Kas teil on ka nii olnud,et esmamulje teist või kellegi teisest on petlik olnud.Alguses mulje halb olnud,hiljem kohtutud juhuslikult ,aga hiljem tuleb välja,et on hoopis tore inimene.

loooomulikult.

Ei meenu küll. Pigem on juhtunud seda, et alguses sümpaatne inimene osutub lähemal tundmaõppimisel parajaks tögrimögriks.

on olnud nii ja vastupidi ka muidugi.
üks eriti kuivik ja ebahuvitav töökaaslane osutus väljapool tööaega väga toredaks kaaslaseks, ei ole sugugi kuivik, on lõbusja seltskondlik ja ei joo ennast kunagi upakile.
ja teine, kes esialgu tundus sõbralik ja vastutulelik osutus lihtsalt uudishimulikuks laiskvorstiks, kes oskab väga hästi inimestega manipuleerida ja ebameeldivad või lihtsalt tüütud töökohustused teiste õlule veeretada. lisaks armastab ta taga rääkida ja peale firma suvepäevadel nähtut ma temaga küll peole ei läheks :)

Mehis Treial oäk

väga tihti on nii olnud. nüüd ma enam esmamulje põhjal kellegi üle ei otsustagi, vaid annan alati nendele, kes on jätnud halva mulje, võimaluse ennast veel heast küljest näidata, ja kes on jätnud mulje "liiga hea et olla tõsi", võtan teatava reservatsiooniga ega kuku kohe pimesi usaldama.

Korduvalt. Mõne inimese paremad küljed on avaldunud alles aastatepikkuse tutvuse järel.

kakahais juures.

Mitu korda olen pidanud tõdema, et oleks ikka pidanud seda esmamuljet usaldama. Tõsi, see on alati olnud halva esmamulje puhul sedasi.
Pakun välje seletuse: esimene mulje ongi ikkagi õige, kuid hiljem hakkab inimene kujundama enda imagot. Eks me kõik taha ennast näidata paremast küljest. Pikapeale jääd uskuma seda maski, mida kodanik püüab näidata. Kuni tuleb valus laks.

Peki :(

Esmamulje on siiski õige, seletada ei oska, kuigi kogemusi palju olnud.

Sama kogemus kui Kindermacheril - esimene pilk on õige olnud. Siis teeb inimene suu lahti, keelitab ja meelitab ja petab su jutu ja teesklusega ära. Arvadki, et on selline tore inimene, kellega saab normaalselt suhelda. Ja siis tuleb nätakas või vaiba alt ära tõmbamine ja tuleb tunnistada, et olin kergeusklik ja lasin end surnuks rääkida, tegelikult on ikka tegemist seljataguse madu-ussiga.
Ja seda korduvalt, ma kohe ikka ei õpi isegi omaenda vigadest.