sips: ma olen loomuliku sünnituse kohta käivate tôekspidamistega üldiselt kursis, ehkki isiklikult ei pea neid väga oluliseks. aga perekoolis viiakse asi nômeda äärmuseni: kui terve ja tore laps juba käes, siis veel halatakse takkajärgi, et miks ei lastud ikka mamma soovitud asendis sünnitada ja nüüd on oluline kogemus elust puudu, jne. jne.
kadri: see, et ema paarikuise lapse "kôrvalt" trennis ei käi, pole iseenesest muidugi big deal. aga see näitab minu arust selle inimese üldist väärastunud ellusuhtumist, a la nüüd on mul laps ja nüüd on mu enda elu läbi. mina arvan, et lapsed on elu loomulik osa, täpselt samasuguseid inimesed, kui me ise, ainult väiksema kogemustepagasiga. mitte eneseteostuse vahend. kui see kellegi jaoks nii on, tunnen sellele inimesele ja tema lastele sügavalt kaasa.
ja tööl ning trennis käimist ei saa kuidagi vôrrelda: üks on vajalik rahateenimiseks ja/vôi sotsiaalse tunnustuse pälvimiseks, teine on elementaarne enese ja oma tervise eest hoolitsemine, nagu hammaste pesemine vôi söömine, kui lihtsaid näiteid kasutada. kas ema peaks "lapse pärast" ka neist tegevustest loobuma?
mina arvan, et kui ema on terve ja tugev ning tal on hea meeleolu ja hea olla, on ka tema lapsel kaugelt parem. seega -- hoolitsege ka iseenda eest, et saaksite hoolitseda oma laste eest.