Halb kogemus
Appi, rästikuid on aed täis, ei julge enam välja minna
resume 19. mai 2009, kl 01.27 |
ANGERVAKS on see taim, mille lõhna rästikud ei talu. Siilid, nirgid, nugised söövad hea meelega madusid, nagu ka valged toonekured. Sookured ei söö, kuna nemad on taimetoidulised. Pisikesed sipelgad panevad hea meelega nahka kogu liha, mis neile ette jääb. Indias jällegi peetakse mangusteid, kes ringiroomavale kobrale otsa pääle teevad. Probleemi saab lahendada ka küsimuse ümberasetusega- mitte KUIDAS madudest vabaneda, vaid KAS üldse on mõttekas neist vabaneda? Nimelt saad sa kerge vaevaga asutada maofarmi, ikka mürgikogumise eesmärgil. Maomürk maksab ju hullu raha.
muhulane 19. mai 2009, kl 08.39 |
juss 19. mai 2009, kl 10.39 |
jajah 19. mai 2009, kl 10.49 |
looduses peab olema tasakaal! 19. mai 2009, kl 11.47 |
ml 19. mai 2009, kl 12.04 |
K 19. mai 2009, kl 12.23 |
Aga mis siis saaks, kui rästikumamma postitaja ml-i kohta sama arvaks: et need inimesed on nii vastikud, tapan nad kõik ära, muidu ei saa oma ussipojakesi välja mängimagi lasta, inimeselaps astub ju peale.
Ükski metsloom Eestis ei tapa tema territooriumile elama tulnud inimesi, aga inimene...
Ükski metsloom Eestis ei tapa tema territooriumile elama tulnud inimesi, aga inimene...
Monsa 19. mai 2009, kl 13.04 |
to Monsa 19. mai 2009, kl 13.11 |
teadja 19. mai 2009, kl 13.21 |
Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60…100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2…3 päeva jooksul varjepaigas
Ei muud, kui koristage ja puhastage oma aiad risust, siis ei ole vaja appi karjuda. Vähem delfis targutamist, rohkem aias tegutsemist.
Ei muud, kui koristage ja puhastage oma aiad risust, siis ei ole vaja appi karjuda. Vähem delfis targutamist, rohkem aias tegutsemist.
irw 19. mai 2009, kl 13.24 |
eksole 19. mai 2009, kl 14.25 |
jah, siin mõned tarkurid ning teadjad on küll lahkelt soovitusi andmas, mis ei toimi, sest rästik elab edukalt niidetud, puhastatud maa-alal, ei hirmuta teda koergi. Need, kes selle nuhtlusega on kokkupuutunud, nii roosamanna juttu ei aja, see probleem on tõsine, kui väiksed lapsed kodus.
reet 19. mai 2009, kl 14.40 |
jajah 19. mai 2009, kl 16.04 |
See jutt, et rästikud elavad ainult hooldamata aias ja aed tuleb risust puhastada, on täielik jura! Ma niidan muru juba mitu kuud, kogu aed on koristatud, ei ole kusagil mingit heina ega risu. Ka naabril on rästikutega probleem ja tal on aed lausa steriilne, praktiliselt iga päev lakub ja niidab oma muru nagu segane, üks lible kah ei ulatu teistest kõrgemale, kõik aianurgad on puhtad, maja taga on bassein ja hooldab aega ülikorralikult, aga ikka peesitavad rästikud seal kenasti hooldatud murul rahumeeli edasi.
Üldiselt teeks äkki nii, et antud teemal räägivad kaasa inimesed, kes ise probleemiga kokku puutunud? Oma Lasnamäe korteris on muidugi tore targutada, et mis need paar rästikut siis tee ja hädakisa on, nagu oleks boamadu puu otsas, aga natuke jama lugu on küll, kui ei julge enam väikseid lapsi ja koeri omapäi omaenda koduaeda lasta ja ei julge isegi toa tuulutamiseks ust avada.
Üldiselt teeks äkki nii, et antud teemal räägivad kaasa inimesed, kes ise probleemiga kokku puutunud? Oma Lasnamäe korteris on muidugi tore targutada, et mis need paar rästikut siis tee ja hädakisa on, nagu oleks boamadu puu otsas, aga natuke jama lugu on küll, kui ei julge enam väikseid lapsi ja koeri omapäi omaenda koduaeda lasta ja ei julge isegi toa tuulutamiseks ust avada.
*** 19. mai 2009, kl 16.24 |
Varjant 19. mai 2009, kl 16.35 |
Räägin ainult seda mida olen kuulnud!
Et madudel pidi nö oma liinid olema kus nad liiguvad. Tuttavatel on metsatukas suvila, vanas talukohas, vana niiske kelder ja kiviaed , vanad hunnikud, kõrval kõrged rohuniidud.Kõik maole sobilik paik eluks, aga neil hoovis ei ole kunagi nähtud, kuna nende elamu ei jää nende "teele".
Teine mida olen kuulnud, mis aitab neid ära hoida, on linnud. Tv oli kord saades kus peeti valgeid paabulindusid- pidi rästikud hoovist ära peletama.Usun ,et kannataks ka ehk hanedega proovida!
Aga ehk peaks jah meie suurelt zooloogilt küsima seda mida teha sellises olukorras:)
Edu, ise ma minestaks kohe esimesel hommikul ,sest ma olen lausa foobik nende osas.
Et madudel pidi nö oma liinid olema kus nad liiguvad. Tuttavatel on metsatukas suvila, vanas talukohas, vana niiske kelder ja kiviaed , vanad hunnikud, kõrval kõrged rohuniidud.Kõik maole sobilik paik eluks, aga neil hoovis ei ole kunagi nähtud, kuna nende elamu ei jää nende "teele".
