Masenduses inimene või lihtsalt haige inimene ei mõtle, mis teeb. Sügisel, pimedal ja külmal ajal on nii lihtne ennast ära uputada, lähed meetri sügavusse vette, on juba väga-väga külm, lähed veel natuke, - ja ongi asi lõpetatud.
Ja kuidas see "mõrvar" siis läheb teist inimest järve uputama? Läksid paadiga sõitma ja viskas teise keset järve vette? Küllap on politsei seda ka juba uurinud.
Kui palju mina olen tahtnud MITTE ELADA oma peavalude pärast. Mul on 16-aastaselt alates jubedad, päevi kestvad peavalud, kui palju olen mõelnud, et aitab, mina ei jaksa enam. Ükskord suvel Pärnus (võisin olla kuskil 22-24) läksin ka meres lihtsalt nii kaugele, mul oli kõik ükskõik, läksin nii sügavale, et vesi oli ole pea. Aga kuna ma siiski oskan ujuda ja vesi oli soe (külmas vees oleks ma selleks ajaks juba alajahtunud olnud), siis muidugi ujusin tagasi. Ei teagi, kas tegin tol hetkel õigesti või valesti.
Kui inimesel on mingi ravimatu terviseprobleem, siis ikka ju mõtled, et milleks ma elan, mis mõte sel on!?