Kohtusin täiesti toreda mehega mõned kuud, aga alguses harva. Tema poolt oli huvi suurem kui minu poolt, kuid mõni kuu hiljem uuesti kohtudes hakkas ta mulle tasapisi meeldima. Ta oli hooliv ja tore, väga arukas ja sõbralik.
Kohtumise alguses jäi mulle mulje, et ta joob vaid vahel natuke veini ja kõik. Nüüd oli lisandunud paar õlut päevas, ühesõnaga lahjem alkohol. Suvepuhkus ka muidugi. Ja mõnel päeval ei joo ta üldse alkoholi.
Ta on ühel päeval endiselt tore ja hooliv, kuid muutub järgmisel täiesti teiseks- reageerib üle, solvub ja ärritub väga kergesti, oli isegi agressiivne, õnneks siiski vaid sõnades, aga tekitas hirmu küll ja tahtmise temaga suhtlemine lõpetada. Käitub vihaselt ja pärast palub vabandust oma sõnade pärast.
Kas selline muutlik käitumine on alkohooliku moodi? Oleks nagu mingi aine mõju, nagu kaks erinevat inimest.

Tasub esmast tunnetust tõsiselt võtta. Ehk jäta asi sinnapaika.

ega ühte kindlat käitumismustrit ei olegi olemas. Kes muutub agressiivseks, kes jääb lihtsalt magama ja ärgates on jälle endine ehk siis normaalne. Aga üks mis kindel on see, et ega sa teda ei muuda. Nii et kui sulle juba algul ei meeldi, siis jaluta parem kohe minema.

Jookse nii kaugele kui võimalik ja ära enam kunagi tagasi vaata. See mees muudab su elu põrguks siin maa peal. Alkoholism on süvenev haigus ning vaja läheb järjest suuremaid koguseid ning kangemaid jooke. Tsüklitest väljumised on piin talle enesele ja kaaslasele. Soe soovitus, unusta ära see mees!

Arvan, et olengi oma otsuse juba teinud tema käitumise tõttu, lihtsalt tahaksin teada. Kuna ise tarbin pigem minimaalselt, siis kas kaks õlut päevas (puhkus, suvi) ja paar klaasi veini, mõni päev üldse ilma on ikka alkohooliku kogused? Tundub siiski nagu päris mõõdukas tarbimine veel.
Kevadel oli ta tavaline ja rahulik, veel kuu aega tagasi ka, aga nüüd ootamatult selline muutus. Mina mõjun niimoodi või? :)

Ta võib ju lihtsalt olla labiilse närvisüsteemiga, isegi bipolaarsusele kalduv.

Ära arva, et oled otsuse teinud, vaid tee!)

Lugesin huvi pärast ka Kaksikute kirjeldusi, ka seal on see labiilsus, ärrituvus ja muutlikkus kenasti kirjas. Aga kui viga on n-ö astroloogiline, siis tekib küsimus, millised naised Kaksikutega üldse sobiksid ja sellist käitumist taluksid? :) Need positiivsed hetked on tõesti toredad, aga teine pool on äärmuslik.
Pole ammu sellist suhtlemist ette tulnud.

Ära rohkem astroloogiat uuri.Vaata seda probleemi sellisena, nagu see on. Sa praegu näed ja tead seda alkoholi määra, mis su kaaslane sinu silma all joob. See, mis ta ilma sinuta joob on sulle teadmata. Ja uskuda alkohooliku juttu ei tasu.

Kaksikuga on võimalik täitsa kenasti elada ja toime tulla, kuid arvatavasti mitte alkohoolikust kaksikuga. Sest alkohol võimendab kõiki kaksikute( ja ka teiste) tähemärkide halbu iseloomujooni. Ja kes meist veatu ingel on. Järeldus- mitte ühegi alkoholi liigtarbiva inimesega ei saa õnnelik olla.

