Mul ka ablatsioon ei õnnestunud väidetavalt ja haigusloo järgi, kuid see, milliseks minu elu kujunes koos SVT'ga oli ka talumatu - iga liigutus ajas südame rütmist välja.
Mina neid alguses eriti ei kartnud, elasin 10 aastat ilma pabistamata (ja ilma googeldamata!), käisin peol, tegin kõike mis pähe kargas. Kui süda rütmist välja läks, siis lihtslt kükitasin kuskil suvalises kohas ja läks pidu või misiganes olukord edasi.
Segavaks sai asi siis kui pidin pimesooleopile minema, vot see rikkus kõik ära. Peale oppi seisis süda jube kehvasti rütmis, ainult peksles - öösel,päeval. Metoprolol ei aidanud.
Novemberis 2012 tehti ablatsioon, mis siis ei õnnestunud. KUID peale seda ebaünnestunud ablatsiooni on elu kui lill!! Annan südamele regulaarselt koormust, teeb oma vahelööke küll ja viskab vempe vahele, aga ikkagi elu muutus kardinaalselt.
Mina pidin ka muidu uuesti minema ablatsioonile, aga mind ikkagi ei võetud, kuna elu muutus paremaks ja pole mõteet torkida hetkel :)
Peale ablatsiooni süda 2 korda rütmist välja läinud, hästi õrnalt. Esimene kord 1,5 kuud peale ablatsiooni ja teine kord mingi nädal hiljem. Endise 25x-30x kohta super tulemus ebaõnnestunud ablatsiooni kohta :D