita on väga lõbus jah, aga väriseda kodus, kui ema pidevalt ORGANITESSE VAIBALE KUTSUTAKSE ja isa kohta andmeid nuiatakse ja isa peidab end metsas aastaid ja jääb jumala närvihaigeks ja pärast Stalini surma peidust välja ronides ei saa ta oma endises väikeses tööstuses ka TÖÖLISE KOHTA, PEAB KODUST LAHKUMA - KOGU ELUKS PARAKU? (Jutt siis minu emast, ta õdedest ja mu vanavanematest - üks tuhandetest sellistest näidetest Eestis). Mingite odavate komsomolilaagri meluga mind küll näiteks komsomoli ei meelitatud. Jäi ära! Pioneeriks astusin klassis viimasena, puiklesin mis ma puiklesin, lõpuks andsin alla. Aga kaelarätti ei kandnud, purustasin teist kooli pioneerikoondusel - visati saalist välja! Käitumine mitterahuldav. Kusjuures meie kool oli tegelt edumeelne ja tore, koolivormigi ei nõutud ega nende lollakate märkide ja KAELARÄTTIDE KANDMIST. JA koolis EI olnud tavapärast Lenini büsti, mis teistes koolides. Mõnes mõttes ma saan aru, inimestest, kes tollal absoluutselt ei adunud, mis toimub. Ajuloputus oli nii suur, et kui kodus keegi norm juttu ei rääkinud, vaid räägiti sellest, kust saab DEODORANTI ja muud defkat, kui palju maksab vorst ja nii edasi, siis polnudki loota, et peres inimesed kasvaksid, kes asjadest ÕIGESTI oleks aru saanud. Ehh seda kergem oli nende elu muidugi. Aga praegu võiksid siis nad ometi mitte seda aega taga nutta, nüüd, kus kõik on puust ette ja punaseks tehtud. (Kogu see jutt ponud otseselt sulle, poolesajane).

see teema mulle meeldib, vene aja vihkajad koos. olen üle viiekümne, aga kogu südamest vihkan aega, mis minu, mu eakaaslaste ja väga paljude inimeste elu ära rikkus. Mitte üks sekund, minut, ega tund pole ma ENSVd armastanud ja see oli korralik stress. On, mis praegu on, aga vabadust ja eelkõige vabadusest tulenevat stressivabadust hindan üle kõige.

poolesajaline
lõkkeõhtud, timurlased, ekskursioonid? Oi taevas, väike ja lihtsameelseke oli siis sinu maailm küll!

Vabanda, Aga as praegu on OMA RIIK. Kõik on maha müüdud. Eurogi tulekul. Mis meil on OMA? Terevisioon?
Ma vihkan samuti Nõukaaega, aga tõesti..

N45-le:

"Liiga palju venelasi on meie ümber,tööl ja tänaval ja igal pool,see on siis nõuka aja pärand."

Kas sulle meeldiks rohkem, kui venelaste asemel oleksid türklased, araablased ja päris mustad nagu mujal Euroopas e. siis Euro-aja pärand?
Venelased pole meist nii erinevad ja nendega tuleme toime. Kas ka eespool mainitutega? Tuleta meelde hiljutisi Prantsusmaa sündmusi.

Vot just Siil, tasuta kaugõpe oleks ka tore - näed leidsidki midagi:). Kuigi siililegi selge, et tasuta ei saa peksa ka:). See kui mingit plussi näed, ei tähenda, et nõuk aega tagasi tahaks.
Ja tol ajal ei pidanud kodus sugugi rääkima ainult deodorandist, näit minu kodu oli raamatuid täis vanemad haritud (üks kunstniinimene), ka siis sai lastele näidata õigeid suundi elus (igal ajal saab ja peabki). Või mil moel muidu on keskealiste põlvkonnas praegu olemas väärt inimesi?:) (Ei pea silmas ennast!):).

Viimasele kommenteerijale: aga varsti ongi venelaste asemel võõrtöölistena türklased, araablased, mustad (ja rohkem kuritegevust).

N45-ga olen nõus: "Ei oskagi võrrelda,sest ei ole olnud noor eesti ajal,aga noorus on teadagi rõõmsam periood,mäletan EÕM-i ja tudengiaega (ka üliõpilasmaleva aega!) ikka väga roosiliselt,tundub,et tänapäeval on noortel raskem....Isegi stipist võis kuidagi ära elada!Aga Nõukogu võimu aega tagasi ei tahaks"

PS. Minu vanaema oli Siberis, aga isegi tema, mitte kunagi, ka peale seda üleelamist polnud selline viu-viu-ving-vihkan-vihkan nagu paljud on siin ja praegu.

Lugesin ja lugesin... Sain kah targemaks. Mina mäletan vene ajast põhiliselt seda, et kali maksis 3 kopikat, seda müüdi kollasest ümmargusest tünnist ja eskimojäätisel oli ka kollane glasuur. :) Ja mina olin ka pioneer, aga rohkem sellepärast, et ei viitsinud vaielda nendega. Pealegi, sel ajal (või lihtsalt meie koolis?) ei võetud seda enam nii tõsiselt. Propagandat mäletan muidugi, see oli minu jaoks siiski rohkem naljakas, ja seda räägiti, aga ei usutud, ka õpetajate poolt nii.
Õnneks ei ole ise mingi tagakiusamisega kokku puutunud, ma oleks siis tõenäoliselt siin Siili mõttekaaslane kohe. Ma ei suuda kannatada mingisugustki ahistamist või tagakiusamist, lähen kohe kurjaks. :)
Aga seda peab küll ütlema, et väärtushinnangud on muutunud. Loomulikult oli propaganda nõme, ja see pidev NSVLiidu kiitmine, aga praegusega võrreldes, kus juba lasteaialapsed raha kõige tähtsamaks peavad... Vanasti armastati ikka vanemaid, loomi, lapsi, sõpru, nõukogude liitu ja Leninit. Lugege mingeid vanu veneaegseid raamatuid, pilgeni täis sangarlikke vene noori, kes kõik armastavad lapsi ja vanureid ja sõprust ja vendlust. :) Need ju kõik plussid. :) Nüüd aga räägitakse igal pool ainult halvast, krimi ja kodutud ja narkomaanid ja... õudne. Heast räägitakse liiga vähe või ei räägi üldse keegi. Lapsed aga kuulavad ja õpivad. Ja imiteerivad. Õpivad käegalöömist ja hirmu.
Kurb.
Teen ettepaneku olla täna hästi positiivsed ja aidata, kui kellegil abi vaja on, mitte ainult hädaldada ja kaasa kurta. :)

Ei saagi praegu aru, kas oled irooniline või oled täna tõsine. No aga kas see võlts kodumaa-looma-lapse-Lenini armastuse plära ei olnud ÕÕVASTAV?