vabandust kui ebasobivate sõnadega end väljendama hakkan,aga pole enam hetkel kuhugile karjuda!
Mis tal viga on!! kõik on ju hästi! Kui ka tema on normaalne!
On siis vaja alati igasuguste lipakate ees ESINEDA!! Algul üks k´´´´ mas töökaaslane nüüd siis 20 a iluvõimlejast harkjalgadega plikatirts!
Pole inimeste maha tegija ,ega kade ja kui naine ilus on - hindan seda! Aga SELLINE käitumine! Miks???
Miks te MEHED nii käitute!!!
Ja siis ütlete et armastate,midagi ju EI OLE,SA MÕTLED VÄLJA!!
MIKS??!!!

Täineduseks veel niipalju,et ka need naised on ka minu juuresolekul provotseerivalt käitunud,aga olen end viiiiiimase piiri peal tagasi hoidnud! Ja millega on see lõppenud - mind alandantakse avalikult,karjutakse! Ja kes selleks on - minu enda MEES!!
Tahab siis neile head meelt pakkuda,palun!! Aga peretüli majas ja need lipakad on jälle meievahel! Ta ise laseb seda,ta ise teeb seda!!!MIKS!!
Need lohutused ja raputamised EI AITA! Ei aita ka see,kui pidavalt korrata et armastad!!
Miks te niiiii teete??!!
Hinnake mehed oma naisi,sest kui need lehtsabad oma tähekepanu ja show kätte saavad,ja halvimal juhul ka mehe - kaotate te kõik ja naise,kelle peal ta jalgu pühkisite,näitab Teile korralikult kus UKS asub!!

Mida KURADIT!!

keegi kaitsev meespool jälle sõna võtmas....veel üks näode (eesti) mehe lugupidavast käitumisest:)

they can

Ega ei ole vaja siis omale sellist litsi meest valida, et pärast nii inetult siin sõimlema paneb.
Olen kohanud mitut naist, kellele ka alati just sellised, esineda ja seltskonna ees eputada armastavad mehed meeldivad ja siis, kui nendega abielus on, imestavad, et nad edasi sellised on

mismoodi teised mehed süüdi on, et teemaalgatajale litsmehed meeldivad. küsi oma mehe käest, miks ta selline on.

tead teemaalgataja tunne Sulle kaasa.Arvata võib et ta kostitab sind lausetega....mõtled välja, lolliks läksid,unista edasi jne jne.
Üks hea käitumisviis on selline, et lase kõik peast lahti ja sisenda endale,et sulle ENAM ei lähe need jamad korda.....nii kui sa seda suudad teha, on ta su küljes nagu vihaleht, aga kas sina teda enam tahad on sinu asi.
Muide sellised mehed tavaliselt jätavad siis järgi,kui enam ei tõuse või mingi haigus murrab nad.
Jõudu,jaksu ja kannatust.

hõbe võtab küla gigolo

kõige lihtsam - ära tee välja. Ela oma elu, ära tee sellisele tüübile süüa, ära planeeri ühisüritusi, ära võta telefoni kui helistab jne. Kehita õlgu, kui suhtlema pead, tee seda viisakalt, leebelt kuid jahedalt, nii nagu räägiksid pisud totakaga või vaimselt ebastabiilse isikuga.

