Minu emal (70a.) tehti eelmisel aastal üks jalg ja täna tehakse teist. Eelmisel aastal oli nii, et peale oppi valusid eriti polnud, valuvaigistit võtma ei pidanud. Sisse pandi kruvi ja kaks polti. Kui niidid välja võeti, siis hakkasime lilla vanne tegema ja määrisime haava talupoest ostetud ehtsa taluvõiga paksult kokku. See on juba vana tarkus, et taluvõi abil kasvab haav kiirelt ja korralikult kokku. Kodus kõndis kogu aeg, ikka kannal või jala välisküljel. Saapa pani jalga ja linnatiiru võttis ette umbes kuu peale oppi ja sealt edasi elas normaalset elu. Ei olnudki pikemalt aega vaja kui pmst see esimene kuu. Armi praktiliselt pole. Teise jalaga siis täna opil ja loodan väga, et paranemine läheb sama kenasti kui eelmiselgi aastal.
Jõudu kõigile, kel vaja, see asi ette võtta ja taastumise aeg ära kannatada! Hiljem saate ka normaalseid kingi kanda :)

Tänan kõiki, kes on siin oma opist ja selle järgsest ajast hiljuti kirjutanud. Mulle tehti opp 11 päeva tagasi. Nii suure varba kont kui ka väikse (5.) varba juurest nüsiti konti väiksemaks. Seega haavad on mõlemal jala poolel. Õnneks tegin ainult ühe jala korraga (teisel jalal ei ole asi veel nii hull).
Ütleme nii, et tõsine kopp on ees kodus olemisest ja see ju veel jätkub niimoodi mitu nädalat. Opp ise tehti ainult kohaliku tuimestusega (isegi mitte seljasüst, vaid süstiti otse jalalabasse, kohutavalt õudne, selline tunne nagu 10x oleks süstlaga ragistatud vastu õrna jalalaba). Olin opi ajal üleval, kuulsin mis arstid tegid/rääkisid ja see ei olnudki nii hull, kui see tuimestuse süstide tegemine.

Esimesel õhtul mul jalg ei valutanud, hakkas valutama järgmisel hommikul ja hullud valud kestsid 2 päeva (aga ka siis võtsin ainult kahel korral kõige tugevamat valuvaigistit, ülejäänud aja proovisin Ibumax 400-ga hakkama saada).
Esimesel sidumisel (4 päeva hiljem) avastas perearst, et tekkinud on mingi suur vesivill, õnneks mitte haavade peale, vaid varvaste ja jalalalaba ühenduskohta. Perearst arvas, e täkki see tekkis külmakotist - kuna jalg oli tundetu, siis panin külmakoti otse sidemele ja ei pannud sinna vahele rätikut ega midgai (ma ju ei tundnud külma esimestel päevadel). 11.päevaks on hakanud see villi koht paranema, aga aega veel läheb.

Liigun toas karkudega ringi, mõnel harval korral ka hüppan ühel jalal (kui ei viitsi karke haarata). Jumal tänatud, et elan korteris ja meie majas on ka lift (treppidest küll ei jaksaks hüpata). Mul on olemas ka need rasked kannale toetumise jalanõud, kuid käia ma nendega ei ole veel suutnud, kuna kui hakkan kannale toetuma, siis hakkavad haavad valutama. Vahel siis hoian neid jalanõusid lihtsalt jalas, et jalg harjuks.
Aegajalt liigutan jalalaba, et see kangeks ei jääks. Aga varvaste liigutamisega veel hakkama ei saa, ainult 1 mm liiguvad. Igastahes ootan juba, et saaks hakata vaikselt jalga maha panema ja kõndima (ca 15 päeva pärast). Lähen kasvõi sokkis tööle, aga kodus on ikka igav passida, kui kuskile minna ei saa või midagi kasulikku teha ei saa. Õnneks saan arvuti kaudu tööd teha ja haiguslehte seetõttu väga pikalt ei kasutanud, seega raha vähemalt jookseb ja aju saab tööd. Aga väga tahaks välja rahva hulka minna juba.

Jõudu paranejatele ja tulevastele opile minejatele.

teemat ja loodan,et opereeritud inimesed vastavad kuidas paranemine on läinud.Tundub,et kirjutajad on nii terveks saanud,et unustanud juba,et lubasid teada anda päris paranemisest.

