On suur mure. Ütlen kohe, et kirjutan vale nime all, sest häbi on, kuigi ise ei ole ju milleski süüdi. Ei oska kusagilt mujalt nõu küsida kah - vaatasin pisut siin foorumites ringi; ei oska kusagil teemat üles võtta. Asi selles, et 8 kuud olen elanud uues elukohas; seni oli kõik okei; nüüd on mul umbes 3 kuud olnud "õnn" omada alkohoolikust naabrit. Jah, mitte niisama joodik, vaid tõsiselt haige inimene, alkohoolik. Kui siia kolis, oli tsüklis; siis olid kiirabid, haigla jne. Järgnes 1,5 kuu pikkune kaine periood; nüüd on jälle kaks ja pool nädalat joonud. Täna hakkas karjuma, et sureb, sureb; helistasin kiirabi välja; need tulid, tegid süsti ja kõik. Nüüd on ta juba mitu tundi halanud, et vii mind palun haiglasse, ma suren, ma suren!! ---

Ta on ju mulle täiesti võõras inimene, ; olen isegi mõelnud, et oma pereliikmega oleks lihtsam (??); viskaks kasvõi ämbritäie vett talle pähe!! Aga mis ma teen võõra inimesega, kes karjub ja abi palub?? Kas keegi teab, kas mingi organisatsioon või asutus tegeleb sellistega?? (Haiglasse kah joomase peaga ei võeta). Kirjutasin vallavalitsusse abipalve; seni pole keegi kõssanudki. Kui ise nädal aega kodunt eemal olin, oli kogu aeg hirm, et paneb äkki maja põlema (tohutusuur konidehunnik vedeles lausa põrandalaudadel). Sotsiaaltöötajat olen kah välja helistanud; tuleb, käib. vaatab, aga temagi ei saa midagi teha. Hea küll, kiirabi on küll tulnud, süstinud, aga ega kiirabigi sellist kaasa ei võta, kes lausa surma piiril pole!! KUHU MA PEAN PÖÖRDUMA?? Kas keegi oskab nõu anda?? !!

Ma usun, et sa oled niigi juba rohkem teinud, kui enamik meist iialgi viitsiks mingi alkaši heaks teha. Üldiselt ma arvan, et ega sa ei saagi rohkem midagi enam teha. See on haige inimene ja nagu tundub, lootusetu juhtum. See, et ta su korteri põlema võib pista, on küll päris karm... mis selle vastu ette võtta, kindlusta ära näiteks? Just tulekahjude vastu. Rohkem ma ei oska midagi soovitada. Oled niigi väga hea inimene olnud, aga on kahjuks asju, mida me muuta ei saa, eriti just teiste inimeste ja nende elude juures...

ega sa ise kah päris korras ei ole. Ja kui sa oma sugulasele saaksid ämbritäie vett visata pähe, miks sa siis temale ei saa? Kõikidel inimestel on probleemid. Koli siis välja sealt!

muidugi on jama, et põlemapanemise oht aga ikkagi: ära tee tegemist, ela oma elu.

esimesele vastajale aitäh! Aga - ma juba eeldasin, et tuleb pilkavaid suhtumisi laadis, miks sa siis elad seal! Valisin selle korteri pika otsimise peale; tegin oma kätega remondi (mees kahjuks enam hauast appi tulla ei saanud); sättisin valmis kena pesakese. Kõik meeldis: vaade aknast; asukoht linna-maa piiril kohe; naabrid; töökoha võimalus läheduses... Sinul on hea soovitada ja parastada, et koli siis välja!! Ma ju alles 8 kuud elan siin! Ja kuna olen pärit kainest perest (mitte iial ei näinud lapsepõlves ja hiljem oma isa joomas! Ta vist isegi sünnipäevalauas tõstis esimese pitsi lihtsalt viisakusest!), siis olen hämmingus; ei oma kogemusi eriti, mida teha?? Aga teine kommnteerija kohe tuli, luges, nägi, teadis, kuidas asi on!!!

ma ei tulnud siia virisema - pole selline tüüp üldiselt. Mõte oli selles, et KÜSIN, KAS KEEGI TEAB , KUHU ASUTUSSE VÕI ORGANISATSIOONI PÖÖRDUDA??? Loomulikult elan ma oma elu edasi, aga päris raske on elada, kui tahad peale tööpäeva rahus kohvi juua, lugeda, sõbrannadega meile vahetada, aga koridoris kisendab keegi appi, et sureb! Ma ei jätaks ka võõrale koerale abi andmata, kuidas siis inimesega teisiti käituda???

linna või valla sotsiaaltöötaja poole ehk? neil peab mingi lahendus pakkuda olema neile, kes oma eluga hakkama ei saa.

