Lugesin oma esialgset postitust ja nägin nüüd, et sealt jääb mulje, nagu oleks seda juhtunud mitu korda.
Tegelikult juhtus see täiesti esimest korda, ühekordselt ja kohe suure pettumuse järel, kui ma üritasin oma otsust selgitada, mille peale ta ärritus ja tahtis, et ma ei räägiks sellest, öeldes seda tema enda kahjuks päris ähvardavalt. Lisaks pani ta ruttu klapid kõrva, et mitte midagi rohkemat kuulda. Reaktsioon oli lapsik ja sõnavara ärrituse tõttu vale, aga nüüd mõistan teda paremini.
Ma saan aru, et jätsin vist siin asjast suti vale mulje, lihtsalt ei osanud tema mätta otsast asja vaadata.
Kindlasti ei ole ma mingi sinisilmne masomutt, ma ei tee kunagi iseendale kahjulikke otsuseid. Igasugu viited sõltuvusele või vägivallale on väga olulised ja mehi on teisigi. Lihtsalt mulle tundub, et olin natuke liiga agar oma selgitustega, miks me ikka kokku ei sobi, kuigi meil oli koos mitu päeva väga super olnud. Eks olen talle varem juba mitu korda ei öelnud, nüüd vahepeal miskipärast tahtsin teda ja nüüd mõtlesin jälle ümber. No mis sa teed, huvi kadus lihtsalt kuhugi ära.
Võib-olla väärin hoopis mina tümitamist, et vaese mehe vastu selline bitch olin :)