Internet on nii paljuhõlmav, kõik on vaid mõne kliki kaugusel. Hakkasin end harima informatsiooni januga. Lihtsalt lugema kõigest, ei teinud valikuid, et nüüd hakkan lugema negatiivsetest asjadest, aga kukun üha enam ja enam selle otsa, et maailmas on nii palju halba. Nii palju halbu inimesi kes rikuvad teiste inimeste elusid.
Lõpetasin just vaatamast filmi 'An American Crime' mis põhineb tõsielu sündmustel. Kukkusin kokku nuttes kõvasti, kui abikaasa tuli mu juurde ja küsis mis on mureks siis ütlesin talle, et ma olen tohutult kurb selle üle, et on nii palju halbu inimesi. Kuid mu hell süda ei taha uskuda, et inimene võib olla üdini halb, HALB(?!)
Nutsin edasi, sest tahtmatult mõtlesin selle peale, et kui minu elust tehtaks film, siis see oleks veel hullem kui too mida vaatasin, ainult selle vahega, et peategelane ei surnud. Veel?
Kahjuks põen depressiooni ja seetõttu olen veel vastuvõtlikum negatiivsete uudistele või seikadele ajaloost.
Ajaloohuvilisena olen palju ka uurimistõid endaette teinud puht huvist ja leidnud, et inimese loomus on nii piltlikult öeldes ussitanud.
Kahjuks olen perekonnast kus vägivald käis üleskasvamisega käsikäes. Olen näinud pealt asju mida mitte ükski inimene mitte kunagi ei tohiks näha. See masendab mind nii kohutavalt.
Ja jälle leian end küsimast... Miks on nii palju halbu inimesi?
Mu abikaasa ütles sellepeale, et ära loe ega vaata selliseid asju. Kuid... kuidas saaks ma mitte juba teades?
Ignorance is a bliss - on üks ütlemine.
Kas on siis parem elada õndsas teadmatuses või olla teadlik?
Kumb on parem?
Miks ma seda siin üldse kirjutan?
Sest olen ahastuses maailma kurbusest, sellest, et kardan iga hommik kui ärkan, et võib puhkeda uus sõda mida, arvan, et ka teised kardavad.
Kas pole mitte veider, et sõditakse "rahu" nimel, kuid mis on rahu, kui selleks peab sõdima?
Läksin veidi filosoofiliseks juba, kuid pean kuhugi midagi kirjutama, sest muidu mu pea lihtsalt plahvatab.
Eks ta ole üks Halb kogemus küll.
Kes teemat ei jaga, palun ärge sõna võtke.
Või tegelikult, võtke, sest ma juba tean nagunii, et maailmas on palju kurjust.
Mul on lihtsalt südantlõhestavalt kurb sellepärast.

Inimesele on antud oskus kurba meelt tunda ja nutta ja valu tunda. Järelikult need kõik negatiivsed tundmused on vajalikud ja neid tulebki tunda. Nuta.

Maitsemeel suudab tunda soolast, magusat, haput jne. Kui sööme ainult magusat, siis viskab see üle, tahaks ikka soolast ka vahel. Järelikult on vajalikud nii magusad kui ka soolased asjad.

Sellepärast on normaalne, et elu pole ainult ilus ja magus, vaid on ka negatiivne ja kibe.

“The very purpose of our life is to seek happiness.”
- Dalai Lama XIV

Teemaalgataja, tehan öelda, et oled õnneseen juba seetõttu, et Sul on armastav, hell, toetav abikaasa, kellega oma kurbust ja rõõmu jagada. Aga oled süüvinud sellesse, kui palju on üksikuid inimesi, kes nutavad patja, kuna neil pole kedagi, kellega rääkida:
Aga maailmaparandamisega ei maksa vaeva näha, tuleb elada lihtsalt oma elu ja olla õnnelik.