Vb tõesti sotsiaaltöötaja poole. Ja eks seal osatakse ehk ikka öelda, kuhu peaks pöörduma, kui see polegi õige koht.

Ja ära pane neid "koli ära" inimesi tähele. Nõmedikke on alati olemas olnud ja on ka edasi ning pole midagi parata,

aitäh, mari! Sotsiaaltöötajat olen juba kaks-kolm korda tülitanud. Ta on sõbralik vastutulelik daam, aga ikkagi; ütleb, et tema ei ole kohustatud purupurjus inimest haiglasse viima. Ja pealegi: Jämejala ei võta joobes inimesi vastu!
Naabril on samasugune õigus elada oma isiklikus korteris kui minulgi - nii et kõik on JOKK. (= juriidil. korras). Vallavalitsus teab-tunneb oma valla inimesi, aga ega neilgi korterite jagamise baas ole! Isegi kiirabitöötajad, kes täna siin käisid, ütlesid, et me teame teda väga hästi; ei hakka ta surema midagi... Vott nii on lood.

Sa ära ole selline abistamissõltlane. Kindlusta oma korter ära, siis võib ta selle ju põlema panna, saad vähemasti otsast alustada. Ja kui karjub trepikojas, et sureb, keera muusika valjemaks ja hoia uks kinni. Surgu, see oleks kõigile kergenduseks.

Miks sa peaksid põdema mingi jätise pärast? Ma saan aru, et inimesega üks kord juhtus, andsid abi ja kõik. Aga kui niisugune tramburai sul alailma käib, siis hakka mõtlema, MIKS sa nii ideaalses kohas maa ja linna piiril, imekauni vaatega kohas, leidsid TÜHJA korteri...

Ära ela võõrast elu, ela enda oma - ja kui ei saa elada, siis tõepoolest tuleb ära kolida. Jutt, et ma olen nii hea inimene, et kohe pean jotal kätt hoidma - sorry, oled üksik ja otsid ilmselt endale rakendust töövälisel ajal...

Ära pane pahaks mu karmi kõnet, teinekord on lihtsalt vaja inimest raputada, et ta aru hakkaks saama.

olen eelmisega täiesti nõus
need suured surejada elavad veel sinust ka kauem, joodikud on väga vastupidavad

muidugi ta kisab, kui on teada, et hea naaber tuleb aitama

No aitäh muidugi, tädi Maali, aga nii karmi kõnet poleks vaja olnud! Ma ei ole "abistamissõltlane"; teen seda, mida iga teinegi minu asemel oleks teinud (kutsusin kiirabi jne.). Ja kuna tema korter haiseb praegu nii hullusti suitsu, viina, okse ja kuse järele, siis ma ei kipugi eriti abistama. Olen täiesti terve närvisüsteemiga inimene; mul on hobbid, sõbrad, töö, lapsed; aga see on ju loomulik, et pean pisut valju lärmi lööma!!! Muidu mõeldakse, et kõik on okei; ta ei nuta ega käi küsimas-kaebamas - järelikult kõik korras.
Muide, kas sina koliksid nii kergesti ära korterist, mis asub maalilises kohas, järve ääres; mille oled oma kätega re montinud, sisustanud, seadnud; millega oled harjunud juba???
Head ööd!!! Ja aitäh kõigile kirjutajatele!

Ära tee sellest idioodist välja. Ma saan aru küll, et sa oled ilmselt natuke vanem naine, kellel mees surnud, lapsi pole ja tahad ennast kasulikuna tunda.