Hetkel vist isegi kahetsen, et seda postitust lugesin. Mõttest hakkas kont valutama juba.
Mul teeb parem jalg juba meeletut valu. Rõntgen tehtud ja saatekiri ortopeedile olemas.
Oskab keegi õelda kui kaua ta niiõelda operatsiooni järjekorras oli?

Nüüdseks on juba hirm tekkinud aga kui jalg valutab ei ole midagi teha. olen kaalunud 1-2 aastat juba. Algul ei saanud kontsadega käia aga nüüdseks on talvesaabaste ja tööjures ka baleriinadega käimine omaette kunst.
Loen et taastumine nii raske, ei tea kuidas enda 3 aastase kõrvalt hakkama saan, mis ikka pea püsti ja peab saama!

Aga kas on õigus küsida üldnarkoosi, üleval ei sooviks külla olla:/

kuidas teil need jalad valutavad ma ei mõista, olen 64 aastat elanud oma suure varba kontidega, juba 15 aastaselt oli silmaga näha, et hakkab kasvama, 25 aastaselt tahtsin Seppo juurde lõikama minna, aga ei võetud vastu, kuigi Seppo ise vaatas ja ütles, et siin ei aita muud kui lõikamine, aga opile ei võtnud. Olin noor, ei saanud aru, et oodati altkäemaksu, aga et otse ei öeldud, siis jäigi op tegemata, kas õnneks või õnnetuseks, ei oska arvata enam, käin tänaseni, ka pikka vahemaad, jalad ei valuta. Samas paljud opitud on kinnitanud, et pikka maad enam ei kõnni. Aga selge see, et moodsaid kingi kanda ei saa ja kontsadega tõesti ei kõnni.
Tahaks küsida, et kas teete tõesti neid valusaid oppe ainult selleks, et saada moodsamaid jalanõusid? Kuidagi arusaamatu tundub. Mina ise pean võimet pikemalt kõndida siiski tähtsamaks kui ilusaid kingi.

Asi ei ole siiski kõrgete kingadega käimises, nagu ka eelnevalt kirjutasin.
Minu probleemiks jalanõude suhtes on see kui häirib juba talvesaabastega. (Adidase omad, täistallaga ja ilma igasuguse kontsaga ning ka baleriinadega mis teatavasti on samuti kontsata.
Muidugi meeldib/meeldiks käia ka kontsadega.
Aga kui käimine on häiritud ei ole ka elu väga elamisväärne.
Tänu sellele kondile olen hakanud jala välisküljel käima kuna täistallal käimine tekitab ka kohati valu. Ja teatavasti otsib inimese keha mugava ja valutuma asendi.
Samas ühel küljel käimine muudub ka kehahoiakut.

seda ma imestangi, et miks teil jalad valutavad selle probleemiga. Võib-olla te ei kasuta õigeid taldu? Ega korrigeeriva tallata küll jah palju kõndida ei saa, just sirgel täistallal, sest varbakondi kõrvalekalde puhul on jalatalla lihased nõrgad, tuleb kasutada tugitalda kindlasti, kui pole just väga hea sisetallaga jalanõud. Aga see on ka ainus põhjus, miks jalavalu saab tekkida, varbakont iseenesest mingit valu ei tekita küll, kui siiski tekitab, siis on põletikus, see on juba teine diagnoos. Toetage oma taldu ja kõndige terviseks.
Ja veel tahaks rääkida nendele, kes nooremad selle probleemiga, et tehke varvastele massaaži iga päev ja venitage varbaid sirgu, see taastab jalgu. Just neidsamu venitusi, mida soovitatakse teha peale seda oppi, neid tehkegi hoolega, nooremad saavad oppi ennetada siis. Tagasimasseerimise võimalus on kehtiv niikaua, kui saate varba veel õigesse asendisse panna, kui enam ei õnnestu, siis päris tagasi enam ka ei masseeri, aga ikkagi on mõtet venitusi teha, et asi hullemaks ei läheks.

