Need ju loeti kehtetuteks ja ei pidanud enam kasutusel olema. Kuid vahepeal oli kõmu sellest, et need javatsetakse taas kasutusel võtta. Ja need, kel kadunud on, polekski siis nagu enne 1999-aastaid tööl käinudki!? Sest kas arhiivides on midagi säilitatud!? On need aastad kusagi netis olemas?
Mis siis juhtub, kui pensioniiga kätte jõuab!?
Ja kas tõesti 1 tööstaazhi aasta on 3 tavalist tööaastat!?
Tegelimult mina läksin esmakordselt tööle 18-aastasena, 1986. Seega, 1999 aastaks olin 30. Mis tähendab siis, et vaid 12 aastat oleks selleks ajaks (1999 a.) mul kokku tulnud? Ja need 12 aastat siis on mul mahavisatud aeg siis!? Sest mul juhtus kolimisega et tööramat läkski kaduma ja pole leidnud seda üles :(

Selle ajaga kui aeg tuleb, jõuad oma elamise nii üksipulgi läbi otsida, et võid veel mitu korda ära kaotada. Arvan kindlalt, et peab olema, lihtsalt prügikasti ei ole visatud.

no kui on kadunud, siis hakkad mööda asutusi ja arhiive taga otsima, ehk saad mingid tõendid veel kätte kuskilt. Tegelikult ju pakuti ammu, et viige oma vanad tööraamatud pensioniametisse, kus vajalikud andmed andmebaasidesse kantakse. Oma probleem, kui arvasid, et kuskil sahtlipõhjas on su andmed kindlamini hoitud. Selliseid inimesi on kahjuks küll, kes suure hurraaga oma vanad tööraamatud minema viskasid ja nüüd käivad ja halavad, et asutused on likvideeritud, dokumendid kadunud ja polegi mdiagi teha. Ega ilmaasjata öelda, et omad vitsad jne.....

on kuskil Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Selle ajaga kui aeg tuleb, jõuad oma elamise nii ü
> ksipulgi läbi otsida, et võid veel mitu korda ära
> kaotada. Arvan kindlalt, et peab olema, lihtsalt p
> rügikasti ei ole visatud.
Väga kehvad lood on nendel vanadel ,,KES lähevad nüüd pensionile.
Arhiivist saad mingi poole aastatest tõestatud :::Palju jääb puudu....
Palju aastaid kaotasin ise ja arvestati pensioniks 301€

Mul siis kokku vaid 12 aastat! Ja kui tõesti arvestatakse üheks tööstaazhiks 3 tavalist tööaastat, siis mul tuleks vaid 4 aastat selle jooksul kokku. Selle 12 aasta jooksul olin mõne kuu töötu ka.
Ehk polegi mul selle 4 tööstaazhiga palju siis kaotada. Mul on pensionile minekuni 15 aastat veel. Kui muidugi selleks ajaks pole seda iga tõstetud 70 aastasele. Praegu on vist naistel veel 63 aastat see iga või 65?

Tööaastad enne 1999 lähevad arvesse üks-ühele, see tähendab, et tõestatult tööl käidud aasta eest saad ühe tööstaaži aasta.
Aga selleks peab olema su töölkäimine tõestatud - tööraamatus või kuskil arhiivis märge. Arhiivis on kindlalt riigiasutustes töötamine, aga kui olid erafirmas, tuleb otsida üles see firma või ta õigusjärglane. 90-ndatel alustanud firmadest on küll paljud lihtsalt kadunud või pankrotti läinud, nii et võib ka juhtuda, et sa midagi ei leia.
Kui sul on pensionile minekuni 15 aastat, siis on su pensionivanus 65 + midagi, mida hetkel veel öelda ei oska. 65-selt lähevad need, kes sündinud 1961. Sellest hiljem sündinutele pole öeldud, kui palju otsa pannakse, on lihtsalt öeldud, et kindlasti pannakse (vastavalt ennustatavale elueale ja praegu pole teada, kes ja kuidas seda ennustama hakkab)

Või tules hävinud ---Siis kõiki tööaastaid teie arhiivist ei leia !
Igal juhul pensionile mineja ---saab töötatud--aastate arvuga kõvasti peksa
Pole nagu kolhoosis töötatud aastaid --Võimalik tõestada

Mul tööraamat hävinenud. On olemas erastamisväärtpaberi arve, mis väljastati tööraamatu alusel ja siis arvestati kõik töö-aastad kokku kuni 1995-nda aastani. Siin on kirjas RKO kaardi nr. Ei tea, kas sellega saab tuvastada oma töötatud aastaid. Mäletan, et siis oli neid 25.

Tuleb teha päring arhiivi.
http://www.ra.ee/vau/index.php/et/enquiry
Mida rohkem küsida, seda rohkem võib tulla infot.

Töötamine

NB! Soovitame esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, et välja selgitada, mille kohta täpselt arhiiviteatist nõutakse. Sotsiaalkindlustusamet esitab ise arhiivile päringu puudulike või kadunud dokumentide kohta.

Selle vormi kaudu saab esitada rahvusarhiivile päringu pensioniõigusliku tööstaaži tõendamiseks. Arhiiv saab vastata päringule siis, kui vastava asutuse või ettevõtte personalidokumendid on avalikku arhiivi üle antud (peamiselt nõukogudeaegsed ettevõtted ja asutused). Rahvusarhiivi on üle antud ka sõjakomissariaatide materjalid, mis kajastavad nõukogude armees teenimist.

Palun esitage võimalikult täpsed andmed iga töökoha kohta:

asutuse nimetus ja struktuuriüksus
amet
töötamise aeg

Arhiiviteatis on maksustatud riigilõivuga 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346). Riigilõivu makseteade saadetakse päringu esitajale kohe pärast päringu läbivaatamist. Päring võetakse töösse siis, kui riigilõiv on tasutud, ning sellele vastatakse 30 päeva jooksul.





Toimetatud 1 kord(a). Viimati soni 17.01.2019 13.19.