Teinekord ära tülita selle joodiku pärast mitte kiirabi, vaid politseid. Viivad ta kainerisse paariks päevaks ja saad rahulikult olla, võib-olla kui sageli politseid kutsud, tehakse temaga ka midagi, korduva avaliku korra rikkumise eest paar kuud aresti või midagi säärast. Küllap siis jälle kaineks lööb.

Mida sa kutsud sellisele segijoonud jopakale kiirabi?! Politsei tuleb kutsuda, ma küll ja küll oma elus lasknud purjus naabreid koridoridest minema vedada.

Kutsu võsapeeter, kyll see sul asja korda ajab:)
Viimasele - tal on ju lapsed!:)
Palju edu!

Jälle hommik. Öösel veel üks soovitus tulnud, aitäh! Aga politsed olen kah kaks korda melidega pommitanud juba - siis, kui pidin nädalaks ära sõitma, palusin, et politsei vahepeal vaatamas käiks, ega maja põlema pole pandud!! Endal oli pärast piinlik, et tülitasin. Ega politsei kah mõni "lapsehoidja" ole!
Nad tulevad siis, kui keegi juba aknaid katki viskab või märatseb! Naaber aga ainult joob, korter sita-, okse- ja kusehaisu täis, ning mingil ajal (nagu praegu, kui 2,5 nädalat jutti joodud!) hakkab karjuma, et sureb, sureb!
Otse LOOMULIKULT oli õigus sel soovitajal, kes ütles, et koli minema! Aga kuhu???? Soovitaja, ütle, kas Sinul on müüa mõni korter, mis oleks inimväärne (ma ei mõtle siin all tingimata mugavustega tuba); odav ja... ilma joodikuteta??? Ei ole ju!!! Jäin peale mehe (elukaaslase) surma majanduslikult väga raskesse seisu. Ma ei virise, juba ütlesin. Aga selgitan olukorda. Elukaaslane, kellega olime koos 7 aastat talu pidanud (ka mina panin kõik oma säästud ja raha talusse - ikkagi oma kodu ju!!); suri äkksurma (infarkt); keegi ei osanud seda oodatagi. Inertsist elasin talus veel kaks aastat (oli ju vaja, et keegi loomu hooldaks, maja valvaks jne. - kõik jäi ju pooleli). Kui mehe sugulastel talu kättesaamisega kiire hakkas, pidin endale ise uue eluaseme otsima; täiesti ISE hakkama saama. Olen ju alati selline "tubli tüdruk" olnud! Ikka saan hakkama!!! Elus ei tohi iial viriseda! Kõik, mis ei tapa teeb tugevaks! Kõik katsumused, mis sulle peale pandud, on millekski head!!! Ja NIi Edasi. Jäin ilma rahast, kodust, toredast kaaslasest... kõigest. Vott nii. Loodan, et midagi muutub paremuse poole - on ju selline situatsioon (naabriga) kestnud ainult 3 kuud......

joodikutega aitab ainult karm käitumine, mitte abistamine. Omast käes tean, üks vana naaber, ise veel naisterahvas, kolm-neli korda aastas langeb tsüklisse ja siis olin mina esimene, kelle ukse taha ta kasvõi kell 6 hommikul tuli viina nuruma või natukene hiljem raha peos ja palvega, et käi poes ära. Pikalt oli mul lihtsalt kahju tast, lõpuks hakkas üle viskama, sest korra annad talle peaparandust ja see hull jätkab 2 nädalat järjest niimoodi igal hommikul ja kui kaine periood on, siis vaat', et ei ütle teregi enam.
Saatsin ta nüüd väga karmide sõnadega ukse tagant ära, loodetavasti enam mind ei tülita. See trall käis meil ikka aastaid siin. Nii, et avalikult läbisõimata ja ignoreerida neid. Hakkavad nad jah kohe siin surema, sellised veel topelkoguses vastupidavad tüübid - ei kujutaks ettegi, kui ise peaks kasvõi 3 päeva selliseid koguseid lakkuma, oleks ammu ise surnud.