"Isegi õnnelik elu ei pääse teatud hulgast pimedusest ja sõna "õnn" kaotaks oma tähenduse, kui seda ei tasakaalustaks kurbus". ( Carl Jung)

Kas olete nõus, et mehed tegelikult on kurja juur? Naised ei alusta sõda. Seda teevad mehed. Selle asemel, et kaotada maailmast nälg, vähemalt üritada seda teha, toodetakse arutul hulgal relvi. Ahnus on see, mis maailma hukutab. Mõttetustele kulutatakse määratuid summasid.
Inimsuhetes on kurjus, julmus, ärapanemine. Elu näitab, et ülekohus saab oma palga siiski, varem või hiljem. ("Klass")

kuidas sa teaksid, mis on hea, kui halba ei oleks.

Kuidas naise ei alusta sõdu? Alinagi palus ju Vladimirilt naistepäeva kingiks vaid kreemi, aga vana sai aru, et naine soovib Krimmi. No läks siis ja võttis.
Tegelikult aga, ilma naljata, siis oleks rumalus arvata, et kõik sõjad on algatand mehed.

Tegelikult on maailmas kõik tasakaalus. Jah, on tohutult palju enneolematut kurjust, viha, õelust ja lihtsalt rumalust. Aga sama palju on ka ilu, headust, helgust. Sinul, teemaalgataja, on oma depressiooni tõttu kalduvus märgata pigem negatiivset. See ei olnud nüüd halvustavalt öeldud, vaid lihtsalt fakti nentimisena. Psühholoogias nimetatakse seda vist ennasttäitvaks ootuseks, et oled juba vaimselt valmis märkama pigem negatiivset ja siis samal ajal toimuv positiivne jääb nagu kahe silma vahele.
Ma olen pigem see positiivse poole märkaja, aga vbl osalt ka seetõttu, et täiesti teadlikult väldin teatud filmide vaatamist, igasugu pisarakisjujatest saateid ei vaata.

Esiteks: internetist ei ole mõtet "kõigest" lugeda, sest väga palju eu ole tõsi. Loe sellest, mis sulle kasu annaks - näiteks ärevusega ja masendusega toimetulemisest. Õnne ja teiste heade asjade tundmist tuleb ka õpppida, ja selleks ei ole kunagi liiga hilja.
Teiseks: see, mis sinu meelest on halb, võib kellegi teise jaoks olla hea. Kuna Maal sünnib kogu aeg rohkem organisme, kui on ressursse, siis on konkureerimine ja konfliktid paratamatud. Ühe õnn on väga sageli teise õnnetus. Inimene on ka loom ja kõik tema käitumismustrid on tekkinud sellest, et kunagi kusagil on nii kasulik. Isegi inimeste eetiline käitumine ja humanism on tegelikult viis oma järglastele paremat keskkonda pakkuda. Koostöö on indiviididele kasulik, aga teatud juhtudel on veel kasulikum mängida reeglite vastaselt. Loe käitumisökoloogia kohta. Siis näed ka, et "õiglast" maailma ei saagi olemas olla. Ja järelikult pole ka vaja kurvastada selle üle.
Kolmandaks: sa tahad maailma paremaks teha. See on võimalik, pead lihtsalt võtma selle skaala, kus sina midagi mõjutada saad. Sina ise, su lähedased, teised, kellest või millest hoolid.

Just tahtsin kirjutama hakata, kui märkasin irooniapöösa postitust ja nii ma siis tahan seda toetada.
Inimesed ei ol ei head ega halvad vaid nii head kui haklvad. Ja nende teod ka ka kas head või halvad, aga ka vastuolulised. Ühe suhtes hea, teise inimese suhtes hoopis halb.
Maailmas on kõik tasakaalus ka sina ise oled hea ja halb. Aga kuna sa toidad seda halba tänu depressioonile, sest oled selle haiguse oma elu osaks teinud ja sellest sa vist ei loobu, siis näed ikka ka edaspidi seda halba. Pööra oma nägu hea poole ja sanäe häid asju. Võib olla sa üksi sedacei suud.

