Kui sina ei saa järjekordselt mõnest asjast aru, siis see EI TÄHENDA, et teised inimesed võlgnevad sulle selgitusi!
See tähendab hoopis, et sa ise peaksid arendama oma arusaamisvõimet.
Kui sul näiteks jäid omal ajal mingid vastuolud ja vaidlused oma vanematega pooleli, ja sa ei ole siiani rahul, kuidas sind koheldi, siis see ei tähenda, et on normaalne iga teistsuguste vaadetega inimese kallal vinguda ja temalt selgitusi nõudma hakata.
Ja kui teine siis ebaviisakuse ja tüütamise peale positiivselt ei reageeri (sest kuidas sina külale, nii küla sinule), siis sa oled hämmingus ega SAA JÄRJEKORDSELT ARU, miks küll sinu norivale hoiakule sõbralikkuse ja viisakusega ei vastatud.
Sa tunned, et SINU kriitiline hoiak on alati õigustatud, teiste oma ei ole kunagi. See on sinu ego enesekaitsemehhanism ja ei vasta reaalsusele.
Kui elad omas mullis ja aru ei saa, kuidas suhtlemine käib, siis keegi ei saa sind sellest välja aidata, isegi kui tahaks. Jooksed jätkuvalt piltlikult öeldes peaga vastu seina ega lõpeta kunagi - edu siis.