Tere sinulegi! Aga see oleks vist juba liig??? Ma ei tahaks iial, mitte iial saavutada "tuntust" sellega, et ... (sest
võsapets tahab ju siis kõigi nabritega kah rääkida!).
Nii et: suu pidada ja edasi teenida!! Õnneks on mul säilinud huumorimeel ja kriitiline pilk iseenda suhtes, seega pole kõik veel kadunbud!!! Ilusat päeva kõigile!!

* Ja naistele soovitan: alati, kui plaanite mehega pikemat kooselu, abielluge ametlikult!! Registreerige ametlikult! Muidu võib juhtuda, et mehe surma korral olete "mittekeegi" ja jääte kõigest ilma!!!*

Kas rohkem naabreid ei olegi selles majas?Võibolla oleks abi ühisrindest?Rohkem nimelelisi avaldisi politseile ja kiirabile...Aga kui naaber järjekordselt röökima hakkab...viska talle karbike lauale ja ütle otse,et rotimürki aitab tal oma piinad lõpetada,sest joodikut parandabki vaid haud...siiski olen ka kindel,et tema elab sinu ka üle.Igaks juhuks kindlusta siiski korter ja ära suitsuandurit unusta.Ehk kauni vaatega korter kompenseerib selle põrgu siiski.

Teisi naabreid pole. Üks naine, kes varem siin elas, tahab küll tagasi tulla; siis vähemasti saame teineteist paluda "hullu" valvata,
kui ise vaja mitmeks päevaks ära sõita! Kaks ülejäänud naabrit käivad teisest välisuksest ja nende asi pole üldse, kuidas siinpool lood on. (Loomulikult nad teavad; poetavad mulle sõbraliku sõna, aga see on kõik).

Aga mis sa siis tahad, et me siin teeme? Tunneme Sulle kaasa, aga hakkab Sul sest kergem? Kui hakkab, siis ilmselt ajutiselt. Ehk tunnemegi, olen ise ka joodikuga ühes majas elanud, kusjuures kivimaja, ent puust vahelagede ja puutrepiga, igal ööl olin hirmul, et paneb maja põlema ja eriti siis, kui ühel hommikul koridori pühkides leidsin trepilaudade vahele "kustutatud" konisid - eks ta ise või keegi kambameestest kimus trepikojas suitsu teha.

Kui see on naabri enda korter, mitte üürikas või sots.pind, siis pole teha suurt midagi. Kui naabri korteris haiseb, siis jumala eest, ära käi seal. Hoia eemale. Ilmselt hoiavad ka kõik teised ning jota on nüüd avastanud kedagi, kellele tema "kannatused" korda lähevad.

Ma ütlen Sulle, et ära räägi siin "iga inimese" eest :) Iga inimene jätaks tõenäoliselt jota sinnapaika, karjugu, eks ükskord väsib. Esimene kord kutsuks kiirabi - okei, olen rumal ega näe inimese sisse, kui suur ta häda on - aga edaspidi enam mitte. Kui inimene on üks kord eksinud ja hätta sattunud, siis peab teda aitama, aga kui hädasolemine on tema eluviis, siis viljelegu seda omal vastutusel.

Kui see on joodiku ENDA korter, siis ei saa teda seal eriti korrale kutsuda ühti. Ise teab, kas kuseb nurka või mitte. Mingit ühiskondlikku käendust siin ei rakendata. Paraku, seda viga ainult haud parandab.

tere jälle!! Mu viga paistab olevat see, et kirjutan paljusõnaliselt?? Alguses püüdsin situatsiooni selgitada; sest nii kergesti tekib ju valestimõistmisi (a la oled ise loll ,elad seal jne.). Nüüd siis kordan lühidalt, MILLEKS ma foorumisse tulin. Küsimus oli:
* Kas on tänases Eesti Vabariigis olemas mingi organisatsioon või amet, mis tegeleb selliste haigete inimestega?*
Tegelikult sain ju mitmeid vastuseid (vallavalitsus, politsei, sotsiaaltöötaja). Tädi Maali, ma hindan su toredust ja rangust, aga sa vist ei lugenud mu kirju korralikult läbi! "Lohutuse saamiseks" on mul sõbrannad ja head tuttavad. Siia Delffi ma küll lohutust otsima ei tule!! Aitäh!