Mul on hea meel, et siin on nii palju positiivseid vastuseid, ausalt öeldes olen üllatunud, sest lugedes keskmist foorumi külastajat ootasin juba kartuses midagi palju negatiivsemat, seetõttu ka vist läheb täppi selle inimese kommentaar kes ütles, et depressiivsed inimesed korjavadki pigem halba tekstist üles.
Kommenteerijale nimega 'sõnavõtja' tahaks öelda, et tänan heade mõtete eest, aga kahjuks pole võimalik valida kas olla depressioonis või mitte. Lohutan sind teadmisega, et käin teraapias, ehk asi paraneb. :)
Mure tuleviku ja inimkonna ees siiski püsib.

Ära kadetse, ära ahnitse, ÄRA MURETSE, ja ära solvu. Kõik need soovitused on heast südamest. Haigused, eriti need, mis seotud psüühikaga, on väga suures osas iseenda teha, aga see on raske aga mtte võimatu. Sa saad sellega hakkama, kui väga soovid. Jäta muretsemine nende asjadevpärast mida sa muuta ei suuda, muuda neid, mis on sinu vöimuses.
Rohkem ei targuta.

teadsamis...
hakka elama. oma elu.
sul on hea pere, nagu ma aru saan.
ära lase negatiivsetel asjadel enda ellu tulla. saad ka deprekst üle. vaata ilusaid filme, romantilisi, kus ka ilusad inimesed. üldse mõtle vaid häid mõtteid.
alusta iseendast
pole vaja eluaeg lapsepõlves elada.
sul on endal laps. (ma pakun). tee tema elu ilusaks. üldse ela põhimõtte järgi, et ei tee kellelegi seda, mida ei taha et sulle tehtaks.
internet on saatanast, kui seda kasutada ei oska!!!
aga netis leidub ka niipalju ilusat ja tarka.

loomulikult ma ei arva, et kõige paha suhtes peaks silmad kinni panema, ignoreerima. üldse mitte... aga pole vaja seda kõike endasse koguda.. las voolab maha. kui sina isiklikult ei saa asja paremaks muuta, kui sinust ei sõltu midagi, siis lase lahti neist tunnetest ja asjadest.
maailma tuleb hakata parandama iseendast, küll siis kõik ka hästi läheb.

Hmm. Kus sa neid HALBU inimesi niipalju näed või kuuled? Ma arvan, et ma pole elus ühtegi halba inimest näinud. Olen näinud mõningaid halbu tegusid, mõnda hullu, mõnda vaimse häisega inimest.

Olen veendunud, et ka Tšikatilo ei istunud päevade kaupa oma toas mõeldes "kuidas teha elu jooksul võimalikult rohkem halba". Ta oli lihtsalt segane. Võikalt segane.

Olen ka aru saanud, et mis on ühe meelest hea, võib teise meelest olla halb. Mäletan, kuidas nägin kunagi lähedase sõbranna meest aelemas võõra naisega. Rääkisin sellest sõbrannale, sest minu arvates on ausus voorus. Suhe sõbrannaga katkes, sest ta süüdistas MIND kurjuses ja selles, et ma nende suhte ära rikkusin.

On kohe inimesi, kes näevad igal pool halba. Kurjust. Masendust. Mul on neist kahju. Üldiselt on nad tüütud viripillid, kes lihtsalt ei oska olukordi näha mitme nurga alt.

Tihti on nii, et kui inimene otsustab mingit olukorda või suhet tajuda halvana, siis on ta selle sageli ju ise valinud - ta oleks võinud suhtuda ka teisiti. Olen ise saanud sõimu osaliseks, kui istusin ühes komisjonis ja 14-pealise komisjoni ette tuli naine, püksilukk lahti ja määrdunudroosa pesu ning pekivolt paistmas. Vaikselt tema juurde minna ma ei saanud teatud põhjustel, ütlesin siis, et vabandage, püksilukk on lahti.