Minu naabrinaine lasi ka suureks läinud kondid ära lõigata, aga ühele jalale on juba tagasi hakanud kasvama(2 aastat tagasi oli lõikus).

olemas selline asi kui bioptronvalguslamp, osta saab koju ja kasutada, aitab just sellistele kontidele , võtab valu ära ja pikapeale ka kondi väiksemaks.Kallis küll on, kuid ei pea siiski opile minema, suur vahe siiski, saada läbi opita ja valuta või kannatada!!!

olen 49-aastane ja juba mitu aastat ka hädas oma nukkidega. õigeid jalanõusid on nii raske leida, osad jalatsid hõõruvad vastu nukki ja siis nad valutavad ikka küll. ma pole arsti juures käinud veel, võtan hoogu alles, saan aru, et ega peale operatsiooni suurt midagi teha ei saa ja nii hull mul vist pole ka veel, et peaks lõikama. sobivate jalanõudega polegi nagu eriti midagi häda, armastan väga kõndida ja isegi pika maa peale jalad ei valuta.

minu puhul on need nukid ka kindlasti pärilikud, ma mäletan kui hullud need emal olid ja millist piina ta pidi tundma veneaegsete kõvade kingakobakatega...

keegi siin mainis, et peaks tugitaldu kandma - kust neid saab, kas ortopeed peab määrama või müüakse neid kusagil? Tartu kohta palun infot:)

tugitaldu saab lasta endale teha seal, kus tehakse proteese, invaühingust saate infot, aga tugitaldu on müügil ka poes, need on väiksemad-madalamad muidugi, aga igaühe tallad on ka erinevad, peab otsima ja leidma endale sobivad tugitallad. Ega ühe paari tugitaldadega kõiki jalanõusid ei saagi kanda, sest tugitald ja jalatsi enda siseosa kokku annavad õige toe jalale. No see tundub väga keeruline ja võimatu, aga kui leiate endale õiged tallad ja õiged jalanõud, oleks nagu tiivad kasvanud :) Taldu leiab ka apteegist, niisuguseid taldu, mis pannakse ainult talla keskossa näiteks, kui üldtallad mõnedesse kingadesse ei mahu.
Ega nukiliste jalgadega lihtne elada ei ole, sest kogu aeg on sul üks probleem rohkem kui teistel, sa pead sellega tegelema, aga ega opile minek ka head lahendust ei anna, peale opiaegse ja opijärgse kannatuse tuleb hiljem see häda lisaks, et opitud jalad ei kannata enam suuremaid koormusi ja pikemaid jalgsirännakuid. Kes kõndida ei armasta ja tahab ainult pealt vaadates ilusam olla, sellele on opp hea võimalus, kõndija inimene peaks rohkem kaaluma.

Tugitaldu on võimalik osta gadox.ee(kaupluste asukohad kodulehel, väga hea suur valik erinevatele jalahädadele on Ülikooli Apteegis. Kui netis googeldada, leiab neid veelgi. Suure varba kõverdumisel soovitan panna varba vahele silikoonist varvaste toe ja sisetallad on ka abiks.
Olen ise suur operatsioonide vastane. Kannatasin aastaid valude käes, iga päev tegin varvastele spetsiaalseid harjutusi, tegelesin sobivate jalanõude leidmisega... Lõpuks läks ikkagi nii hulluks, et pidin opile minema. 37 päeva on sellest nüüd möödas. Mul oli pisut kergem op- Hallux Rigidius(liigese jäikus(artroos) ja suure varba kont) Opi päeval läksin hommikul kell 8.00 haiglasse ja kella kolmest sain opile. Õhtul pool kuus saadeti koju. Sellel päeval süüa, juua võisin alles õhtul kodus, ega ma väga hoolinudki. Järgmisel päeval ostin post-op jalatsi, millega oli mugavam lombata. Sidumas käisin perearti juures üle kahe päeva, peale mõnda sidumist suutsin ka ise juba siduda. Esimesed 10 päeva öösiti väga valude tõttu magada ei saanud. Ja lisaks pidi valvas olema, et suure varbaga kusagile vastu ei läheks, kunas varba otsast turritas välja varras. See eemaldati 3 nädala pärast, mis polnud sugugi meeldiv protseduur. Varras oli vahepeal luuga kokku kasvanud. Tegelen ka juba tervisespordiga, teen lühemaid "kiiremaid" jalutuskäike, endiselt liibates. Suur varvas on teise jala omast ikka paar sentimeetrit paksem ja väga hästi ei liigu. Jalatsitega on ka probleem. Jalga lähevad ainult laiemad tennised ja vanad suured saapad. Koorikuid hoidisin pehmena Aloe Vera geeliga ja ümbert määrisin saialille salviga. Õhtuti teen 10-15 min meresoola vanne kuhu lisan paar tilka piparmündiõli. Armide raviks avastasin apteegist väga tõhusa ja mugava Cerederm silikoonplaastrid( 5x 30cm sõltuvalt apteegist umbes 6€), sealt lõikan paraja suurusega tükid.
Lisan veel mõned abiks olevad neti lk-d:
http://ortokliinik.ee/public/pdf/jarelravi/jaigastamine_2-5.pdf
http://www.liiges.ee/harjutused-labajalgadele
Väga loodan, et opist oli abi. Teise jalaga opile mineku lükkan samuti nii kauaks edasi kui annab. Kui küsimusi, vastan meeledi :)

