Lugu sellest, kuidas ma Maximast kingalusikaid ostsin.
Tegevus toimus Tallinnas. Möödunud nädalavahetusel.
Oli asja Eks-kaubamaja muudesse poodisesse ja siis mõtlesin , et astun läbi ka Maximast ja võtan mõned söögiasjad. Äkki meenus, et viimane kingalusikas kodus andis hiljuti otsad ja vaja oleks uut. Natukese otsimise järel (lähiümbruses polnud 10 minuti jooksul kedagi, kellelt küsida, kus need võiks olla) leidsingi õige riiuli ja seal olid olemas ka kingalusikad. Sellised umbes 30-40 cm pikad ja kenasti igaüks oma kilesse pakitud. Võtsin siis 2, et 1 tööjuurde ja teine koju. Läksin kassasse. Kassiir ütles mulle midagi vene keeles. Kuigi oskan omast arust päris hästi vene keelt, siis sellest ma küll aru ei saanud, kuna see oli öeldud kuidagi kiiresti ja turtsakalt. Kogu müüja ilmest ja olekust oli näha ja tunda, et olen mingi halva asjaga hakkama saanud. Küsisin siis eesti keeles, et ei saanud aru, mis viga on. Selle peale müüja turtsus veel ja näitas midagi nende kingalusikate varte kohta. No mina ei osanud selle kohta midagi öelda. Kehitasin õlgu. Müüja jälle pahaselt midagi vene keeles omale „habemesse“. Ja siis äkki ütles selges eesti keeles, et silte pole küljes. Ma siis ärkasin ka üles ja küsisin vastu, et miks siis ei ole silte küljes. Müüja muutus järjest vihasemaks ja teatas lõpuks, et tema töötab siin ainult kassas. Viha nakkas ja andsin ka vihaselt vastu, et mina ei tööta jälle üldse Maximas, kuid sooritan parasjagu kliendina ostu siinses poes. Sealjuures hakkas mul sellest tsirkusest kõrini saama ja vahtisin juba päris vihase näoga müüjapreilile otse silma ja küsisin, et kas nii teenindategi kliente? Selle peale otsustas plika siiski ennast kassast püsti vedada ja käratas, et kust te need võtsite. Näitasin siis koha ette. Tegemist oli ühe alumise riiuliga ja selleks, et sealt alt midagi kätte saada pidi kükitama. Kuna olin selle gümnastika juba äsja korra läbi teinud, siis seisime müüjaga koos riiuli ees ja vahtisime, mis edasi saama hakkab. Lõpuks otsustas tütarlaps siiski kükitada, siis laskus põlvili, sobras seal kusagil hoogsalt ja viimaks koukis riiuli sügavusest välja ühe kingalusika, millel oli silt küljes. Siirdusime tagasi kassasse ja ost saigi sooritatud. Tulin oma kahe kingalusikaga sealt siis tulema, kuid tunne oli selline, nagu oleks saunas käinud ja terve sauantäie keresid ära vihelnud. Huuuhhhhh. Võib ikka vahest mõni lihtne ostlemine keeruliseks kujuneda.

Ja mis sunnib sind seda t.blapesa külastama?

Kohe hea oli lugeda, et ikka mina polegi ainus "mats". Justnimelt nii mulle selles samas poes üks vene keel kõnelenud nähvits püüdis selgeks teha. Seni mu elu ainus kord vist, sest tegelikult on suhteliselt viiskas naisterahvas:) Ja selle sõnavõtu peale ma seal muidugi avaldasin talle arvamust, et ilmselt töötab ta vales kohas ja kui ta samuti jätkab, siis ilmselt enam mitte kaua. Aga nüüd loen ja saan aru, et ju ta ikka veel seal, kuigi sellest on möödas peaaegu kaks aastat. Aga no lihtsalt nii tuttav tuli ette ja kahte sellist matskassapidajat ei saa olemas olla.

Noh aga kirjutage, sel matsiplikal on ju omwtigi ülemus, kohe oleks võinud ka vahetuse ülemat nõuda. Mina reeglina ei lasku kunagi ülbitseja tasemele. Oleksin talle need lusikad kassasse jätnud ja muiates lahkunud. Sest tervis on kallis vara, ajate omal vererõhu ülesse, pea valutab veel 2päeva peale ärritust. Pole mõtet raisata kallist vara selliste madalate peale. Küll ta kunagi ikka oma koosa saab.

Sellise palgaga ei saagi ülemus omale sinna töötajaid valida. Ta ei hakka kassiirile isegi mitte noomitust tegema, sest siis annab see ka lahkumiavalduse.
Me ikka Eestis elame, püüame nüüd reaalsusesse jääda.