Pärast sain ühelt komisjoni liikmelt kurjustada, et käitusin halvalt ja ebaviisakalt. Ma ei saanudki aru, kas tema meelest oleks parem, kui inimene on alandavas olukorras laval 30 minutit, püksilukk lahti.
Muide ka see inimene ise oli pärast rääkinud, et ma olen halb.
Ise loodan, et ka mulle keegi ütleb, ka avalikult, kui mul peaks olema mingi sarnane olukord.
Lõpetuseks - virisejad ja halisejad ei meeldi kellelegi. See, mida sa kardad, sind ka tapab. Kuni sa näed igal pool kurjust, siis saats sulle ka seda annab.

to rimmi

Kirjutasid nii:
"On kohe inimesi, kes näevad igal pool halba. Kurjust. Masendust. Mul on neist kahju. Üldiselt on nad tüütud viripillid, kes lihtsalt ei oska olukordi näha mitme nurga alt."
----------------------------------------------------
Need inimesed pole "tüütud viripillid", vaid neil on tundlikum närvisüsteem, mis on ka teemaalgatajal. Sellised inimesed, kes märkavad halba ja pööravad sellele ka teiste tähelepanu, on ühiskonna jaoks väga vajalikud, sest ilma probleemidele tähelepanu pööramata ka midagi paremaks ei muutu. Aga tundub, et oled õnnistatud tundetusega teiste tunnete suhtes, mida näitavad ka su "elulised" näited selle kohta, kui hea ja otsekohene inimene sa oled - kahjuks aga paistab välja sealt äärmine ükskõiksus teiste tunnete suhtes. Seda on püütud sulle ka märku anda (sõbranna, komisjoniliikme poolt), kuid ega sa ju ei mõista. Sa oled parem inimene, kui need "tüütud viripillid", kes ei taha, et maailmas oleks sõjad, kuritegevus, vägivald?

k kirjutas:
"Kas olete nõus, et mehed tegelikult on kurja juur? Naised ei alusta sõda. Seda teevad mehed. Selle asemel, et kaotada maailmast nälg, vähemalt üritada seda teha, toodetakse arutul hulgal relvi. Ahnus on see, mis maailma hukutab. Mõttetustele kulutatakse määratuid summasid."
----------------------------------------------------
Jah, sul on õigus. Mehed on loonud maailma väga palju kurjust, valu, surma. Nii see on. Ühiskond ei suuda sellele kurvale tõele näkku vaadata, põhjus ka selles, et sageli on ühiskonna juhtivatel positsioonidel just needsamad julmad ja tundetud mehed. Mis muutuks, kui inimesed saaksid aru, et mehed, keda meie, naised, peame turvalisuse kantsiks, toeks ja kaitsjateks, on tegelikult ise selle ebaturvalisuse ja vägivalla tekitajad? Mis muutuks, naised?

1 rikkuri ülalpidamiseks on vaja 100 vaesuri eksisteerimist, kellelt raha ära võtta. Seetõttu on rikkaid vähe ja vaeseid palju.

Miks on niipalju halbu inimesi?

Sellepärast, et vaesuritelt on hüved, vara, võimalused ära võetud rikkurite poolt. Selline olukord tekitab ängi.

üllataval kombel toetab mu uskumust lõik Fay Feldoni raamatus "Spaa Dekameron", lk 119
Kui östrogeeni andis meile Jumal, siis testosterooni andis Saatan...

sorry, Weldon on õige

Ok, kui ma näen sind tänaval ja sul on kogemata seelikusaba sükkpükste sisse jäänud, siis ma ei ütle sulle seda.

Mina tõesti tahaksin, et mulle öeldaks. Ja seda ka, kui ma kelelegi kogemata liiga olen teinud. Aitäh sulle selle eest.

Selleks, et ei oleks vaenu, perevägivalda, raevukaid poliitikuid eesotsas, loomapiinamist, lapsepeksu jne, saame me kõik ise midagi ära teha. Hakakem tegema! Ema Theresa oli siis tundetu, nagu ma sinu teooriast aru saan. Ta ei katnud silmi pihkudega, et nutta, haliseda ja saada lohutatud, ta LÄKS ja AITAS. Ta tegutses! Tema abiga sai maailm paremaks.

