ka Rootsist Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> to Rootsist:
> "komade järgi tyhik jm on ikka koo
> lis opitavad, mitte 10 a juurde tunud "hälve"." -
> kujuta ette, et on inimesi, kes ei olegi selliseid
> asju koolis õppinud :) lõpetasin keskkooli aastal
> 1980 ja meie õppekavas polnud isegi mitte masinak
> irja, arvutitest rääkimata. aga nagu näha, olen kl
> aviatuuri kasutamises nii mõnestki osavam ja suuda
> n sealt kõik täpitähed välja võluda ;)
Mina olen ka nõukaaegne "toode", aga siiski ka tol ajal ilmus paberkandjal teksti. Võin oma kauni pea panti panna, et ka siis jäeti raamatutes, ajalehtedes ja muudes trükistes tühiks sõnade ja kirjavahemärkide vahele.
Miks see seadus peaks olema tänapäeval teistsugusem või mis vabandus on - ma pole SIIS õppinud? Õpid ümber ja asi ants! Tundub keeruline?
Nagu eespool mainiti, siis näpukas on viga, mis on andestatav, kuigi isiklikult ei saa ma aru, kuhu nii kiire on, et oma teksti pärast toimetatud ei saa.
Täpitähtede puudumine võib erineda klaviatuuridel, igasuguste koodide kasutamine võib tunduda tüütu, aga mitte ülejõukäiv. Teadmatus on teine asi, mulle palun siinkohal öelda, kuidas "susisevat" ssss-i ehk shokolaaditähte saada. Vat tõesti ei ole välja raalinud, sest pole vajadust olnud. Nö. "katus(t)ega" S.
Lollusevead on juba piinlikum moment, a la teenendaja, metsiga, purskaev, kärpseseen, alkkool, biibel, (tegevus) müüja, jalg-ratas, rida-maja (viimane oli suisa kinnisvaralehel!), spagaad, orjenteeruma jne. Kõik sõnad erinevatest kommenteerimispaikadest. See pole enam lohakus, ega ühekordne teadmatud, klaviatuuril tähtede puudumine ega kiirustamisviga, see on sulaselge harimaTTTTus.