Parastada saab ju alati:)
Aga kui hoolid ja tahad et suhe oleks püha,siis ilmselgelt otsid lahendusi.
Oma tegude eitamine on kõige ärritavam,ning siiani kuigi tahaks ka nendele kaunitarile avalikult küüsi näidata (või enamgi) on mdiagi mis hoiab tagasi.Kauaks veel ei tea.
Ja fakt - ta alati kaitseb ju neid!
See on niii alandav! Ma ei kavatse siin halada või kellegi tuju rikkuda,vaid teadsin et siin selline nurgake on,kus end lihtsalt välja karjuda...ja ehk on see abiks teistelegi!
Asi pole L.mehe teadlikus valikus,vaid meil oli kõik hästi. Algul sain aru,et tuleb harjuda ta flirtiva olekuga,ehk et sellisena nagu ta on....ja kui see üle piiri ei lähe,pole ju midagi. Eks me kõik tee seda.
Aga ekstreemsusteni läks siis,kui tulid tahtlikud vahelesegajad...ja siin paljastus nii mõndagi..kahjuks..
Meil on laps tulekul...ja kui sa näed et isegi siis see nii mõndagi ei peata,siis no mis veel!
Lapsega meest kinni ei hoia ja kui ma ei teaks et me üksteist armastame,siis oleks ilmselt asjad juba ammu teise suuna võtnud.
See on lihtsalt nii õõvastav näha sellist käitumist,mingite tirtsude lollust ja seda et mees,kellelt ootasid rohkem selgroogu ja kaitset - viib su lihtsalt ahastusse. Jah nii see on..
Arvan,et ma pole ilmselt ainuke,kes sellise reetlikkusega tegelema peab....aga mis siis teha.
Anda viimane.
Seni olen tahtnud vältida olukordi,kus on lihtsalt raske ja võimatu andestada.
Kaua nii edasi jõuab,ei tea.

Aitähh heatahtlikele:)

:) just nii viimasel ajal teinud olengi.Tunnen et midagi on seest külmunud.Väldin teda.
Siis raputatakse mind,minnakse endast välja,tehakse suured silmad ja öeldakse - sulle on psühholoogi vaja!
Vägivallale vägivallaga?? aga palun!
Aga jääb küsimus kas need l´´´kad seda väärt on? Kas ma tahan seda,et tulevikus saba jalge vahel minu juurde vabandama tullakse!Nõutakse ka oma isaõigusi.. Sest just nii ma arvan,et tulevikus hakkab olema ja seda ma juba ei taha!
Ühisüritused mis olnud,sündmused,enamus kõik selle nahka läinud..Ja me naised,ju tajume...Keda nad lolliks peavad?? tahad seda lehtsaba,mine jookse! Mis sind takistab...? aaa naine?mis siis edasi?
No siis on ju vaja vähemalt mingi märk maha panna - alandan teda!Vähemalt neiukesele rõõmu...

Tegin täna konkreetselt selgeks,et viga ei ole minus - tõin talle veelkord kõik detailselt ette ja psühholoogiga - alandab ta vaid iseennast!
See mõjus kellegi egole mõtlemapanevalt.

Kurb...seda enam kui perekonnaga on head suhteD,toredad sõbrad...Ei soovi et üritustest,sündmustest taoline maik suhu jääks,vaid et meil oleks midaagi helget ja puhast meenutada..Et oleks selgroog..et oleks kehakeel,mis näitab - mul on naine ja sinuga ma suhtlen vaid sellepärast et oled meeldiv daam ja mind ei huvita ei su tagumik,odav väljamüük,lamedad naljad! Et minuga suhtlemisel sa tirtsuke ei pea mulle suhu ronima ja kui kusagil olen siis seljatuge pakkuma...
seda on ilmselt palju tahta.
Küll aga tehakse kõva ja vihase häälega naisele selgeks,et see musipilt on valel ajal ja pole aega sellega tegeleda!

Kodus kõik muutub...ma armastan sind.

F´KK!

(vabandust).

Kogu stiimul kokkamiseks,majapidamistöödeks - kadunud.
Energia projektidega tegelemiseks - kadunud...
Kunagi sai ikka huvi ja rõõmuga ühtteist tehtud.
Ainus mille pärast kokku võtta - lapse asjad..

miks te mehed seda ei näe.
Süüdistada saab ju alati.Ning pigem kodust põlle kui ´külaseelikut´.
:)

Tahtsin lahku minna, aga kartsin. Istusin isegi raudteel ja ootasin rongi, õnneks tuli mõistus pähe. Sellest aitab üle ainult uus armastus. Kuigi soovitan mitte enam kannatada. Üksi igal juhul parem. Ta ei parane. Ja kui lahku läksime siis küsis, et miks? Meie elul polnud ju miskit viga.