Elan "annest" mõned majad edasi. tunnen teda kyll alles 8 kuud, aga võin öelda, et ta on tore naerunäoga naisterahvas, energiline, kiire, alalõpmata teeb-toimetab midagi. Kohe kolides värvis ta oma rahade eest ära trepikoja ja trepi; riputas trepikoja akendele kardinad, pesi aknad jne. Seda polnud varem vist keegi 30 aastat teinud! Sõbrannad käivad vist rohkem tema käest lohutust otsimas. tema eriti ei kaeble. Joodikuid ta vist jah elus pole näinud. paar korda kui tahtis ravimtaime mikstuuride jaoks viina osta (ta tegeleb taimedega), palus minul tuua. et häbi on, kuidas ma lähen viina ostma? Seletasin siis talle. et ega viina ostmine veel joodiku märki otsaette ei pane. mul endal lapsed, viin on kompressiks ja külmetuse raviks alati kodus.

Elukaaslase sugulased tegid talle jah pätti. ta tegi sääl talus õüudselt tööd. mingi 6-7 aastat. Ja jäi tühjade kätega.

Ega vist ei ole taolist organit, mis aitaks neid, kes ise ennast aidata ei taha. Iga jota peab ise abi otsima (võõrutusravi või anonüümsed alkohoolikud). Avalikus kohas joojate ja lärmajate ja öörahu rikkujatega tegeleb politsei - aga korraks vaid, olukorda see ei muuda. Hooldusasutused kah joodikuid võtta ei taha (kui on vanainimene), ja kes taolise eest maksaks, vald?
Muidugi korteriühistustes võib taolised joodikud, kui nad on pikaajalised maksevõlglased, suure asjaajamise tulemusel välja tõsta, korter sundmüüki, võlad maha arvestada, raha jotale pihku ja aidaa... Kas teie joodikul on pikalt kommunaalid maksmata?

vist mitte... veel. Ta on ju alles 3 kuud siin olnud. (Korter kuulus tema emale, seisis aastaid tühjana). Alkohoolik ise elas aastakümneid kusagil mujal (vist Raplas??). Talvel, kui ta siia koliti (siis oli ta kah parajasti tsüklis; sõbrad aitasid kraami tassida); sosistas üks abiline mulle: Proua, mul on kahju, et te sellise naabri saate!

Siis läks mul see lause ühest kõrvast sisse, teisest välja; mõtlesin, et mees on naisest lahkumineku pärast lömmis; elukoha muutuse pärast stressis jms. MA KIPUN ALATI INIMESI ÕIGUSTAMA; tuleb ju osata mõista; mitte ainult HUKKA mõista!!!

Tõesti ei osanud arvata, et ta mitte ei tarvita alkoholi, vaid on alkoholismihaige...
Rapla kandi inimesed, kui keegi tundis selle mehe ära, vastake mulle! Kui pikalt ta kaine olla suutis?? Ta on kaine peaga ääretult tark mees - arvutite asjatundja. Ma ise küsisin talt kah vahel nõu, kui arvuti "kinni jooksis". Pikka kasvu; istuva eluviisi tõttu tüsedusele kalduv, vanus vist 51.

Ma olen Su kirju, armas Anne, päris hoolega lugenud, sestap ütlengi - sellistele inimesetele nagu Su naaber, on osavõtlikkuse näitamine nagu vesi veskile. Ma saan ka aru, et ma tige tundun, aga mis sellest. Peaasi, et Sa mu poindile pihta saad.

Sa võid olla kui tore inime tahes, aga ega sellest muutu jätisest naaber paremaks. Sa teed endale ühe mure juurde, olete naabrinaistega isegi valvetiimi kokku pannud, et joodiku tegemisi jälgida. Aga te ei jõua teist inimest ööpäevaringselt valvata, ärge endale võtke sellist mõtetki pähe. Ja kui jota ikka viimaks kuradeid kartes tule nurka teeb, saate endile tuhka pähe riputada, et halvasti valvasime... Kindlustage endid, kontsentreeruge endile ja hoidke jotast eemale. Keegi ei ravi tänapäeval inimest sunniviisiliselt, keegi ei paiguta inimest vastu tema tahtmist kuhugi. On üks suur vabadus... ja paljude jaoks polegi see vabadus enamat teha kui nurka kusta.

