tjah
28. oktoober 2012, kl 22.41
kellele aru antakse rahustite kasutamise kohta - keda see huvitab? ...

Kas sa tõesti kujutad ette, et ravimeid antakse haiglatele piiramatult ja neid võib suvaliselt ja süüdimatult laiali jagada (või kasvõi maha müüa) ilma et sellest kusagil aru antaks, et kuhu ravimid jäid? Eriti veel rahusteid? Lasteaiast oled pärit või mis - kuigi ka seal peetakse mänguasjade üle arvet.

No nüüd ma näen kes on ikka kursis sellega mida seal haiglas tehakse ja mõni tark targutab niisama !
Kui sellised Sirtsu sugused töötavad haiglas siis ju pole imegi mida seal tehakse .
See ,et palk väike on ei pea inimesi ära tapma !
See Sirts tõesti ei tea mis tähendab koguaeg voodis kinni seotuna olla !
Kes asjast mitte midagi ei tea siis minge ja vaadake neid vanureid seal haiglas ,siis näete ,,,,,,

Mis kirute, minge tööle haiglasse kas õeks või hooldajaks! Sii näete reaalselt kõike mitte ülepaisutatud ja "keegi tuttav" teadis rääkida! Mina olen aastaid olnud hooldaja ja jätsin oma tervise sellesse töösse ja kui palju laimu ja kõrkust olen pidanud alla neelama.
Ja veel: kõik ravimid on arvel, ravimid määrab ainult arst ja õde täidab arsti korraldusi.
Voodite restidest niipalju, et need tõstetakse üles vaid siis kui on olemas oht, et haige võib kukkuda või on juba kukkunud, see on turvalisuse pärast. Meil Tallinnas oli igal hooldajal 12 haiget, lihtsalt ei jõua kõiki valvata.
tjah
Sa vist pole küll üldse haridust saanud, peaksid niipaljukest taipama, et ravimite ja majanduspooled on erinevate valdkondade pärusmaa ja nende tulud-kulud ei ole kohe kuidagi seotud.
Jah, meditsiin streigib, sest nii väikese palga eest ei suuda maksta makse ja osta endale veel süüa.
Kui seal on nii lihtne ja midagi pole teha, miks siis töötud sinna tööle ei soovi minna ja istuvad aastaid töötukassas arvel???
Miks üldse lähete med. asutusest sisse, kui nad kõik ainult surmavad teid ja teie lähedasi?

Nii, nüüd sulle otseselt, kes sa oled seal aina töötanud ja arvad, et inimesed paisutavad probleemi üle.

Räägin vaid enda eest, mitte seda, mida kuskil saunas naised teadsid jne.
Ma olen samamoodi töötanud, nii haiglas, kui ka hooldajana mõni aeg. Ei tundnud, et sellepärast, et palk jah, oli niru tõesti, ma oleksin pidanud sellepärast oma hoolealustesse kuigivõrd halvemini suhtuma.
Pingutasin nende jaoks aina olemas olla, istusin nende voodiserval, kui vähegi aega jagus, silitasin neil kätt, rahustasin neid ja tahtsin kogu hingest, et nad poleks nii hädises seisus, kui nad on oma elu lõpul, sõltudes vaid teiste armust ja hoolest.

Praegu ma enam med süsteemis ei tööta, aga üks minu lähedastest vajas mõni aeg tagasi hooldusravis kohta ja seega ta sinna pandigi, hooldajate hoole alla mõneks kuuks.
Nii, nüüd tuleb asja tuum.
Kui ma seal teda siis vaatamas käisin, siis kogu see personal, kes seal oli, aina mulle kurtis, et näe, ta ei ole nõus rohtu võtma, et kas paneme talle selle söögi sisse või kuidas teeme, aga rohtu ta peab võtma.
Tundsin siis huvi, et milleks talle need rohud, kui sellised, sest haiglasse minnes talle neid määratud polnud. Siis aga selgus, et hoidku taevas, ta peab neid ikka võtma, sest tal ju süda haige ja sedasi lakkab see hoopis töötamast. No imestasin end oimetuks, sest ta polnud iial oma elus südame pärast ainsatki rohtu vajanud. Tahtsin siis näha tema kaarti, kus kõik kirjas ja ka määratud rohud peavad olema näha. Näidati, aga seal polnudki mingeid südamerohtusid, vahi palju tahad, aga no polnud.

Hästi siis läks, ma ütleks ja seda tänu inimesele endale, kes polnud nõus neid võtma.
Ta suutis enda eest seista.
Aga need, kes ei suuda?
Ja need, kes lihtsalt ei tea ega saagi aru enam millestki?

