Jaaa, üürnikega jama. Kuna ma ise olen kah sellises olukorras et peaks nagu varsti hakkama üürikorterit otsima, siis mótlen óudusega selle peale, kuidas omanikuga "hästi läbi saada"
olen üürinud nii mitmeidki kortereid. Ûhes kohas olin ühes toas ja teises toas elas üks joodik-naine. Alguses oli kóik normaalne, lópuks ei julgenud kedagi endale küllagi kutsuda. Asi läks iga päevaga hullemaks korter haigeses tugevalt alkoholi järele ja meenutas parmude eluaset. Alguses elasin üksinda korteris ja kui tema tuli siis tundsin kohe, et mingit usaldust mul tema vastu ei olnud ja muretsesin oma uksele luku, siis hakkas see meeletu joomine tema endine mees käis ja kopsis öösiti küll minu aknale küll tema aknale. Tema uus armuke saabus külla iga päev kahe viinapudeliga. Koristada ei osanud neist kumbki. Ka mina saatsin selle koristamise pikalt ja kolisin välja. Nüüdseks olen kuulnud korteriomanikult et nende üürnikega ikka probleeme tal jätkub. Aga et kunagi sinna tagasi sisse kolida, siis tekib küll vastikus selle korteri vastu.
Teises kohas oli korteri omanik selline poolvenelane. Oli kokku lepitud, et kui ta Tallinnas viibib, siis vóib ta seal korteris suures toas magada. Ònneks see juhtus kord-kaks kuus, aga siis tuli ta kah oma suure ja vana koeraga kes hullult karvu ajas. Ikka üritas seletada kuidas ta mind usaldab, aga minu elukaaslast ei usalda, ja lópuks vist kaotas ka usalduse minu vastu, kuna ma paigutasin ta Pomorini ja hambaharja teise kohta. Natuke tülikas ju kui teise hambahari vaatab päevast-päeva otsa, samal ajal kui teda ennast seal ei olnud.
Ûkskord läksin koju, ja oh imet uus üürnik oli selleks ajaks juba sisse kolinud ja minu asjad oli siis korteriomanik omavoliliselt kokku pakkinud. Olin kindel et see oli ta oma tütar kes vajas elamispinda. siis tuli mul poole tunni jooksul oma asjad sealt minema transportida. See oli küll selline la TORE kogemus!
Ma saan täiesti aru, et igal omanikul on ju omad ootused, aga siiski peaks ju aru saama et keegi elab ju seal, mitte ainult ei käi sealt läbi. Täiesti óigeks pean ma seda kui korteriomanik tulb korra kuus ja vaatab korteri olukorda.
Kohutav on muidugi see, et keegi aknad minema viib ja sissemurdu korraldab. Minu meelest on ka kohutav see kui kellegi elukoht saab mingiks jooma ja möllu kohaks!
Loomulikult tahaks oma elukoha hoida korras ja puhta ja ka loota üürnike peale, aga kogemused on näidanud, et isegi oma tuttavaid ei saa usaldada.
Ka mina pean leidma üürikorteri u. 2-3 kuu pärast ja ma olen tósiselt hirmul. Maaklerite kaudu asju ajada - see on kah üksjagu risk ja peale selle tahab maakler kah elada. Omanikuga asju ajada - siis tuleks leida just selline korteriomanik kes mind usaldab jne. Minu jaoks ei ole tóesti tähtis mingeid pidusid korraldada (olen 25), aga sellist kohta kus ennast välja puhata ja oma asju hoida oleks vaja küll.
Aga selline probleem on ju üle maailma. Just ühel sóbrannal oli probleem üürnikega Amsterdamis, ja ka pressis kirjutatakse sellest palju.
See probleem on ja jääb ja kui veab siis veab ,kui ei siis ei.
Kui kellelgi on mingeid soovitusi kuidas tegutseda jne vói kust otsida, vóib-olla avaldaksite arvamust. Olen nüüd paar aastat Eestist eemal olnud ja arvatavasti on ka midagi muutunud!
Tunnen end selles osas väga ebakindlana!