Pisut elutervet panetumust tuleks selles situatisioonis ainult kasuks.

Tead, anne, sa oled vist ise ka diagnoosiga inimene. Kindel, et see linna ja maa vahel asuv kaunivaateline korterelamu Jämejala haigla pole? Või Raja haigla? Mõlemad linna piiril...

Kui naaber koridoris lõugab, helistad politseisse ja ütled, et koridoris on juua täis ja karjuv inimene. Siis nad viivad ta kainenema. Kirjutasid politseisse e-kirja...? Napakas oled või? Politseisse helistatakse, seda kõigepealt.

Varsti see su armas naaber näiteks vägistab su ära või annab nuga, nii et parem karta kui kahetseda, eks.

Joodikut parandab ainult haud.
Kahjuks otsivad joodikule abi teised pereliikmed või tuttavad, naabrid.
SEni, kui joodik ei tule ise äratundmiseni, et tal on probleem, poleks vaja kellelgi sekkuda.
Korrarikkumise korral politsei.

Kas tõesti on olemas selliseid inimesi, nagu teemaalgataja?
Politseile e-mail:-O Täielik tase ikka.
Kui räuskab, siis HELISTAD politseisse, muud ei saagi teha. Mingit sundravi sa ei saa talle organiseerida. Keegi ei vii teda vägisi kuhugi.

noh, tulin, nägin, lähen. On toredaid inimesi, kes püüavad nõu anda; aga on ka teisi, kes rängalt solvata oskavad! Sorry , ma ei ela linna/maa piiril VILJANDIS; läheduses on ka teisi väikelinnu. Jämejalat mainisin enne seepärast, meie joodikud nähtavasti kuuluvad Jämejala haigla piirkonda; st viiakse sinna, kui ikka tõesti surema hakkavad...

Teisele ilkujale. MIKS te, inimesed, ometi igast sõnast (valesti) kinni haarate??? Loomulikult olen ma politseisse helistanud, kui vaja. Väikestes kohtades inimesed lihtsalt tunnevad üksteist; ka meie politseis teatakse mu naabrit. Asi oli selles, et tookord, kui töö asjus nädalaks ära sõitma pidin; SAATSIN LAUPÄEVA ÕHTUL ENNE ÄRAMINEKUT KONSTAABLILE IGAKS JUHUKS VEEL E-KIRJA. Laupäeva õhtu, inimene perega koos, võib-olla saunas - kas teile meeldiks, kui teid sel ajal tööasjus tülitatakse (helistatakse)? Tuletasin talle meelde, et jään nädalaks pealinna ja et sõitku siis vahepeal mööda, et meie naaber üle vaadata!!

Ma tean, et mu viga on paljusõnalisus (kirjas!); aga kuidas teistmoodi ma saan selgitada asju inimestele, kes nii TUHMID on?!!

Muide, olen varsti 60 ja seega just erilisi teenimisvõimalusi enam pole, et uut korterit osta. (Sellesama remondi peale kulus isegi hiiglaslik raha - mu viimane. Õnneks on mul veel töövõimalusi!) Nägemiseni!

õde elvast helistas mulle, oli su naabrimurest lugenud. et kuna elan raplas. et kas tean sellist tüüpi. ise poleks osanud siia lugema tulla. ei oska eriti arvutit kasutada. poja oma. Ma vist tean küll seda meest. kui kirjeldus vastab tõele. kas nimetähed on SP? kuna endal arvutiabi vaja pole. ei tea teda arvutiasjanduse poole pealt. aga tal olevat olnud küll tuba arvuteid ja muud apartuuri täis. naine viskas välja et joob. neid joodikuid on palju ju. aga ta jäi silma sellega. et teised joodikud lühikesed. tema pikk hakkas koledasti silma.kui purjus oli. nõu anda ei oska. loodan. et sureb ära ehk. siis rahu majas.