Mul on isiklikult väga heameel et seekord sul rongi ei tulnud...
Mis teemasse puutub siis jah,eks vaatab kaua närv vastu peab.
Petmist tunnistatud ei ole ja seda ma usun. Valus on selle kõigi taustal näha seda flirti,esinemisi ja alandamisi! Miks??!
Alternatiiv petmisele??
Miks mängida armastusega,kogu sellega mis võiks olla nii ilus ja nende hetkedega,mille aeg on pöördumatu??!
Miks see kohale ei jõua,miks teha haiget....ja lasta kellegil võõral rõõmu tunda. On NEED siis seda väärt??
Vaatab,kaugele jõuab..

Pikka närvi ja lugupidamist teilegi!

võin öelda, et sa ei saa sellest mehest lahti ka peale lahutust. käib sind tagasi palumas, räägib kuidas ta sind vajab, samas ei lõpeta käimasolevaid suhteid. kui kaua te koos olete olnud?

abielus me ei ole.
Koos aasta ja 4 kuud.
Eks arusaamatusi ja riide on olnud,aga samas võisid olla need ka nn ´nurkade´mahatagumised.Et usaldada...teineteist paremini tundma õppida.
Hetkel ise ka ei usu,et tal mingi kõrvalsuhe oleks.Kannatuse ja närvi on viimase piirini viinud just need esinemised,flirdid ja avalikud alandamised. Seda enam kui mõni lehtsaba jälle platsis.???!!!
Segadust tekitavad. Tunded kõik segipaisatud - kõige domineerivam on hetkel vaid viha.
:) natuke dramaatiline,aga nii see on.

mainiksin veel ära,et poleks postitanud teemat kui kupli all tõeliselt midagi lahvatanud ei oleks.
Siiani olen uskunud ikka inimeste omavahelisesse rääkimisse.
Ega ise ka mingi inglike ei ole,aga sisimas tean mis on lojaalsus ja austus. Et kõik on seoses ja niisama ei toimu ju midagi...
Ja juhtub ka siis kui kõik on korras...miks?? miks nii tehakse??
Ikka analüüsid ennast,olukorda...teed kokkuvõtteid ja saad siis targemaks. Tead,mida tahad,kuidas oleks ja kuidas millegiks valmis oled..
Seeläbi arened ja edaspidi ju juba näeb paremini kuidas asjad on,ka sinu silme läbi.Oled targem ja jätad midagi ütlemata või siis hiljemaks,kui enam tõesti vastu ei pea.

Eks iga naine tajub ju oma meest,rääkigu mida tahes.
Miks peab see ´õigele´nupule vajutamine alati selline olema? Sellistes olukordades? Ja just siis!ja nende - l´pakatega??
Mitte olukordades,kui tahad teha midagi head ja valmistada pigem üllatus üheks meeldivaks õhtuks...
Muude asjade puhul nagu töö,hoolivus kui abi vaja, vääriks ta seda 100 pross..
Aga hetkel on see kahjuks viimane asi millele mõelda.

Ilmselt pole fookuses ainult ainuke,või siis ainult siis kui taaskord,mõne aja pärast jälle ´peale´põrgatama pean.Ja miks seda üldse tegema peab?? Kui on inimene kes nagu ta räägib - armastab!
???

Mina ja minu miljon miksi:)

Kui vana sa oled ja su mees ? Äkki olete liiga noored lihtsalt.