Kuigi mõnikord, kui sinna läksin, oli ta ikka väga sassis endaga, ta polnudki nagu tema ise enam ja tavaliselt see toimus kuskil õhtupoolikul, eriti, kui jõudsin pisut enne külastusaja lõppemist. Päevastel aegadel oli ta tavaliselt vägagi normis.
Ükskord aga leidsin ta sahtlist rohutopsi ja ta ise ei osanud selle kohta midagi tarka isegi öelda. Tahtsin kelleltki küsida, et mis rohtu talle antud on, aga üllatus, üllatus, seal koridoris/ terves koridoris!!!!/ polnud ainsatki hooldajat, ainsatki õde, mitte kedagi, peale haigete.

Ükskõik, mis oleks võinud juhtuda, ükskõik kellega?!

Kus siis oli kogu personal, kes nii räigelt rabab ja aina valvab?!

Vat niimoodi, armas "aga", ei tehta seda tööd ja pärast ei laulda siin, et oh ja ah, me teeme seal niiiiiii palju.
Teete tegelikult hädapärase, mitte ei punnita end sandiks ja täiesti kindel on ka see, et teiesugustele maksa palka, palju tahes, te nagunii arvate, et teete rohkem, kui see närune raha väärt on.

Võiksin siia ka kirjutada lausa kurioosseid fakte ühe maakona hooldushaigla kohta, aga jätan teid traumeerimata. Need on koletud lood, lausa kuritegelikud faktid. Ärge mult hakake küsima, et mis ja kus, ma ei ütle seda.
Aga kindlasti teate paljusid asju ka ise ja ma olen väga kindel, et on meil ehk üksikud ja väga erilised asutused, kus tõesti on kõik parimast parim, aga
enamuse kohta kahjuks seda öelda ei saa.

Eraldi teema on sinu poolt "aga", aga mõnitus töötute suunas, et miks siis ei lähe sinna hooldusesse tööle ja mis kiunute siin. Vat ikka ei lähe küll igaüks sinna tööle ja jumal tänatud. Kõik pole valmis inimestega töötama, eriti veel abivajavate hädiste inimestega.
Kui igaüks, kes aina tahaks, võiks sinna sisse kõndida, et juhhei, ma tulin tööle, ahsoo, ma siis kasin 12 nõtra puhtaks, kannan söögi ette ja pärast sama söögi tagsi, sest ma ei oska neid sööta ega muudmoodi abistada ja kui nad ise ei suuda, siis, mis parata, olgu siis söömata, siis ongi ju parem, kui selliseid seal uksest sisse ei lubatakski.

Töö seal on raske jah, aga seda annab hoolimisega teha, seda annab armastusega teha.
Krt, see raha rikub kõik ära. Mitte seda ma ei mõtle, et ilma rahata saaks elatud, aga kui raha muutub ülemaks inimesest, siis on see kurjast küll.

no see on küll vahva kuulda, et on range aruandlus, kõige üle valvatakse, õnnetuid sugulasteta vanakesi kaitstakse ilusti ega söödetagi rahustitega zombiks ... kahtlemata on see tore...

Mind võtab selline suhtumine sõnatuks!Kui ühes kohas on nii, siis ei maksa kõiki õdesid ja hooldajaid sõimata.
Kui palgast rääkida, siis teenime armetut palka sellise suure töökoormuse juures, see on tõsi
Aga ka raha on vaja, et elada ja mina saan näiteks oma lastelt lisa, sest kui maksan palgast ära kodukulud, ostan ravimid, siis ei jää eriti toiduks üle.
Kas ma siis olen halb hooldaja, et tahan ka oma töö eest raha? See lause, et raha muutub tähtsamaks kui inimene, siin kontekstis ei ole kasutamiseks õige koht.
Kas siis see, et ma teen teistele südamest head, hoolin neis tööl kogu hingega, annabki mulle õiguse ise elada laste annetuste abiga?
Olge rahulikud, ma olen hea hooldaja ja meie osakonnas on kõik suure hingega inimesed, koridoris on tahvel meile saadetud tänukirjadest täis:) Töötan väga raskete haigete osakonnas.

Mina kirjutasin, et see on halb, kui raha muutub inimesestest ülemaks.
Kas pole siis halb v?
Sa said valesti aru, ma pole öelnud, et tulebki ilma palgata töötada. Ütlesin, et palk jah väike, kuid on ikka küllalt selliseid medasutustes töötajaid, kellele maksa palju jaksad, tal ikka puudu.

See, mida kirjutasin, oli minu isiklik arusaam, kuna ka mina olen mitmes hooldusasutuses töötanud ja minu isiklikud kokkupuuted just ongi ka väga halvad olnud.
Pole öelnud, et kõik seal pahad koos jne. Asi ongi selles, et üksainumas tilk tõrva, rikub terve meepoti ära. Ja sellest on kahju.
Kuna ma pean inimesi võrdseteks, ei loe, kas ta on hulgus või president, siis ilmselt märkan ka väga valusalt, kuidas raha mängib üüratut rolli.
Paluks avaramalt asju näha, mitte vaid omas kitsas tunnelis.