Lambad on igal pool meie ümber. Ja kassapidaja selles küll süüdi ei ole!

mina alati püüan nendega viisakas ja hea olle. kr on ikka amet tegelt, ise ei peaks seal päevagi vist vastu. aga korra päevas poes käia ja neile pisitiivsyst natuke peegeldada, on hea tunne.

See sinu juhtum meenutab mulle lustakat lugu ARK-is, kui läksin aeguma hakkavat juhiluba uue vastu vahetama.Leti taga istuv nipsakas näitsik viskas mu loa üle leti tagasi põhjendusega, et "ma ei saa seda vahetada, sellel pole templit peal" :D See võttis mu oma viieks sekundiks täitsa sõnatuks.

Maxima on omaette ooper. Sinna minnes ei tohi huumorimeelt koju unustada. Vastasel korral jääd iga kord mitmekümnest närvirakust ilma. Kusjuures minu kodumaxima kõige hullem eksemplar pole üldse venelane, neid seal tegelikult peaaegu polegi.

Kingalusikaga oleksid pidanud kohe hakkama hambaid välja lööma ja mitte vahtima lolli näoga nagu vasikas laudaust.

:)jõmm on lahe, olen käpp.

Õieti on see lause, et vahib nagu vasikas uut laudaust.

Aga meil siin lõunaosariigis on õige hoopis nii, et vahib nagu vasikas uut aiaväravat. Vot tak!

Vahib nagu täpsi tola.

kas poode enam polegi Eestimaal?!

Triipkood oli puudu. Mina tean seda juba ise vaadata, sest tõesti, ilma selleta ei saagi ju midagi skäneerida.

Leidsid ka, millest numbrit teha! Elus on kingalusikast, kükitamisest, põlvitamisest tähtsamaid asju, millest mõelda ja kirjutada.
Ole ise päev otsa kassas ja käi triipkoode otsimas ning ela ära teenitud 30-ne euroga.
Oled küll vati sees elanud.

sama siin. palju kisa, vähe villa. küll mõni võib ikka iga sita asja pärast ussitada. mina ei suudaks kuskil kassas poolt päeva ka töötada.

siis tehku oma tööd ka korralikult või mingu mujale

kui juba sinna kassasse tööle ronis Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> siis tehku oma tööd ka korralikult või mingu mujal
> e
-------------
Nii arvan minagi. Ilmselt on see Maxima eripära, et klientidega käitumist peetakse teisejärguliseks.

Käin pea iga päev Tartus Annelinna Prismas. Juhtun enamasti sellisel ajal, mil kassadesse tekivad järjekorrad, seega näen kassiiride tööd päris palju. Väga tihti on keegi unustanud oma kaalukauba kaalumata. Pole aastate jooksul kohanud kassapidajat, kes selle peale kulmu krimpsu tõmbaks! Alati selgitavad ostjale ja lähevad ise kaaluma, rõõmsa näoga. Kogu aeg imestan, kuidas nad nii sõbralikult seletada suudavad, alailma.
Kui mõnel riideesemel silt puudub, ei hakka keegi ostjat riiulite vahel jooksutama. Olen ise ka toonud kassasse pluusi, mis oli ainsana mulle paras, aga sellel polnud ühtki poe lipikut küljes. Kassapidaja ajas asja, otsis ja leidis kuskilt õige triipkoodi. Ei mingit kurja näo virvendustki:)
Ja kui kassas tekivad hinnavahed (nt odavam kampaaniakaup lüüakse kassas ikkagi läbi kallima hinnaga), on alati abistatud ja uuritud ja juhatatud, kuidas ma hinnavahe tagasi saan. Erinevalt paljudest kauplustest, kus lihtsalt kehitatakse õlgu ja öeldakse, et ärge ostke, kui ei taha, mina ei saa midagi teha.

Ilmselt Prismad (või ainult see konkreetne pood?) koolitavad oma kassapidajaid väga hästi. Ja nagu olen tähele pannud, mida sõbralikum on kassapidaja, seda sõbralikum on ka klient, kes ehk muidu vihastaks. Ju selles ketis tuntakse psühholoogiat hästi:)
Teemaalgataja olukorda oma poes küll ette ei kujutaks.

Kogemus Prismas, mida eelmine kommija Kaps hästi kirjeldas, vastab tõele:) Prismas pole ma KORDAGI pidanud pettuma klienditeeninduses, erinevalt Maximast.

Võib-olla olen ma nii müüdav, aga käin ikka Maximas ja just suure valiku ja sooduskampaaniate pärast. Klienditeeninduse kvaliteedi tõstmisele ei raiska Maxima vist tõesti sentigi ja kaader jookseb kui läbikäiguhoovis, aga need, kes pidama jäänud on, on jälle väga toredad ja abivalmid :). Ja teisest küljest jälle, kui minnagi sinna poodi kohe suhtumisega, et enamus kassapidajaid on toolil istuvad robotida ja mina saan kauba soodsamalt kätte, et ma pole pidanud nende teeninduskoolitusi kinni maksnud, siis võib seal käia küll :). Õnneks see ei ole küll minu kodupood, et käin seal rohkem mõne hea kampaania ajal või midagi konkreetset otsimas.