Oh jah, tean, mida sa tunned...Mul endal elukaaslane juba pea 3 aasta.Enne mind tal olnud ainult lühiajalised suhted, pikim neist 2 aastat.
Alati kui me koos mehel silmad vilavad, ühtegi naist ei suudeta vahtimata jätta.Miski minu sees keeldus elukaaslast alati usaldamast, mille peale mulle muidugi nähvati, et ma kujutan ette ja liigselt armukade ( tuttav jutt eksole)..., paar kuud tagasi sain teada, et ta mind eelmisel aastal pettis, ei vabandanud vaid lisas, et süüdi tema ennast ei tunne ja tahaks edaspidigi teiste naistega magada.
Tekib muidugi küsimus, miks sellisega koos elan, südant ei sunni, armastan teda meeletult, ka pole ma selline, kes suhtest suhtesse kargab ja ruttu uue asemiku leiab.Raske on, iga kord kui ta kuskile läheb mõtled, et, kas tõesti läheb sinna, kuhu lubas või jälle võõrasse voodisse, ta ei oska naistele ei öelda ning miskipärast himustavad sellised naised eriti just hõivatud mehi.
Peaks äkki ka armukese leidma, ei tahaks küll samale tasemele laskuda-, aga truudust ei hinnata ju tänapäeval...

sry teemaalgataja aga sa peaksid küll psühholoogi poole pöörduma, abiks endale ja teistele. sellise väljendusviisiga et silmadel hakkab valus lugeda ja jääb vaid õnne tänada et kuulama ei pea :D kusjuures tõsiselt, jääb mulje et ise oled oma mehe endast eemale tõuganud oma skandaalitsemiste ja usaldamatusega, kujutadki kõike 101x hullemini ette ja mõtled ise hulluks ennast.
vo eksin, eks ise tead paremini. aga sel juhul kui tõesti nii "jube" mees siis... veidi üle aasta tuttavad ja juba laps tulekul? ise elad oma elu keeruliseks.

Kui imelik see ka ei tunduks - oleme mõlemad üle 30 -ne.Siiani kogu aeg olnud suht ´vabad´hinged.A´la Peter Pan ja Tinkerbell:))Mina temast isegi nõksa vanem.
Mehel oli ennem mind pikema aegsem (juba siis lagunev)suhe,kuid sattusin ta ellu ilmselt õigel ajal ja nii see juhtuski.Tahtmatult kellelegi haiget teha. Aga ta oli aus ja tegi ka nii kiirelt kui võimalik konkreetse sammu.
Ei taha viriseda ja vinguda mingi töö,raha ,väljaminekute,sõprade jms asjade pärast. Aga kui asi puudutab austust ja truudust - on see hot topic.
Midagi on toimunud ja taoline käitumine loomulikult ei tekita usaldust. Saan aru paljust mis kaasneb ka tööga,seegi võttis harjumiseks aega.
Milleks on vaja igale head tõotavale taimele juba eos vesi peale tõmmata? Ja selle taime all ma mõtlen elutervet suhet ja suhtlemist..

Eelmisele kommijale - jep tuttav tekst ja kahju,et oma instinktile kinnitust leidsid. Tean - nagu filmiski - paljugi mis hulluks tembeldatakse,ikka kuskilt käriseb.
:S

Kaua jõuab seda nii väga kardetud ja üldjuhul andestamatut viga ära hoida? On selline tunne et kui eelnevalt poleks rusikaga põrutanud ja tervet seda soppa läbinud krrr teab mis oleks juhtunud..

aga lõpuks miks? Ei jõua iga veel võimaliku teeletuleva lehtsabaga võidelda ja pidevalt asju paika panna.
kas on siis seda ikka väärt...
ka närvid nõuavad oma.

Muidu hoolivamat ja armastavat meest ei ole...ja seda siis koduseinte vahel:) Ning üritustel,firmas...seni kuni kellegi närv vastu peab ja ikka oma külma dushi kätte saan...
Võib olla midagi muutub,kui veel mõned lahingud läbida..aga ei tea.Pole nagu eriti normaale,või kuidas?
Loogiline et tahaks koosviibimistel sirge selja, enesekindla ning endast lugupidava ja lugupeetud naisena tunda.
Usaldus pole ju mitte ainult kahepoolne,vaid ka tegudega seoses.

