Jälle hommik. Öösel veel üks soovitus tulnud, aitäh! Aga politsed olen kah kaks korda melidega pommitanud juba - siis, kui pidin nädalaks ära sõitma, palusin, et politsei vahepeal vaatamas käiks, ega maja põlema pole pandud!! Endal oli pärast piinlik, et tülitasin. Ega politsei kah mõni "lapsehoidja" ole!
Nad tulevad siis, kui keegi juba aknaid katki viskab või märatseb! Naaber aga ainult joob, korter sita-, okse- ja kusehaisu täis, ning mingil ajal (nagu praegu, kui 2,5 nädalat jutti joodud!) hakkab karjuma, et sureb, sureb!
Otse LOOMULIKULT oli õigus sel soovitajal, kes ütles, et koli minema! Aga kuhu???? Soovitaja, ütle, kas Sinul on müüa mõni korter, mis oleks inimväärne (ma ei mõtle siin all tingimata mugavustega tuba); odav ja... ilma joodikuteta??? Ei ole ju!!! Jäin peale mehe (elukaaslase) surma majanduslikult väga raskesse seisu. Ma ei virise, juba ütlesin. Aga selgitan olukorda. Elukaaslane, kellega olime koos 7 aastat talu pidanud (ka mina panin kõik oma säästud ja raha talusse - ikkagi oma kodu ju!!); suri äkksurma (infarkt); keegi ei osanud seda oodatagi. Inertsist elasin talus veel kaks aastat (oli ju vaja, et keegi loomu hooldaks, maja valvaks jne. - kõik jäi ju pooleli). Kui mehe sugulastel talu kättesaamisega kiire hakkas, pidin endale ise uue eluaseme otsima; täiesti ISE hakkama saama. Olen ju alati selline "tubli tüdruk" olnud! Ikka saan hakkama!!! Elus ei tohi iial viriseda! Kõik, mis ei tapa teeb tugevaks! Kõik katsumused, mis sulle peale pandud, on millekski head!!! Ja NIi Edasi. Jäin ilma rahast, kodust, toredast kaaslasest... kõigest. Vott nii. Loodan, et midagi muutub paremuse poole - on ju selline situatsioon (naabriga) kestnud ainult 3 kuud......