Arstid ilma piirideta - ma vabandan, ma ei oska prantsuse keelt ja ei tea selle organisatsiooni üldtuntud nime. Nad lähevad kuskile sõjakoldesse või ebola-keskusesse ja aitavad. Kas nad on tundetud? Kas liitumine heategevusorganisatsiooniga on märk sellest, et nad on külmad inimesed?


Liigse "tundlikkuse" saab psühhoteraapiaga maha võtta ja saab asuda elama nii, et oma eluga juba vähendad maailma kurjust. Seda soovin ka sulle ning teemaalgatajale.

mis on halba ignorantsuses?
Mina ei vaata ega loe päevauudiseid - no mitte midagi, mis puudutab poliitikat ja majandust. Tundsin juba ammu, et need uudised masendavad mind ja teevad tuju pahaks. Ignoreerides tunnen end palju õnnelikumana. Kultuur, sport - palun väga.

kusjuures seda viimast õpetati isegi ühel teenindajate koolitusel. Et mitte lugeda ega kuulata halbu uudiseid.Tõepoolest pole vaja seda teha.

Ignorant on mats.

äkki Pille täpsustab oma avaldust?

Ignorant on mats.

Ignorantsusest:
Kes siin enne sõna võttis, nii nagu õpetatakse ka kuulsustele, et pole mõtet lugeda kommentaare artiklite üle, mis on nendest kirjutatud. Kui ma oleks tuntud tegelane, siis tegelikult tahaksin teada mida arvavad minust mu nt fännid/mittefännid, sest siis teaksin, mida teha, et olla parem meelelahutaja, sest kuulsused tihti ongi ju meelelahutajad.
Jah on kergem elada üllas teadmatuses ja enda asja edasi ajada.
See on asi mis mind otseselt ei puuduta. Olgu kuidas ta on.
Kommenteerijast kes mainis psühhoteraapiast, olen sinnapoole teel ja just nö ükselävel, hetkel saan psühholoogilist abi.
Kuid kõik see eelnev ei muuda mu uskumust sellesse, et maailmas ON palju halba ja ma ei suuda vist kunagi hakkama saada selle teadmisega, et on inimesed kes restaureerivad ja inimesed kes hävitavad. Hea on teada esimestest, kuid tänapäevases maailmas on liiga palju võimalusi kuidas süütuid inimesi enda arvamuses/uskumuses teisi ohustada.
Ma pole mingi religionist, olen lihtsalt inimene kes on ääretult kurb inimeste kurjuses. Siin võiks tegelikult spekuleerida lõpmatuseni vastust saamata ja ilmselt seda paljud ka teevad ja teavad.
Mul polnud seda teemat kirjutades otsest eesmärki, nii nagu teistelgi kes lihtsalt 'auru välja' tahavad lasta.
Võibolla on see vaid meeleheiteline emotsioon mida oli vaja kirja panna.
Muidugi oleksin õnnelikum, kui inimesed oleksid teineteise suhtes tolerantsemad ja kindlasti mitte kurjad.
Andke andeks kui kõlan liiga 'maailmaparandajana'.
Sellised on lihtsalt mu mõtted.

No ega sa sisuliselt ei olegi ju "maailmaparandaja" - sa lihtsalt virised veits ja avaldad arvamust, et kui maailm ennast muudaks, siis oleksid sa õnnelikum. Oleksite ja poleksitega on see lugu, et kui oleks-poleks ka tegelikult kätte jõuab, siis väga sageli "see pole see, pole see ..." Inimesed kuulevad ja näevad seda, mida ma kuulda ja näha tahavad.

Tundub tõesti, et algataja naudib kurtmist. Tihtipeale elatakse kaasa kaugel maal elavatele inimstele, mis aga oma maal toimub, see jätab kaasaelajaid külmaks.
Silmakirjalik.

maailmas ongi pidev hea ja kurja võitlus. inimene, kes on teiste vastu halb, oli eelmises elus hea, kellele halba tehti - seega ta pettus inimestes, muutus halvaks ja tuli kätte maksma. inimene, kes eelmises elus oli halb, on nüüd hea, kellele tehakse halba, et oma karmavõlga lunastada jne.

Eelmist elu pole olemas.