ega mu tekst polegi igaühele mõeldud. Eks ka nendele,kel selles vallas kogemusi:)
Nõuab süvenemist aga hetkel võtsin tõesti vabaduse end avada.
Ja tänan neid kes loevad,midagi tuttavat näevad ja veenduvad,et hulluks :D on alati kergem tembeldada kui oma käitumist analüüsida.

aga nüüd Summerile,ehk leiab sealt juba ammu kaotsi läinud huumorisoone jälle üles!
Päikest!

ma olen naine ja mul on selletaoline kogemus täiesti olemas, lihtsalt siis selle teise poole pealt.
üldiselt- kui suhtes on usaldus ja armastus siis ei mõelda välja ja ei loobita süüdistusi ega tehta (avalikke) stseene iga süütu naeratuse ja pilgu peale, ei loeta välja petmist selles kui igapäevastest kümnetest kontrollkõnedest juhuslikult ühele ei õnnestu vastata etc. kui usaldus puudub minnakse laiali ja otsitakse inimene kellega see usaldus olemas on. pea püsti, eneseväärikust säilitades ja ennast partneri, tuttavate ja võõraste ees alandamata.
milleks enda ja teis(t)e elu õnnetuks teha kui elementaarne eneseuhkus ja -austus puudub?

alaväärsuskompleks muudab niiehknaa iga suhte õnneliku toimimise võimatuks niikaua kuni sellega ei tegeleta ja sellest üle ei saada, siit ka soovitus psühholoogi külastada, mitte solvamiseks vaid võtmes et abi otsimine ei ole häbiasi.

Niisama pole ka midagi hakatud loopima,vaid kõigeks selleks on allikad olemas olnud. Ise ka piisavalt vana juba,et teada et ennem mõelda kui öelda.
Kui mu eelnevat teksti on olnud närvi läbi lugeda,siis oli ehk aru saada,et avaldasin siin loo juba viimase piiri peal.
Muidu pole ka eriti minu stiil oma probleeme avalikult lahata,ning samas ei mõista hukka ka neid kes seda teevad.
Kui kogenud naisena peaksid teadma mis tähendab väljendus ´trained eye´..ja usu,selleks ei pea olema geenius,et näha milliseid motiive nii mõnegi aju välja genereerida võib..

Ennem kaitsen oma suhet ja leian lahenduse kasvõi nii..kui lasen mingil lehtsabal saada,mida ta soovib.
Muidugi juhul kui mees lõpuks oma eitamistest loobub ja üles tunnistab.
Usun,et see ühekordselt tehtud viga pole väärt seda,et hiljem oma elu püsiväärtust taga nutta.
Ja niisama ei toimu juba midagi.
:)
Tore,et oled endast lugupidav naine ja tead kus,millal ja kuidas. Aga samas tundub,et oled ehk üks just ´selle´poole pealt,mille tõttu millegi kaotamist mees hiljem kahetseb.
....

Kuniks Sa viitad teistele naistele kui lehtsabadele jms väljenditele, niikaua annad Sa tegelikult vastutuse neile. Sa räägid nii ka oma mehe ees? Siis on tal eriti mugav ju, tema vaene instinktidega inimene peab neid femme fatalesid muudkui tõrjuma ;) See et Su mehe silm iga seeliku peale särama lööb ei ole seelikukandja probleem,ürita nendega ühine keel leida, Su mehe ego tõmbab koomale.