Hannahhile! Saab valida, kas soovid üldnarkoosiga või kohalikuga. Eelnevalt tuleb arstiga kokku leppida.

et keegi võttis vaevaks kirjutada.Oleks huvitatud kus lasid opi teha ja kes oli arst.Samuti huvitab kas mingid kruvid pandi.Oleksin samuti väga tänulik kui kirjutaks mõni inimene kes opereeritud 2 ja rohkem aastat tagasi.Väga paljud räägivad,et kondid tulevad tagasi,kuid kõigil tuttavatel.Ei ole ükski opereeritu ise tunnistanud,et kahetseb operatsiooni.

ka mis meetodil tehti operatsioon(meetodeid palju)On olemas häid kirurg-ortopeete ja VÄGA häid.Iga operatsiooni tegemiseks on vaja otsustada ka millise arsti kasuks otsustada.Palun kirjutage kuidas olete arstiga rahule jäänud ja kes opereeris.

Soovitaksin uurida oma pereartilt, küllap nad ikka oskavad ja teavad soovitada. Perearst kirjutab ka saatekirja arstile. Jalahädad on inimestel erinevad ja arstid pole ka jumalad, et suudaksid 100% kõiki terveks ravida. Kruvisid ega plaate minu jalale ei pandud. Mul veel vara öelda, millised tulemused on. Kindlasti sõltub ka palju endast. Operatsioonijärgse haava eest peab palju hoolitsema,et põletikku ei tekiks, iga päev varvastega võimlema ja tervet jalga liigutama.
Siit veel üks kasulik link
:http://www.tervisetrend.ee/ortopeed.aspx

Aga kui käimine muutub ainult valulikumaks ja sisetallad ega võimlemised pole aidanud, siis soovitan ikkagi operatsioonile minna.

Küsiks veel teadjamatelt, oskate õelda kaua te niiõelda operatsiooni järjekorras olite?
Ise lähen 7mendal ortopeedile ning perearst ütles kohe ära et muu enam ei aita kui operatsioon - seega minek on suhteliselt kindel.

Aga sooviks natuke ajaliselt planeerida, kas on lootust juba samalkuul minna või on pikk järjekord kuni sügiseni ?

Täpsustan ka et Pärnust ja ortoopeediks on dr. Rüütel

Turse alandamiseks ja jahutamiseks panin jalale päevas mitu korda külmakotti(et jalale külmavillid ei tekiks, siis külmakoti alla panna rätik). Väga hästi aitas viinakompress. :) Jalga hoida kõrgemal, ka ööseks panna padi jalutsisse. Haaval lasin võimalikult palju õhu käes olla. Selleks hoidsin ühe plaastri ääre pidevalt avatuna. Head paranemist kõigile kes selle opi läbinud ja julgust uutele minejatele! :)

Pereartilt sain saatekirja kirurgile, sinna sain alles 2 kuu pärast jutule. Operatiooniaeg lükkus samuti 2 kuud edasi ja järgmise aja oleks saanud alles suvel. Kõik sõltub palju opile minejaid on.

teemat,et ehk ikka keegi opereeritud inimene kirjutaks paranemisest ja kes,kus opereeris.

Tulin just spilt esmaspäeval

OP oli Tallinnas Magdaleena haiglas.Narkoosi on võimalik valida kokkuleppel narkoosiarstiga.Opereeriti üks jalg mind opereeriv arst ei pidanud normaalseks korraga 2 jala opereerimist.Taastumisaeg väga pikk.OP kestis poole tunni ringis, jäeti ööseks haiglasse.Välja sain järgmise päeva õhtul.Valu tekkis alles kodus ja seda ka üheks ööks. Kaasa anti valuvaigistid mida vötta 1 x päevas ja 7 päeva.Hetkel ei peaks üldse vötma, sest valu ei ole.Reedel siduma ja esmaspäeval võib ortopeedilise saapaga köndimist harjutada.Seniks jalg rahus ja parem kui kogu aeg kõrgemal.Saan kannale toetada aga arst soovitas siiski 5-7 päeva jalale mitte toetada. .Kodus hüppan ühel jalal vöi käin karkudega.48 tundi peale op.i kasutada jääkotti seotuna käterätiku sisse.Soovitan opereerida Tallinnas, tänapäeval vöimalik perearstilt suunamiskiri saada igale poole,järjekorras ehk peab paar kuud ootama aga tulemus on seda väärt.Kui võimalik valida võiks opi teha hiljemalt aprillis ,kuu aega jalg sidemes ja siis on võimalik jalga panna suvekingad,varbavahed . Sep.- oktoobris jalg taastunud ja jalanõudega lihtsam