Teine mida olen kuulnud, mis aitab neid ära hoida, on linnud. Tv oli kord saades kus peeti valgeid paabulindusid- pidi rästikud hoovist ära peletama.Usun ,et kannataks ka ehk hanedega proovida!
Aga ehk peaks jah meie suurelt zooloogilt küsima seda mida teha sellises olukorras:)
Edu, ise ma minestaks kohe esimesel hommikul ,sest ma olen lausa foobik nende osas.
siilid 19. mai 2009, kl 16.54 |
ohh 19. mai 2009, kl 16.59 |
pipar 19. mai 2009, kl 19.19 |
olen kuulnud (ema mul räägib), et ilusad laialehelised kiviktaimlassegi sobivad taimed PEPEROONIAD on rästikuid peletavad taimed. ehk peab asjatundjatelt yle kysima. aga lilled muidu ise ilusad: ymarate nahkjate lehtedega, pika varre otsa tulevad lillakad õied. kui muud ei saa, siis silmailu ikka.
Äkki on abiks? 19. mai 2009, kl 19.30 |
Teate, nägin Saksamaal mingeid tünne, mis hoidsid maod eemal. Mis need tünnid sisaldasid, et tea, aga pidi müüdama veterinaarapteekides, sest ussirohketes kohtades piima andvate kariloomade pidamine olevat muidu võimatu. Kellel kontakte Saksamaal, otsige edasi ja andke ka siin teada (mul Läänemaal probleeme nastikutega, kes ronivad lausa tuppa!).
ehh 19. mai 2009, kl 19.50 |
ahjaa 19. mai 2009, kl 20.05 |
Pikaajaliselt mereäärses talus elanud vanavanematelt päritud tarkus - õue sattunud rästikud tapeti ära, nastikuid ainult hirmutati. Rästikud on väga paiksed, äraviimise korral tulevad tagasi. Aga see kehtis vaid õue kohta, mujal ussi tapmist ei peetud õigeks. Eks inimestel ka õigus oma eluruumile nagu madudel omale. Aga miks nad küll looduskaitse all on, väga palju on neid igal pool Eestis, tundub, et aasta-aastalt järjest enam?
maali 19. mai 2009, kl 20.26 |
katrin 19. mai 2009, kl 23.28 |
siile peaks muidu Siili Arvo käest saama. Elab kuskil Järva Jaani lähedal ja vähemalt kaks aastat tagasi kasvatas küll siile. Tal oli terve kelder banaanikastides siile täis, emane siil maksis 700 krooni ja isane 900. Olid ka ilma okasteta niinimetatud lastesiilid, need olid pika sabaga ja maksid 500 krooni tükk, need oli ta ise aretanud, vist ristas rotiga.
Kes teadis, see sealt sai, ise ostsin ka kolm tükki, kaks emast ja ühe isase, mul sebisid lahtiselt lasnamäe korteris ja sõid prussakaid
Kes teadis, see sealt sai, ise ostsin ka kolm tükki, kaks emast ja ühe isase, mul sebisid lahtiselt lasnamäe korteris ja sõid prussakaid
juuli 19. mai 2009, kl 23.28 |
siil 19. mai 2009, kl 23.30 |
Siilid on head küll, aga tihedasti asustatud piirkonnas jäävad nad enamasti auto alla varsti kõik :(
Toonekured ka püüavad rästikuid.
Rass ei aitam on küll ilus siniste õitega taim aga see aitab rottide vastu ja nii oli ka Naksitrallides kirjas ja ma olen seda ise katsetanud, hoiab närilisi eemal küll, ag anüüd pole selle seemet enam näinud.
Ise vist üritaksin rästikud kinni püüda nende näpitsatega ja metsa viia, ükskord ikka vähemaks jääb, ainult et jube kulukas ettevõtminem ega kõiki korraga kätte saa ja viia tuleb ikka mitu head kilomeetrit kaugemale, kuhugi tühja kohta, kus jälle inimesi segama ei hakka.
Toonekured ka püüavad rästikuid.
Rass ei aitam on küll ilus siniste õitega taim aga see aitab rottide vastu ja nii oli ka Naksitrallides kirjas ja ma olen seda ise katsetanud, hoiab närilisi eemal küll, ag anüüd pole selle seemet enam näinud.
Ise vist üritaksin rästikud kinni püüda nende näpitsatega ja metsa viia, ükskord ikka vähemaks jääb, ainult et jube kulukas ettevõtminem ega kõiki korraga kätte saa ja viia tuleb ikka mitu head kilomeetrit kaugemale, kuhugi tühja kohta, kus jälle inimesi segama ei hakka.
Pipi 20. mai 2009, kl 08.30 |
Lollakas, "Naksitrallidel" aitas RASS mitte rästikute, vaid ROTTIDE vastu. Rästiku toppis see üks nendest kolmest tropist taskusse...
Ent - kui mulle ilmuks rästik hoovi, siis tapaks ära, sest arvestage, et rästik on paikne; ta elabki 300-400m raadiuses ning ta ei kao. Tappa on lihtne - kaikaga vastu selga - kutu.
Ent - kui mulle ilmuks rästik hoovi, siis tapaks ära, sest arvestage, et rästik on paikne; ta elabki 300-400m raadiuses ning ta ei kao. Tappa on lihtne - kaikaga vastu selga - kutu.
no 20. mai 2009, kl 08.32 |
Lisa postitus