Minul on palju töökohti olnud, nii häid, kui halbu. Eks siis alustan nende halbade väljatoomist oma alateadvusest ja prygikasti viskamisega st siia postitamisega.
Esimene halb töökoht oli piimatooteid valmistav ettevõte. Koht muidu norm aga mu proletaarlastest töökaaslased olid täiesti kindlad, et kui ma keskkooli lõpetan, tulen sinna tśehhi ja võtan neilt nende töö. Arvata võite, mis õhkkond seal oli +
yks vanamees, kes soovis just noort naist endale võtta ja arvas, et äkki mina olen see. Ja suviti, kui oli õllesummer või mõni muu lihtrahvaläbu, olid töötajad enamuses kadunud, eks ma siis alaealisena tegin tööd u 12-13 tundi päevas lubatud 6 tunni asemel:) Noh aga raha meeldis.
Siis tegin tööd mitmetes vanalinna baarides ja restoranides. Neid oli nii häid, kui ka halbu. Siin juba niimetatud Ale koki pubis töötasin ka mina, kuid pärast 4 kuud sain kinga. Millegipärast olid sealsed ylemused kindlad, et baaridaamid jms tegelased kogu aeg varastavad. Töötasin ka vanalinnas ühes Kreeka restoranis, mis tagant järgi vaadates oli üks potjomkinikylanduse tippsaavutus. Kallid 300 kroonised praed, mida konkreetselt valmistati külmutatud saastast, peale pandi rohkelt maitseaineid. Meie ettekandjad olime n'ljas ja seda oli ka ylemuste koer. Ise nad vist ei söönudki, naisel oli varastamismaania ja kiivusluul. Kogu aeg syydistati vargustes, aga ei olnudki ju midagi VARASTADA? Kylmunud jamps kylmikutes ning odav alko, ma olen peaaegu, et karsklane aga ikka syydistati joomises ja vargustes ja asi tipnes, kui see naine väitis, et mina magasin ta vanamehenässiga.... See oli kõik, tulin tulema ja nõudsin palga välja. Naisele see ei meeldinud ja ta telefonis ähvardas mul jalad alt lõigata, selle näruse palga pärast, peale selle oldi sellest summast maha arvestatud ka kolm minu "varastatud" suppi ning ettekandjariiete laenutus 200 EEKU kuus. Moodne orjapidamine aga vene tüdrukud olid sellega nõus. Ülemused olid ka venelased.
Eks ma tädikest vastu ähvardasin, et lindistasin kõne ja teen politseisse avaldusse, siis hakkas kartma. Siis töötasin kasiinos aga sai öistest vahetust siiber ja tulin tulema kuna seal oli igav ka aga pärast üks mu endine töökaaslane rääkis mu uues jubedas töökohas, et mind lasti lahti, kuna tema kaebas ülemustele. Siis käisin proovipäeval Ecolandi hotelli restos ja teistkorda enam ei läinud sinna, sest
seltskond ja stsenaarium hakkas samasuguses kujunema, kui Kreeka restos. Sain ülikooli sisse ja asusin õppima, ning töötasin yhes restos. Sealne omanik oli hambutu jota, kes õhtuti kaanis baaris end meelem'rkuseta olekusse ja baaridaamid talutasid teda taksosse......Mina meest kunagi ei taluta. Muidu see oli enamvähem väga tore koht aga "must palk" ja pidin varsti maksuameti kohtuprotsessis selle ettevõte vastu tunnistama. Rääkisin nii nagu oli päriselt. Kohtus ettevõtte advokaat ütles:" Teie nöol on tegu väga ebastaabilse töötajaga ja teil halb maine, kuidas tee ikka endale uue töökoha leidnud olete?" Vastasin : "Minu kriteerium oli üks töökohavalikul ja see oli Ametlik palk". Rohkem see advo kohtus ei küsinud. Siis küpsetasin 9 päeva Prismas pizzat ca 13 tundi päevas ja mind päästis ainult toidumürgitus. See oli jube koht, kõik röökisid ja karjusid üksteisevõidu. Loomaaed missugune ja ma ise ei soovinud selle liikmeks saada. Olin hommikusöögi admin ühes hotellis. Sealne graafik aga oli selline, et töö ilma puhkepäevadeta ja kella 06.30-10.00 . Kaks kuud ja ma olin omadega võhmal ja palk oli ka niru, veel sain raamatupidaja käest sugeda, et odavalt riides käin.......
Järgmises töökohas sain raseduse pärast kinga aga tänu Töökaitseametile sain tagasi ja KOMPENSATSIOONIGA. Pärast LHP ei läinud sinna tööle ja unistasin erialasest tööst. Aga lapse tõttu tuli tööd teha sekretärina ja siis sattusin ühte keskmisesse arvutifirmasse jooksupoisiks st uksehoidjaks. Sealne minu viga seisnes selles, et olin liiga lõbus, kõrgharidusega ja lapsega. Seda kõike need karjäärimuttid polnud. Pärast 4 kuud ootas mind lahtilaskmine, sest nende oma jope tahtis tööle. Siis olin 2 aastat raamatupidaja toredas ettevõtes aga pakuti erialast tööd koolis õpetajana. Ohoooo ja ma läksingi sinna maakooli õpetajaks.... See oli tõeline pea ees vettehyppe. Hommikul ärkasin kell 04.00 et tunde ette valmistada. Ühesõnaga maksimaalne tööpanus pluss minimaalne tasustatus. Klassid anti mulle loomulikult nõrgemad aga samas olid need sellised lahedad lapsed, kuigi ja strateegiaid nende ohjes hoidmiseks tuli väljamõelda ja töötada. Tasapisi aga nägin missugune pedagoogiline ussipesa mu ümber ussitab ja mädaneb. Pärast 1.aastat vaatamata vanemate ja õpilaste soovile minu lepingut ei pikendatud. Leiti endaväärne irooniline vanamees. Terve suve rassisin hulgilaos tõstukiga ja raha tuli nagu raba aga soovisin ikka õpetada. Siis olin linnas õps aga peale 2 aastat töötamist, kool suleti .Uue loodava kooli direktor kutsus mind töövestlusele ja kukkus sõimama, et ma olen.....ta teab j,,, "Kas mul on moodne haridus ja tema ei usu jne, jube mutt, õnneks läks ta nii ülbeks, et keegi teda taluda ei suutnud enam ja ta lahkus. Mina sinna tööle ei läinud. Sain parema koha. Kui keegi suutis selle loo lõpuni lugeda, siis tänan teda.