Mul vaja mõlemal opereerida ja otsin arsti kes teeks korraga.Kas liipad ühte või kahte jalga vahet pole,aga taastumiseaeg üks.Ise plaanin just sügisel,ei taha suve ära rikkuda.Kas kellelgi ikka on kaks jalga korraga opereeritud ja kes oli arst?Kuidas taastusite ja rahule jäite?

Tere
Ei taha veel opile minna (vasak jalg), kuigi arstiga olen sel teemal rääkinud ja kannan varbavahele pandavaid kummist/silikoonist asjakesi, kuid nüüd suvel häbenen lahtisi kingi kanda, sest varbavahel olevad asjakesed paistavad välja. Keegi kuskil rääkis, et on olemas niiöelda varvaste peale pandavad katted. Googeldasin ja tulid ainult baleriinide varbakatted. Kas keegi on nendest kunagi kuulnud ja kust neid saaks?
Head tervist soovides.

Minu soovitus on , et mida varem opile minna seda parema ja püsivama tulemuse saab.Samuti on taastumise aeg lühem.Kui varvas on liialt ära väändunud siis tehakse suurele varbale kolmnurgakujuline sisselõige kinnitatakse kas klambri vöi kruviga.Löhutakse labajalga piisavalt ja see kõik tahab taastumist.
Minu arst soovitas opile minna 5 aastat tagasi ja käisin nüüd, sest jalg valutas pidevalt ei saanud enam midagi jalga panna ja ühtäkki tundus et kont kasvab silmnähtavalt .Suvekingi sai kanda ainult laia püksiga , see oli ainuke mis kondi varjas.
Lähen möne nädala pärast röntgenisse saan arstiga rääkida, küsin.Aga mulle ta soovitas mingeid just jala talla alla pandavaid tugesid.Hetkel 3 nädal opist, sõidan autoga juba nädal ikka vajalikud käigud ja karguga ei könni enam.2 esimest nädalat peab jalga hoidma rohkem. Kui kuulen arstilt midagi vajalikku annan teada.

kas nii terve juba,et unustatud?Lubasid paranemisest teada anda.

Mul oli op 19. jaanuaril. Selja süstiga, õhtuks koju. Minul kästi ise haava puhastada ja siduma hakata 4 ndal päeval. Pidin iga päev 2-3 minutit dushiga jalga loputama( haava käega puutuda ei tohtinud), kuivatasin õhu käes ja puhta sidemega ja sidusin ise jala uuesti kinni. Kahe nädala pärast võeti õmblused ära. Ja siis 2 x päevas dushist vett jalale, kuivatada ja siduda.Mina määrisin peale õmbluste eemaldamist haavadele Kookos rasva.Tänaseks 10 päeva õmbluste eemaldamisest. Haav veidi lillakas ümbert ,aga ilus. 2-l varbal on sees veel tugivarras, see eemaldatakse 17. 02. Toas liigun ammu ilma spetsiaalse jalanõuta. Seda kasutan väljas kõndimiseks. Kõige hullem on möödas ja nüüd iga päev paremuse poole.

https://www.youtube.com/watch?v=cNs3OqJZaXk

17.dets.tehtud op seljasüstiga.Oli võimalus olla haiglas 2 ööd.Haav puhastati enne koju minekut ja õde ütles,et pole vaja enne midagi teha enne kui 2 nädala pärast niidid välja võetakse.Siis hakkasin jalga vannitama ja varbaid liigutama.Mingit traati ei pandud selleks ka taastumine pikk.Nädal veel vaja kipsi ja spets saapaga käia.Haav ilus,pole peaaegu nähtav kuid 10cm pikk. Kodus olles pole vaja olnud ka valuvaigisteid võtta.Lisan veel seda,et on väga palju erinevaid variante kuidas seda operatsiooni teha.