Prismas ongi väga viisakad kasspaidajad, Rimis seevastu väga ebaviisakad. Lisaks väga uimased. Hakka või arvama, et cv-s on nõudmine - mida ebaviisakam, seda parem.

mina reeglina ei eelda, et kassapidaja oleks paha või hea. ma lähen endale asju ostma ja ausalt, ma pole ainsatki korda tuvastanud, et minuga oleks keegi vastikult käitunud. tavaliselt ma kiidan neid seal kassades, kui nad suudavad naeratada ja kenasti sõbralikud olla pikkade kassajärjekordade kiuste.

aga nüüd hoopis teine teema ja see oli eile prismas nimelt. saiakeste vitriinide juures. eemale leibade riiulite juurde hakkas äkki levima õudne kemikaali lebra, aga ma ei teinud välja, lihtsalt tuvastasin. siis keegi läkastas räigelt ja rõgistas ja aevastas meeletult. no siis hakkasin huvi tundma, et mis värk on.
ja mida ma nägin, see oli koletu. keegi töötaja seisis vitriinide ees, kus riiulitel on saiakesed-pirukakesed ja lärtsus köhida-aevastada otse vitriinkappidesse saiade peale. samas oli tal pritsipudel, kust muudkui tsuhhitas kemikaali vitriinide ustele ja nühkis seda siis mingi kaltsuga laiali. küll sissepoole ust, küll väljapoole ust. kemikaalilebra aina levis selle rögastamise saatel ja no see oli tõesti jäle läkastada otse toidule, pihustada kemikaali otse toidule.
esimese hooga tahtsin tormata selle naise juurde ja küsida, miks ta seda keset tööpäeva siin pihustab, otse inimeste juuresolekul, avalikult sedasi reostab sööki. siis tahtsin minna kaebama. aga lõpuks loobusin kõigest ja lihtsalt eemaldusin. oli seal teisigi ostjaid ja ka nemad eemaldusid.
aga kujutage nüüd ette, et tuleb ostja, kes seda vaatepilti ei näinud, avab rõõmsalt virtiinkapi ukse, pakib saiakesi-pirukaid kotikesse, läheb koju ja sööb perega, lastega koos seda saastatud kaupa, mille eest maksab lisaks veel üsnagi kallist hinda/ pole ju need saiakesed kuigi odavad/.
siis aga jääb laps haigeks, mingisse viirusesse, ise haigeks, mees haigeks, lisaks saavad korraliku doosi pihustipudelist lastud kemikaali lisaks veel.
vaat see on korralagedus kuubis, mitte see, kui kassapidaja ei suuda naeratada terveid päevi, sest kaubad on triipkoodideta ja muudkui otsi, mis miski on.
ja olgem ausad - ostjaid on igasuguseid ja alati pole nad sugugi heatahtlikud ja heas tujus.

Mul tekkis ka just vajadus kingalusika järele ning üritasin seda Prismast osta, kuna seal poes valdavalt käin. Jah, teeninduse üle ei saa kurta, aga sõbralikust suhtlemisest ikka söönuks ei saa nagu öeldakse. Nimelt selgus Prismas, et nende kaubavalikus kingalusikat üldse ei olegi. Vot! Tükk aega otsisin kingaosakonnast, siis läksin küsima. Tõesti väga sõbralikult naeratati...aga sammud pidin ikka mujale seadma.

to "prisma". oo õudust! mingi turtsakas kassapidaja on küll nn "poisike" selle kõrval. mis Rimisse puutub, siis Tallinnas Risti peatuses on mini-Rimi, kus kassas kerge puudega mehed. teenindavad väga hästi:)Tallinnas hea võimalus endale kaup koju tellida, Selveril väga hea teenindus! kullerid sõbralikud ja viisakad, tassivad rasked kotid sulle tuppa.

Noored vene mehed maximates tööl, millest nad elavad ?

to aju-geenius. aga äkki töötavad seal õpingute kõrvalt? olen ka neid kassas näinud. ega kõik mehed ei taha eluks ajaks ehitusele rügama jääda.

Asi vist vene rahvuses, helistasin ühte firmasse ja võttis ka väga ebaviisakas vene aktsendiga eesti keeles kõnelev neiu telefoni vastu, kes ütles et ta ei tea midagi ja andis valet nõu, mis selgus, kui sinna uuesti helistasin ja kellegi teisega rääkima sattusin. Vene rahvusest neiu siis lõpuks lihtsalt viskas toru hargile, mul ei jäänudki muud üle kui uuesti helistada.