Nojahh, pead võrdseks, see tähendab, et kui üks on halb, siis ongi kõik halvad? Kas oled siis hooldajana töötanud või ainult kõrvalt seda tööd hinnanud - ka need on kaks erinevat aspekti.
Vanuritest. Kui vana inimene tuua kodust ära, see on temale väga raske katsumus ja tihti nad jäävad hoolduses haigeks just hingeliselt ja see ju toob kaasa järgnevad etapid. Olen ka näinud, kuidas vanaproua suri kurvastusse sõna otses mõttes.

veel selgitan.
Üldjuhul ma ei pea inimest halvaks, halvad võivad olla vaid tema teod.
Kui hooldaja käitub inimesega halvasti, siis mitte see hooldaja, kui inimolend, pole halb, vaid tema tegu on halb ja seda tuleb hukka mõista.
See oli selgitus, et pole oluline, kas hulgus või kuningas.
Olen töötanud hooldajana ja erinevates kohtades, samamoodi olen teinud ka koduhooldust. Kõike vaid selleks, et tabada ära nüansse ja teada, mis see töö tegelikult on. Olen muidu med haridusega ja tunnen ikka ära, kui inimene mõne uimastava doosi on saanud.

Ma tean hoopis vanainimest, kes kodus jäi nii ära, et lähedased valmistusid juba matusteks. Viimases hädas siis pandi ta hooldusesse ja uskumatu, aga temale tõi see koht hinge sisse tagasi. Nüüdseks saab juba üle kolme aasta hooldusasutuses tal oldud. Justkui aina läheb paremaks seal.
Aga seda kurvastusse suremist ma tean. Selle kõrval võib ka ise kurvastusse surra, minusugune küll.

Üldiselt on siis asi nii:
MINA töötan oma ametikohal ausalt, kohusetundlikult, täpselt. Kõik TEISED ei viitsi oma tööd teha, looderdavad, valetavad, on julmad, suhtuvad klientidesse halvasti jne.
Seal lasteaias, kus minu laps käib, ei tee kasvatajad tööd, ei valva lapsi. Seal koolis, kus käib mu laps, ei õpeta õpetajad üleüldse ja ei tegelegi lastega. Arstid ei ravi üldse või siis ravivad valesti. Haiglates ei hoolita haigetest, nad "söödetakse rahustitega zombiks" (muide - see on tavaliselt psühhiaatriahaigete käibeväljend, sest nad ei taju oma haigust ega ole nõus ka seetõttu end ravima!). Ainult MINA olen üks õige inimene! Ja tean täpselt, kuidas asjad on ja kuidas nad peaksid olema. Eriti täpselt tean seda valdkonda, mille kohta ei ole päevagi haridust saanud.

Ei tea ikka sina AGA mitte midagi ! minu ema rahustite pärast jumaha kukkuski , saa ometi aru ,muidu ta ju ei kukku nud kunagi ja kui ta oleks seal haiglas veel kauem olnud siis oleks küll sinna ära surnud !!!
Miks siis minu ema tervis äkkii seal haiglas nii halvaks läks ?
et ta ei oskanud enam süüa ja kõndida oli seotud voodi külge kinni, võre ka veel ees !
Ja kuidas ta nüüd , ma ei ütle ,et ta kodus on, aga paranenud on väga jõudsalt , peaaegu on taastunud endine olek ! Aga sinna haiglasse oleks ta ära surnud !
Olen ennegi kuulnud, et südamehaigele anti rahusteid mida eluilmas ei oleks tohtinud anda ja inimesel jäi süda seisma !
Ma ei ütle ,et see jutt käib kõikide haiglate kohta
ju !
Õed kõigutasid oma ruumis jalgu ja neil on palju tööd !!!!Ohooo !!!
Nii et mõttetu vaielda sellistega kes asjast ei tea mitte mõhkugi !

ära dramatiseeri üle.
olen haige inimene ja vajan igapäevaselt rohtusid. rohud on tulnud kõik enda peal katseeksitusmeetodil leida. paljudest brohtudest hakkab paha, mõnedest tõuseb vererõhk, mõnedest tekivad igasugu muud ebameeldivad kõrvalmõjud. mõnede rohtudega on vaja paar nädalat harjuda.

mõni ei lepi kuidagi hooldusasutusega, tahab koju. tean ühte perekonda, kes pididki oma lähedase hooldekodust ära võtma, sest ta seal ei söönud ja hääbus. kuid samas tean selliseid vanu inimesi, kes on ise tahtnud minna noortelt jalust ära. need on isetud ja head vanad inimesed.
sellel kõigel pole vähimatki pistmist personaliga.

Mis empaatiat ja töökust ootate naistelt? Nalja teete või. Naised on vanad loodrid, kes viitsivad ainult ussitada. Naised mõned töötegijad - naerukoht.

arstid ja õed küsivad palka ainult

"Mängid lolli või oledki?"-le: see,keda sa sõimad, paistab olevat üks targemaid sõnavõtjaid, tegelikult.