Uskumatu! Ma olen sama kena nagu teisedki naised tööl, kuid ometigi ma ei meeldi välismaalasest töökaslasele sama palju nagu kõik teised. Tema mängib Casanovat, ei pea paljuks teistel naistel suhtlemisel ka ümbert kinni võtta ja naeratab ja naljatab nendega suhtlemisel. Aga minuga miskipärast on külm ja isegi vastu mulle ei naerata. Oli meil firma jõulupidu. Seal oli selgest temapoolseid kallistusi teistele jagamas näha.
Ja nüüd olen mina nagu mingi kurjategija, sest üritasin süütut nalja selle välismaalasest töökaaslasega teha. Seda ta olekski naljana võtnud, kui minu asemel keegi teine oleks olnud :'(
Aga tema ûtles otse välja et mina talle ei meeldi! Seda oli tema poolt ennem juba aru saada, kuid ma ei tahtnud seda liialt uskuda ega üle mõelda. Nüüd siis sain sain teada et mingit ettekujutust mul polnud enne. Ta TÕESTI TEEB minu ja teise naistöötajate vahel vahet! Aga mina tegin vaid natuke nalja ja tema silmis olen nüüd hoopis mingi ahistaja! Kuigi ma pole seda olnudki! Vastupidi, hoidsin alati madalat profiili.
Olen nii kurb! Ma ei tea, kuidas olla nüüd tööl.

Milleks omale küll mõttetuid probleeme tekitada? Kui ei meeldi, siis ei meeldi, kah mul mõni mure. Ega kõik inimesed ei meeldigi alati kõigile. Ei saa kohe kuidagi aru, milleks sul nii kangesti ennast talle selga on vaja suruda? Las miilustab teistega, mis see sinu mure peaks olema. Pole ju sinu mees, mis tähtsust sel siis on, kuidas ta teistega käitub. Tegid lolli nalja? Milleks ometi, kui juba enne teadsid, et ta sind ei talu. Selle kohta käib ilusti see vanasõna: ära mine sitta torkima, hakkab haisema.
Tööl käid ju ikka tööd tegemas, või kuidas? Kui töö saab tehtud, siis mis tähtsust on ometi mingil seelikütist töökaaslasel, kes pealegi sinust üldse väljagi ei taha teha. Küll võib ikka lolle naisi olla, aru ma ei saa.

Kole asi see v_tuviha.