See, kas ta alkohoolik on, on ikkagi kahtlane. See oli lihtsalt üks võimalustest, millega proovisin tema käitumist seletada.
Ta on oma töökohal hinnatud, sõidab väga palju autoga ringi (kainelt loomulikult) ja olime mitu päeva järjest koos, nägin täpselt, et ta rohkem ei joonud kui 1-2 purki õlut päeva jooksul ja koos minuga klaasi veini.
Mõtlen, et võib-olla suutsin ta ikka ise endast välja ajada, kuna rääkisin lahkuminemisest. Mulle tundus, et me ei sobi kokku, aga unustasin, et tal võivad olla muud tunded. Eks ta vihjab nendele vahel. Igal juhul rääkisin mina rahulikult ja tema reageeris ülemäära äkiliselt. Aga väljendusin vist natuke liiga enesekeskselt ja julmalt, kuna ta veidi provotseeris ka.

Milles su probleem siis on?

Probleem on selles, et kui selline ärrituvus ei ole ajutiselt mingist ainest, millest on võimalik vabaneda, vaid asi on inimese iseloomus, siis võin talle küll vihahoos öeldud sõnad andeks anda, aga pean jälle uuega kohtama minema, sest agressiivsus ei istu mulle.

Kummardus sulle, vuuduu lakei, täpsemini ja selgemini enam olukorda seletada ei annagi. Ilmselt peab teemaalgataja ise oma vitsad kätte saama. Õnn talle kaasa.

Ei kavatse mingeid vitsu kätte saada. Minu viga on pigem see, et viskan inimesi vahel väga väikeste puudujääkide tõttu prügikasti, see pole ju ka kena.
Seepärast küsisingi siin nõu, mille moodi see käitumine rohkem tundub.

m EI LEA, ET TIGE AGRESSIIVNE JA ÄRRITATUD OLEK, MILLE PÄRAST ON HILJEM VAJA VABANDUST PALUDA, OLEKS mingi väga väike puudujääk. seda enam suhte algstaadiumis, mil inimsed käituvad paremini, kui tavaliselt, üritavad endast võimalikult head muljet jätta. mis siis veel edasi, kui ta kohe alguses selline psühh on..
aga ju sa oledki selline masomutt, et teda siin igATI üritad väljavabandada ja iga kommi peale kohe mingi annulleeriva põhjuse leiad.
ju siis oled ise ka üks must pada,, mis leidis oma tahmase kaane. edu.

Mulle meeldib lihtsalt inimestest aru saada :) Ja kuna meil üks asi pehmelt öeldes üliväga hästi sobib, ehk kohtuda selles osas mõnda aega edasi. Suhteks ega pikemaks koosolemiseks see mees tõesti ei sobi. Mul on hea meel, et tõde nii ruttu päevavalgele tuli.

Aine tarvitamisest võimalik vabaneda. Kui vana sa oled ,et nii sinisilmne oled?

küsid siin nõu, mille moodi see käitumine tundub. See tundub täpselt sellena, mis ta tegelikult on. Ja sa näid seda ise ka teadvat. See, et sinu teada joob ta kaks õlut ja kaks klaasi veini päevas ei tähenda, et rohkem ei joogi. Mõni päev kindlasti ei joogi rohkem või ei joo üldse, aga võid kindel olla, et nendel ülejäänud päevadel on kogused ikka suuremad. Sulle tundub, et see on päris mõõdukas tarbimine. Just nimelt, "tundub". Tegelikult ei ole. Ja tähtkuju ei oma siin üldse mingit tähtsust. Ning kindlasti ei ole see mingi väike puudujääk. Sa ju ei oleks siin sellest kirjutamas, kui tegelikult ka nii arvad. Elan ka ise ühe sellisega, kes töökohal hinnatud, samuti sõidab palju autoga (kainelt!), ei mingit agressiivsust, tsüklisse ei kuku ja minu nähes joob ka "mõõdukalt". Aga tegelikkuses ikka oluliselt rohkem, aastatega olen õppinud seda ära tundma. Eks ma nägin ka neid märke juba noorena, aga siis ei osanud kaugemale mõelda ja keegi ei öelnud ka. Tagantjärele tarkus...
Nii et mine oma teed, kui peale "selle ühe asja" muud polegi, mis sobiks.

