Ei ole alati nii, et kui inimene end lõdvaks laseb ja teistega vabalt suhtleb, ehk mitte nii nagu abikaasale meeldiks, siis on kohe jama majas.
Mina olen naine ja varemalt, kui olime kuskil seltskonnas, siis inimesi armastavana nagu ma olin, tahtsingi kõigiga suhelda. Meestega sain jutule alati, nad avasid oma maailmad mulle, rääkisid jutte, mida oma naistega ei saanud ilma riidudeta üldse rääkida, küsisid nõu olukordade stabiliseerimiseks ja paljut muudki. Loomulikult pole ma mingi ekspert, olen tavaline armastav inimene, kelle jaoks armastus on paljus palju laiema tähendusega, kui enamus seda mõista suudaks.
Ja mitte ainsalgi sellisel korral ei mõelnud ma neid mehi objektina, keda võiks ka muudmoodi kasutada või lihtsalt mingiks ajaks ära lohistada.
Samas enamus inimesi, põhiliselt naised ja kaasaarvatud mu oma mees, sildistasid mu käitumise lõdvaks ja kombetuks ja isegi litsakaks.
Samas ma ei amelenud, ei suudelnud salamahti nurga taga, ei elanud meestel seljas ja ei elanud ka mehed mul seljas ega näppinud-käppinud mind.
Ometi olin ma eriti just naiste silmis paras ohuallikas ja lipakas.
Täiesti vale diagnoos pandi.
Ma ütleksin nii, kui ON armastus kahe inimese vahel, siis ei ole probleemi armukadetsemiseks ja oletatavateks kujutlusteks. Nii kui on mingi asi viltu, siis alateadlikult paanitsetakse ja nähakse probleeme ka kasvõi lusika käeshoidmises.
Ilmselt mõjutavad omavahelised, veel teadvustamata probleemid, ka asjaosaliste käitumist, antud juhul kasvõi minu enda käitumist, kus jäin pikemalt vatrama võõraste meestega, nende jutte kuulama ja arutlema ja samas pani see kõik mu meest alateadlikult haistma ohtu ja käituma haiglaslikult armukadedana.
Tänaseks olemegi lahus, kuigi ei abiellunud sellise plaaniga. Ikka tahtsin ja püüdsin viimse hetkeni mõista ja parandada ja hoida... aga lahku läksime ometigi.
Ja meil OLID omavahelised probleemid, juba abielu algusest alates, ainult ei mina ega tema osanud neid märgata suures armumises. Kui esimene armumistuhin jahtuma hakkas ja pilt klaariks lõi, siis tunnistasime mõlemad, et kahjuks kokku me jääda ei saa, sest see pole võimalik meie puhul.
Oleme sõbrad siiani ja sõpradena täiesti omal kohal. Aga abikaasadena mitte.
Elu on keerulisem kui pealtpoolt paistab.