Lapsena oli mul hirm jalgrattaga sõitmise ees ja nii ma sõitma pole õppinud. Kuid nüüd olen hakanud mõtlema sellele ja tahaks et saaks ,,vanas eas,, selle asja ka selgeks, sest rattaga oleks hea liikuda.Kuidas sellega algust teha, et õnnetust vältida? Mind on häbistatud elus ja etteheiteid tehtud sellepärast, etma sõita rattaga ei oska. Tahaks siiski selle kunsti ära õppida aga ei tea, kuidas?!

Lihtsam viis oleks keegi appi kutsuda, kes toetaks sind ratta seljas ja sina samal ajal vaikselt väntad.
Kui seda ei soovi, siis proovi sedasi esmalt, et seisad rattal jalg pedaalil ja teine jalg maas ning siis lükkade jalaga hoogu nagu tõukeratta puhul.

Proovimine on vaeva väärt. See on ülimõnus tunne, kui lõpuks sirgelt liikuma pääsed :)

Mina õppisin allamäge, s.t. et mingeid käike ei kasutanud, ainus ülesanne oli lihtsalt ratas sirgelt hoida. Lihtsalt ratas veeres allamäge, ja tasakaal tuli täiesti iseenesest. Edasi hakkasin proovima väntamist ja sinka-vinka sõitmist, esialgu ikka alla mäge. Ei läinud poolt tundigi, kui juba oskasin üles mäge ka sõita.

Ma õppisin ka üle30 aastaselt sõitma, mul oli selline võimalus, et oli kaks pikka heinavirna ja nende vahel harjutasin tasakaalu hoidma, kukkumine oli pehme,suht kiiresti sain selgeks. Ja allamäge oli ka algul hea sõita, üks hetk hakkas küik iseenesest tulema. Hiljem olen tõeliselt pikki ja mitmepäevaseid rattamatku teinud, küll on tore. edu harjutamisel.

Mul täpselt sama lugu kuigi se kõik jutt on olnud
Aastal 2013.Mul on tegelikult nii et kui ma sõitma
hakkan siis ma kogu aeg hakkan pöörama ja siis
Kukun. :(

Kui veerema läheb ja tasakaalutunnetus on olemas siis tuleb iseenesest. Põhiline julgus on julgus liikuma minna ja lenks otse hoida. Harjutamiseks alguses otse ja ilma takistusteta sile tee valida. Hiljem peab juba lenksu pööramist ka harjutama aga reeglina hakkab see tulema juba iseenesest.
Soovin edu proovimiseks ja kõik kes ilma tuikumata püsti suudavad seista saavad ka rattasõidu selgeks!

Jalgrattaga sõitmine ei ole raske, aga tasakaaluliikuriga sõita tahaks ära õppida, seal on ka tuleb hoida tasakaalu, aga teises suunas.

Mina õppisin 40-selt ujuma ja seda umbes 15 minutiga. Soojal maal ja soojas vees. See konks on, et vesi võiks soe olla, sest külmas vees hakkan ebamugavusest valesti hingama, see ehk oligi senise ebaedu põhjus :)
Rattasõit tuli lapsena enam-vähem kohe välja, oli vaja, teised sõitsid ju. Õppisin suure naisterattaga ja ühtki suurt kukkumist polnudki. Ükskord hüppasin pidama saamiseks maha, jalad kahel pool ratast ja see oli küll ilgelt valus, sest olin nii pisike, et isegi naisteka raam oli liiga kõrgel. Aga nüüd vähemalt aiman, mida mehed tunnevad, kui jalaga munadesse saavad :)
Kui su tasakaalukese töötab normaalselt (eeldan, et nii on), siis pole muud kui sõida. Lase keha vabaks ja hingamine ka ja mõtle, et jube lahe, kohe hakkab tulema ja ongi selge. Saavad teised, saad sina ka, sest sa ju tahad. Midagi enamat kui paar sinikat või marrastust sealt ei saa, kui sa just kohe liiklusesse ei torma. Ja mis on paar kriimu sõidurõõmu ja võidurõõmu kõrval?

See on hea õpetus, et mängi algul tõukeratast ühe jalaga pedaali peal, teisega lükka. Nii saad tasakaalu hoidmise lihasmälusse sisse. Ja kui tasakaal käes, mingu selleks siis päev või paar või rohkemgi, saad juba teise jala ka maast lahti ja teisele pedaalile, ja siis saadki väntama hakata.
Mina lapsepõlves nii saingi.