Lugesin oma esialgset postitust ja nägin nüüd, et sealt jääb mulje, nagu oleks seda juhtunud mitu korda.
Tegelikult juhtus see täiesti esimest korda, ühekordselt ja kohe suure pettumuse järel, kui ma üritasin oma otsust selgitada, mille peale ta ärritus ja tahtis, et ma ei räägiks sellest, öeldes seda tema enda kahjuks päris ähvardavalt. Lisaks pani ta ruttu klapid kõrva, et mitte midagi rohkemat kuulda. Reaktsioon oli lapsik ja sõnavara ärrituse tõttu vale, aga nüüd mõistan teda paremini.
Ma saan aru, et jätsin vist siin asjast suti vale mulje, lihtsalt ei osanud tema mätta otsast asja vaadata.
Kindlasti ei ole ma mingi sinisilmne masomutt, ma ei tee kunagi iseendale kahjulikke otsuseid. Igasugu viited sõltuvusele või vägivallale on väga olulised ja mehi on teisigi. Lihtsalt mulle tundub, et olin natuke liiga agar oma selgitustega, miks me ikka kokku ei sobi, kuigi meil oli koos mitu päeva väga super olnud. Eks olen talle varem juba mitu korda ei öelnud, nüüd vahepeal miskipärast tahtsin teda ja nüüd mõtlesin jälle ümber. No mis sa teed, huvi kadus lihtsalt kuhugi ära.
Võib-olla väärin hoopis mina tümitamist, et vaese mehe vastu selline bitch olin :)

lülitas end sinu ininast välja.. selles see koht ongi, et sellise mehega ei saagi saama ühtegi probleemi arutada.
miks sa endale lapsikult käituvat joodikut kaela tahad korjata?

Lihtsalt pole kindel, et kui mõni mees mulle sellist asja teeks, kas suudaksin rahulikult asja n-ö arutada... :)
Mees käiks minuga mitu korda kohtamas ja lõpetaks mitu korda suhtlemise ära, sest tema arust soovitud sädet ei ole. Mitme kuu möödudes otsiks mu jälle üles, avastame, et lisaks vaimsele klapile on korraga meeletu tõmme ja sobime korraga nagu kõiges. Teeme juba väikseid plaane, käime väljas, kirg on laes, mitu toredat päeva... Ühel päeval vaataks ta mulle tühjal kalapilgul otsa: ma ei tea, mis see on, ei tunne sinu suhtes enam midagi... No ja siis püüaks ta mulle selgitada, mis valesti oli ja mis ma valesti tegin. Oleme mitmeks tunniks koos autos ja mul ei ole selle jutu eest mitte kusagile põgeneda.
Ma arvan, et oleksin ta peale karjuma hakanud, et jäägu vait, ma ei taha seda praegu arutada, kõrvaklapid oli veel leebe abinõu.
Tunne läks üle jah, aga need minupoolsed selgitused sel hetkel olid julmad. Pinge lihtsalt kruvis ja kruvis ja mõlemad olime kuidagi närvis.
Selline psühhoanalüüs siis, proovides korra seda asja teise inimese seisukohalt vaadata.

ja see pidavat sul ju klappima. võta siis see osa suhtest, tasuta ju saadud kah.
kui inimene ikka rahulikuks ei suuda jääda siis tähendab see ensekasvatuse puudust. MOTT
muu on puhas luule, millega teise käitumist õigustada püüad.

https://www.youtube.com/watch?v=LDwMX61vkqk

Alkohoolik ei pruugi ta olla, aga kui lihtsalt muidu juba alguses mingi olulise puudujäägiga, siis milles vahe?