kuuled, asi pole ju lehtsabades vaid mehes, kes ilmselt ikkagi ei armasta sind piisavalt, et kogu maailma ees oleks tahtmist seda välja näidata ja uhke oma naise üle olla.
elasin oma mehega 15 aastat nii, et kodus oli nagu armastus ja väljaspool kodu ei võtnud ta kunagi mu ümbert kinni nagu teiste naiste mehed seda tegid. tema ikka lõõpis kusagil eemal ja flirtis ning rebis kildu teiste naiste ees. valus oli. lõpuks me enam koos kusagil ei käinudki. mina käisin eraldi, tema eraldi seltskondades lahtiste silmadega ringi otsides seda õiget, kuid muidu elasime koos. nii juhtus nende aastate jooksul, et küll leidsin mina kellegi ja ka tema, kuid millegipärast ikka ja jälle avastasime mõlemad, et paremat ja kallimat oma kaaslasest ei ole ja võrdlusest teistega kuidagi see armastus meie vahel alles kasvama hakkas ning siis tegi ta mulle abieluettepaneku ja enam ei taha ta mitte kusagile minna üksi ilma minuta ning ei huvita teda teised ja nüüd on käsi mu ümber ja alles nüüd ma tunnen, et olen tõeliselt armastatud.
kuid see kõik võttis palju aega ja pisaraid. tea, et nõudmine, karjumine, need ei aita. kuidagi see armastus peab ise tulema, ehk läbi sinu suure valu, võib ka nii olla nagu meil, et selleks peab enne palju naisi läbi selekteerima, et alles siis ankur visata. sina ei pea seda muidugi ootama jääma. mina ootasin, sest paremat lihtsalt ei leidnud.

Vabandused solvangute eest - järgmine kord nimetan neid mademoiselleideks või siis daamideks?
Vabandust aga keel ei küüni neid teistmoodi nimetamast. Ja lehtsaba on ju veel selle pehmem variant...
vahepeal on hea asju õigete nimedega nimetada,olgugi et kõrvalt see just ilusana ei kostu. Aga hing saab natukenegi rahu ja tunned vähemalt natukenegi õiglust on hetkekski jalule seatud..:)
Töö nõuab päris palju suhtlust ja ka üritusi,mis tähendab pidevat erinevaid nägusid. Ja ei hakka ju iga naisolevust kohe eitea kelleks tembeldama,on vaid neid ´pärleid+ ja kes khe automaatselt oma käitumise ja olekuga kassinaha ja saba turri ajavad. Küüned välja ja susisema. Poleks ju eriti midagi kui mees sellele kuidagi oma käitumisega ei õigustaks,ehk lõpuks teeks naljagi.
Ja see ongi mõtlemapanev - miks? ja need seletused,on ebaloogilised. Sellel teemal räägitud küll,ning hetkel tunnen külmust...Otsustasin kogu stressi tõttu lohakil majapidamisele keskenduda,lehvigu,lehvitagu ta kuidas tahab..
Eile taas üks tõestus,mitte tema vaid vastaspoolt. Lõpuks tõmmati tagasi..ei tea kauaks...ilmselt puututakse taas kokku. Pole midagi teha kui ühel puudub südametunnistus ja teisel ,vabandust, - ajud.
On oldud toetav,ka seltskonnas...ja mingil hetkel see muutub. See loobki sellest kontrastse pildi.Mitte et nüüd igat sammu kontrolliks,see on olnud lihtsalt teravalt tunda,läbi südame - miks just nüüd ja just selle nähes..?

See hetkel nüüd taas üks aus välja elamine,ilma soovita lähedasi mustata. Võtkem seda kui raamatut,või suhet kusagil ilma otsese näpunäitamiseta.Et on selliseid olukordi,on naisi kes selles olukorras - nagu näha on olnud,kes on kannatanud....ja siiski,oma mehe kõrvale jäänud..

Momendil,selle stsenaariumi kohta lõpplahendus puudub..
Ei tea mida teeb sisetunne..midagi on külmunud.
Aga pesu vaja pesta ja poodi pole jõudnud...lihtsalt vaimselt mitte:)

Mulle psühholoog ütles, et mehed ongi looduse poolt petjad, nad on jahimehed ja see ei tähenda, et nad sind ei armasta, et peab ikka andestama ja kokku jääma. Rohkem ma selle psühholoogi juurde ei läinud.

psühholoog - a.oli kas meessoost või b.naine,kel endal ilmselt ka suhtes probleemid ning pead liiva alla peites ja püüdes selle õigsuses veenduda oma tõde ka teistele levitab:)